Taas "emade kommuunist" ja minu Platinum Membership

Ah, jutustan niisama, mis mõtted vahepeal tekkinud on, sest ma ei saa magada niikuinii ja ühel vaja kõhus organeid segi trampida.
 
Mäletate, rääkisin sellest kurikuulsast “emade kommuunist”? Kes ei mäleta, siis see populaarne postitus asub siin: Rasedusaegsed pildid, Facebookis epsimine ja “uued sõbrannad”.
Mallu oli kommenteerinud, kui saan lapse kätte, olen nagu naksti seal kommuunis ja ei köhi ka. Päris olen! – oli siis minu mõte, aga noh, ei olnud vaja lapse sündimisenigi oodata – mul on tunne, et olen emade kommuunis. Igatahes paari nädalaga on midagi toimunud.
 
Esiteks, järsku tunnen seda, et rasedus, mis oli nii kohutav, on kohati päris nunnu. Frustreeriv endiselt – magada ei saa, suvi tuleb, midagi ei naudi, liigun nagu part, teisi ilusaid naisi ei tohi üldse vaadata, tekib vaala tunne jne. Aga vaikselt lepin sellega, sest alles nüüd hakkab siiski kohale jõudma, et olen rase ja saan lapse. Ja mitte see tunne, et see on minu kehas toimuv asi ja laps on keha osa, vaid ongi eraldi inimene, seal ongi laps, kes möllab ja keda ei huvita absoluutselt, mida ma siin kiunun. Ja see on päris lahe.
Muidugi, asi selles ka, et ta on aina suurem ja iseloomukam, raske on seda enda kehaks pidada – hakkab kohale jõudma küll, et igavene kammaijaa on ees – ta on täiesti uue iseloomuga uus inimene.
Usun, et kui peaksin teist korda rase olema, siis jõuab see tunne kiiremini kohale. No aega võttis, aga asja sai, mingil määral.
 
 
Siis olen hakanud aina rohkem vajalikke asju ostma, sättima, uurima, pilt hakkab vaikselt selginema, mida vaja, mida mitte. Ma kuulan hea meelega teiste nõuandeid ja kogemusi. Mina ei kuula tavaliselt selliseid asju hea meelega, vaid vaja ikka skeptiline olla. Aga nüüd juba kuulan leplikult ja nokin vajalikku infot välja. Hakkab see pea laiali teadmatuse tunne vähenema ja see müstiline emade tarkuste ajuosa täienema. Sellega kasvab enesekindlus, et jõuan aina lähemale enda valmisolekule teda siia tuua, mitte ei ole paanika ja aru ei saa, mis teha tuleb, mida vaja, ma ei saa iial valmis ja need mõtted.
 
Tekkinud on ka see, et ok, külastame siis lastega peresid. Saan tarkusi ja kannatan ära, mis tulemas. Isegi, ei ole nii hull enam seda kannatada ka, kuna leppinud oma staatusega. Mis siis, et planeeritud laps – raseduse vanglast ei saagi vist enne päris aru, kui oled rase. Enne tundub – ahh, ongi lahe see raseda jura. Pole midagi lahe, kui ikka täitsa tundmatu tunne.
Jah, igatahes, olen üks nendest, kes ei ole soovinud lastega peresid külastada. Mitte, et laste vastu midagi, vaid see tohutu targutamise laviin hakkab peale! Just sellised pered, kellel suhteliselt värskelt beebid majas ja see tutipluti käib, samas käituvad, nagu oleksid saanud doktorikraadi ja õigus hullult õpetada, kuidas nüüd pean rasedana käituma ja kuidas ikka kõik see elu käib ja kui raske, nagu ma oleks arvanud üldse, et see kerge on. Ja kohe kindlasti teen ma juba praegu rasedana midagi katastroofiliselt valesti, sest ma ei ole käinud joogas, Šoisi juures, vaatan kasutatud asju ja tunnen “valesid” tundeid – ehk paksust, veininälga jne. Samas, rasedana rõhutatakse igal sammul su kaalu ja suurust. Paneb ju veel paksemana ja veininäljasemana end tundma selline asi, pole ime!
Nüüd olen leplikum ja valmis ka seda kannatama, sest ma olen enesekindlam ja oskan sealt vajalikku infot välja nokkida, samas oskan ka vastu paukuda – sest pilt klaar(im).
 
Ma ei nõua endalt mingisuguseid “normide” täitmisi, mis puudutavad rasedusaegseid mõtteid, imearste ja kõike muud, mida absoluutselt “kõik” ju teevad – ei tee nad midagi. Ma ei ole nende asjade vastu, aga seda on teiste poolt rumal ette heita, nagu oleksin juba halb ema või ei saa sellest ainulaadsest kogemusest maksimumi. Loodan, et see mõte lohutab mõnda lugejat, kes põeb asjade pärast, mida tal rasedana pole võimalik teha. Ära põe, su rasedus ei ole selle võrra vähem väärt ega vähem äge kogemus, kui teistel! Ja no, hallo! Ei saa kogemusest maksimumi? Minust tuleb välja uus inimene – see on suht maksimum siiski.
 
Ma sündisin Kärdla haiglas, kus polnud ei ultrahelisid ega nunnutavaid emade gruppe –  verised lapid eelmisest sünnitajast veel nurgas – olen elus, ema elus, sajad teised, kes seal sündinud, ka elus. Mitte, et ma seda kogemust tahan ja pooldan, aga illustreerisin oma pointi asjade “vajalikkusest”. Igal rasedal on oma kogemus ja oma stiil.
 
Ja rääkides nunnutavatest emade gruppidest. Täditütar küsis mingi aeg naljaga, et noh, oled ka Facebookis kommuuni liige? Veebruari beebid 2016 ja Märtsi beebid 2016 jne. Jaa, teate, sellised kommuunid on olemas, ma enne ei teadnud! Ma olin, phhhh! EIII, muidugi mitte! See juba kõlas nii nilbelt, ma ütlen! Midagi selliselt ahistavat ja vastuhakkavat, kuhu minusugune pilkugi ei viska!
Ühes postituses jutustasin õelatest kommentaaridest ja foorumitest. Siis sain aru, et Perekool on kõigile teada-tuntud lollidemaa, aga lugejate kommentaarides soovitati Perefoorumit. Mõtlesin, et ah, tühja nende foorumitega. Aga no, tekivad küsimused, ikka googeldad ja ikka tulevad foorumid ette. Ok, Perefoorum, vaatan siis. Ja mida ma näen! Grupid! Selle kuu beebid ja teise kuu beebid ja … Infot kuidagi vähe või sellisele väljaspoolt tulijale kaootiliselt, sest kõik info liigub gruppides. Ok, Juuli beebid toksisin Facebooki ka sisse ja mõtlesin, ahh, mida iganes, ma ühinen, vaatan, mis tuleb.
 
Kuulge, sorry! Ma alahindasin seda! Päris lahedaid emasid on koos! Ja ma alahindasin seda väärtust, et on võimalik arutada samu asju, mis toimuvad samal ajal nii nende kui minuga. Ma siiralt arvasin, et ma ei vaja seda. Kaalutõusud, söögid, isud, meeleolud, pelgu haigla seiklused – kuidagi eluterved ja naljakad lood liiguvad seal. Mitte seda ninnunännu juttu, mida ma kartsin. On küll osasid, kes ikka räägivad oma kõhubeebi juttu ja mingit sellist. Nohh! Las nad siis olla ja naudivad. Mida ma ikka kobisen. Pole minus seda, siis pole ja ei hakka end ju muutma ei mina ega nemad ja polegi vaja. Ma räägin – ma näen juba seda võlu, et ok, las naudib igaüks omamoodi, las tal olla tore siis! Sest ma ikka loodan, et minusse sama mõistvalt suhtutakse, kuigi ma ei ole see ninnunännukas.
Aga enamasti saab seal grupis arutada kasvõi öösel kell 2-3, et tsau, kas keegi teist on veel üleval, kuna sees trambitakse ja kopp on ees. Ja samal ajal kõik me teame, ilma, et seda rõhutaksime, et meie beebid on maailma kõige ägedamad üldse. See on kirjutamatagi ju selge! Ja keegi ei arvusta, nagu oleksid halb ema, sest kirud seda halba tunnet, mis kaasneb trampimiste ja muude iseloomulike asjadega. Ja ei kiruta ka seda, kui mõnel on üks mõte ja mõnel teine – mõistame, et ongi erinevaid inimesi ja see ongi normaalne.
See samm, et sinna kommuuni läksin ja seda veel kiidan – wow, Lilli.
 
Niisiis, ma olengi otseses mõttes juba emade kommuunis nii, et ei köhi ka või kuidas see sõnastus oligi tal.
 
Peale selle kõige, pühapäeval oli väike õndsus peal – käisin elukaaslasega tema õel-vennal ja nende peredel külas, kus oli ka nende sõbranna, kellel kaasas mõnekuune üliarmas poeg. Ja teda nähes mõtlesin, et ah, on nagu on, kannatan kõik ära, sest selliste nimel tasub seda ikka teha! Ta oli nii täiuslik, et tehku oma hädasid ja asju ja hoidku mind siis ööd läbi üleval – sellisele annad kõik andeks ja hea meelega. Ja mul üks selline möllab hetkel siin sees, jee!
 
Või noh, eks see siis näha ole, kui hea meelega ma ikka andeks annan, haha.
 
                        
 
Advertisements

8 thoughts on “Taas "emade kommuunist" ja minu Platinum Membership

  1. Haha, ma olen nii nõus selle Šoisi jutuga 😀 Raseduse alguses mõtlesin, et nui neljaks, ma lähen ka sinna. Siis tegin kodus sellest juttu ka, mees ütles, et see nii ülehinnatud värk ju, ta saab aru, et tahaks beebit näha ja pilte ja videosid, aga kannata 9 kuud ära, siis näed teda ju 😀 Selles on tal ju õigus. Praegu mulle tundub, et teisiti nagu ei saakski, kui sa ei ole Šoisi/Sõritsa juures käinud. Lubasin, et kui LA-s ei saa teada, kes meil tuleb, siis lähen soo teada saamiseks tasulisse UH-sse, aga siiski ei olnud vajadust.

    Like

  2. No, mul hakkas samamoodi mees rääkima, et mis temas siis nii erilist on jne. Hakkasin mõtlema, et tõesti, miks mul vaja minna. Kui on tõesti vaja, mingid komplikatsioonid, misiganes, siis jaa, aga mul on tervise mõttes ideaalne kõik, ei ole vaja minna lihtsalt kalli raha eest vaatama – küll ma siis näen, kui sünnib 😀

    Like

  3. Šoisist nii palju, et ise ei käinud, aga räägitakse, et ega seal midagi nii väga erilist polegi. Hind on ainult eriline. Käisin ITK-s 3d/4d-s ja sain üliägeda kogemuse. Läksin algselt ainult selleks, et sugu teada saada kuna tavalises UH-s ei näidanud. Maksin 42 eurot, sain hunnikuga ägedaid pilte ja nägin kuidas laps reaalselt pöialt imes. Pluss see arst oli nii vahva. Ta oleks nagu esimest korda beebit näinud ja elas väga kaasa. Arsti nime ei mäleta enam, aga mingi vanem meesterahvas oli.

    Like

  4. Minu masti naine ikka 😀 Ma pole küll kunagi end raseduse koha pealt ebakindlalt tundnud. Aga see beebigrupi teema on nii tuttav. Arvasin ka, et ei liitu, aga jummel, kui aktiivseks osutusin.
    Ja Šoisita sain ka ja isegi Uh piltide ja 3D-ta sain.

    Like

  5. Jah, sain teises UHs soo teada, otsustasin, et 3d4d pole vajalikud. Sest no reaalset nägu see ei pruugigi näidata ja muu info olemas. Ma niikuinii ei saa uudishimu rahuldatud sellisel määral, et oleks rahul. Selle saan siis, kui sünnib, midagi pole teha 😀

    Like

  6. Perefoorum on väga tore koht. 🙂 Oma esimese lapsega sain sealt reaalselt abi ja tuge. Super seltskond oli. Vähemalt too aeg (8 aastat tagasi). Ei kujuta ette muidugi palju toonasest kasutajatest alles on.

    Like

  7. Ja pealegi ma ei suutnud kuni sünnituseni uskuda, et sealt kõhust tuleb päris inimene välja, noh et korralik päris inimene 😀 Nii sürr tundus, kuidas ta liigutas ja. Teise rasedusega oli sama. Noh, et ma muidugi teadsin, et tuleb, aga kuidagi uskumatu oli ikka. Üldse uskumatu, et põhimõtteliselt mittemillestki tuleb inimene.

    Like

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s