Loeng nr. 2 – Beebi sünnitusmajas – oleks tahtnud salaja filmida …

Eelmises postituses rääkisin, et hakkasin Perekooli loengutes käima, sest nägin ühte Pelgus tehtud sünnitusvideot ja järsku polnud enam see sama enesekindel tuhin peal, et saan ise väga edukalt hakkama, pole mul seda mulajuttu seal vaja. Esimene loeng oli Sünnitusmajaga tutvumine.

Sellest, miks ma enne Perekooli vastu olin, alles nüüd tundides käima hakkasin ja mida esimeses loengus kuulsin, saab lugeda SIIN.
Kuna kõik popid loengud, nagu Sünnitus, Tuhudeaegne hingamine, Tugiisiku abi sünnitusel on täis bronnitud, siis panin mai kuuks ajad sinna, kuhu vähegi veel mahub. Täna oli Beebi sünnitusmajas loeng ja järgmisel nädalal tuleb Sünnitusvaevuste leevendamise loeng, mille sain  ka nii, et keegi oli broneeringu tühistanud.
Muide, enne neid tunde mõtlesin, et huvitav, kas mehed võetakse igale poole kaasa või ainult tugiisiku loengusse. Igale poole võib võtta! Broneerisin esimese sünnitusmajaga tutvumise meile mõlemale, vaatasin, et minu elukaaslane polegi ainus mees seal ruumis. Tänases Beebi sünnitusmajas loengus oli ka mehi, minu oma ei saanud tööasjade tõttu tulla, muidu oleks ka seal platsis olnud ja üleüldse, broneerime aegu nii palju, kui võimalik, koos. Nii, et kui kellelgi oli veel küsimus, kas üksi või kaksi, siis minge kaksi – mehed saavad ka aimu, mis sinuga toimuma hakkab ja paremini toeks olla. Pealegi, huvitav on see, et siiani on küsimusi esitanud loengutes just mehed, mida arstid naeravad, et pidigi tüüpiline olema.
Tänane loeng, Beebi sünnitusmajas, jutustas lastearst Siiri Lepik.
Ohsajummal, kui nunnu see lastearst on! Kui ma ei eksi, ütles, et 30 aastat isegi vist sellel alal olnud, aga väga laheda ja mõnusa olemisega. Võitis mu südame juba siis, kui inimesi loengusse vastu võttis, kõiki isiklikult tervitas ja soojalt naeratas. Siis alustas ja selgitas – tundke end mugavalt, kui laps kõhus möllab või toolid on ebamugavad, tõuske püsti, ei sega, kui liiga soe, teeme akna lahti, kui tunnete, et see loeng teid ei huvita, jumala eest, kõndige minema – kõik on hästi! Kuidagi nii inimlikult kohe alustas.
Ta oli ülininnunännu, mis tavaliselt hakkaks mulle vastu, aga tema oli just selline hästi hoolitseva ja armsa olemisega, tekitas väga tugeva turvatunde, et kui laps tema kätte satuks, siis poleks mitte midagi karta. Tema võis ninnunännutada!
Väga mõnusalt rääkis sellest, kuidas nautida enda olekut, mitte selliselt, mida muidu mitmelt poolt kuulnud olen, et Lilliii! Sa PEAD nautima! Vaid nii chillilt ja tekitaski erilise tunde. Rääkis, et no on neid mutte, kes tulevad ja sõidavad sulle kõhtu sisse ja ei pea seda seisundit millekski, no mis me siis teha saame, las nad lähevad oma teed.
Muide, seda olen ise kogenud, kahel korral, kahe erineva vanema naise poolt, kuidas mind tõukavad: üks tõukas bussis kuskile torudesse või toolikülje vastu, et ma ei laiutaks nii palju, sai paljude pahaste pilkude osaliseks peale seda ja üks pani ostukäruga kõhtu, et poejärjekorras ette saada – selliseid mutte on meil tänavatel ja poodides. Ja muide, neid pilke on ka olnud, et vaatavad kõhtu ja siis mulle otsa ja raputavad pead. Ise vanemad naised. Mis nende probleem on, ei tea. Võib-olla nad arvavad, et kõhtu peaks laiemate riietega rohkem varjama ja ümber riietega ei tohiks käia. Igatahes, olengi neil lasknud oma teed minna, kuigi tegelikult tahaks nendega lausa tugevalt vägivaldseks muutuda, kui viisakalt väljendada. Ei saa öelda, et ükskõikseks jätab. See selleks, tagasi ninnunännu teemasse.
Loeng oli üles ehitatud nii, et tutvustas kõiki etappe, mis lapsega toimub, kui sünnib.
Ei olnud selline punkthaaval jutt, vaid mõnus seletamine asjakohaste slaidide ja piltidega. Millised on beebid, kui sünnivad, millal läheb sinakas värvus ära, kuidas teda kohe sülle võtta ja hoida, kuidas silitada, mis mõju sellel on, kuida kohe temperatuuri hoida, et ei külmetaks, esimene imetamine, haiglas tehtud proovid, vaktsineerimiste teemad, K-vitamiini süst, lapse eest hoolitsemine sünnitusmajas, kuidas tajub temperatuuri kohe peale sünnitust ja kuidas paari päeva pärast, bilirubiini tase ehk kollasus, millal muret tunda selle pärast ja mida siis tehakse, millest koosneb Apgari hinne ja miks seda mitte võtta nii tõsiselt, et vot minu lapsele pandi selline hinne ja miks sinu lapsel see madalam on – kõike hästi armsas ja kindlameelses võtmes. Et no, kui ta ei tee teil kohe häält ja tunneb, et on natuke väsinud, pole midagi, teeme seda ja teist, saab emme juurde tagasi varsti. Kui ta läheb ka intensiivi, ärge muretsege, seletas, mida seal tehakse, kuidas hoolitsetakse ja mis peamine, et kõige tähtsam on ema või isa nahakontakt ja lähedus – igal võimalusel hoiavad nad last ikka vanema juures.
Rääkis ka juhtumitest, kui kõik ei lähe nii sujuvalt, nagu tahaks, aga sellestki kuidagi nii, et tuleb olla positiivne ja enesekindel, kõige eest hoolitsetakse, justkui poleks mingit muret, näiteks keisrilõikega tulnud, hapnikupuuduse all kannatavatest, mingisuguste haigustega lastest, kellel vaja kohe intensiivravi. Rääkis ka sellest, et kui ei tule imetamine välja, mida siis tehakse ja kuidas naine peab olema rahulik ja õnnelik, siis hakkab tulema ning kuidas mehed peavad naistele muudkui haiglas rääkima, et nende naised on maailma ilusamad, tublimad ja lapsed on maailma ilusamad – õnnelikul inimesel läheb kõik paremini ja asjad jooksevad nii, nagu looduse poolt ette nähtud, hakkabki siis imetamine ka välja tulema.
Kuidagi nii mõnusalt rääkis sellest kõigest, nagu poleks mingit muret, mida ei saaks lahendada.
Tal olid illustreerimiseks vastsündinute laste pildid toodud ja millised nad on, kui erinevalt nad võivad sündida ja välja näha – kõik tema tuttavate lapsed, keda isiklikult teab ja tunneb.
Ma kujutan ette, et kõike seda juttu oleks mõni teine saanud punktide kaupa kiiresti ette laduda – titt välja, ema rinnale, mõõtmine, kaalumine, süst sinna, proov sealt, kui keiser, siis on nii jne. Loeng lõppenud, tänan kuulamast. Ja oleksin ka vist rahul olnud, sest mulle konkreetsus sobib.
Samamoodi oleks saanud netist või kuskilt raamatust ka lugeda, mis tehakse. Aga ta oli nii hingega asja juures ja seda emotsiooni ning enesekindlust poleks küll mujalt saanud.
Pelgus on nii palju õuduslugusid ja kuulujutte – hea teada, et vähemalt üks selline lastearst neil siiski olemas on.
Oleks tahtnud kogu seda juttu ja olekut filmida, et kui peale lapse sündi paanika peale tuleb, panen rahustava video käima ja kõik väga hästi.
Sellel arstil läks muidugi kõvasti üle aja see jutt, 30 min ehk siis kokku 2h, aga ta oli põhjalik, justkui juhendaks emasid-isasid missioonitundest, mitte sellepärast, et saab palka ja see on ta töö. Muide, igasse loengusse varuge vett – ruumid on umbsed ja ebamugavad, rasedatele eriti, seda võin küll miinuseks öelda.
Kokkuvõttes, infot sain ja ninnunännutamise doosi sain ka – oligi hästi, sest üks lastearst, kes beebidega tegeleb, olgu pigem selline, kui järsk ja konkreetne. Ja huvitav oli ka see, et kogu selle nunnuduse juures, on ta ka kaasaegse ja elulise mõtlemisega, mitte mingi memmeke.
Ämmaemand sünnitusel võib vabalt minuga konkreetne olla, et nii! Nüüd pressi ja mai tea mida. Minu endaga nunnutama ei pea ega tahagi. Peamine, et nad ei õienda ega kamanda, vaid on asjalikud ja abistavad korraldused, muidu lähme veel tülligi.
Aga minu lapsega las tegelevad ninnunännutavad lastearstid ja ma siiralt loodan, et kui olen sünnitamas, siis Lepiku Siiri on ka tööl mu poissi üle vaatamas.
Oh, googeldasin korraks ta nime ja leidsin väga palju positiivset tagasisidet ka teiste poolt. Ühtlasi ühe vana artikli tutvustuse:

Pere ja Kodu detsember 2008

Selles numbris: 
Arst, kes armastab beebisid 
Pelgulinna sünnitusmaja lastearst Siiri Lepik räägib beebidest sellise vaimustusega, et võõral oleks raske uskuda, et ta on ravinud titasid juba 21 aastat. “Kas sa kujutad ette, vastsündinu on nii imeline, ta on täiesti puhas leht ja avatud kõigele uuele siin ilmas.”

Nii, et ma ei aja mingit emotsionaalset udujuttu – ta ongi nii ehe ja südamega asja kallal arst ning tekitas umbes sellise pehmuse tunde:
Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s