Pelgu Perekooli sisseastumine – esimene loeng: Sünnitusmajaga tutvumine

Uskumatu, aga hakkasin käima Pelgulinna Perekooli loengutes! 32. nädal ja alles nüüd otsustasin, et olgu, ma siis lähen.
Miks uskumatu – sest mulle on see mõte vastu hakanud. Kujutasin ette, kuidas seal rasedad kõik koos ninnunännutavad või keegi arst räägib mingisugustest hästi baasasjadest ise vaatab rasedaid – et ahh, on ikka ülemõtlejatest lambukeste kari, kes suu ammuli kuulavad ja imestavad, et oi, kas tõesti sünnitusel on näha verd ja pläga. Või kui käid nendes loengutes, on justkui pool sünnitust sinu eest ära tehtud, nagu ise oleksid saamatu ja jätaksid kõik arstide teha. Et siis pärast kodus kiruda ja nutta, mida halba nad sinuga ikka tegid või jätsid tegemata, võtmata ise mingit vastutust ja mõtlemata sellele, et tegelikult on naise keha ehitatud nii, et ta saaks iseseisvaltki sünnitusega hakkama.

Ehk siis arvasin, et need loengud õpetavad naisi olema veel rohkem sõltuvad kõigest muust kui enda keha usaldamisest. Tegelikult, esialgu tundub, et need just õpetavadki keha rohkem kuulama ja tutvustavad, mis sinuga toimub – teadmatus tekitab alati hirmu, aga kui juba oled informeeritud, mis toimuma hakkab, on hirm ka väiksem.

Loengute kava leiab Pelgulinna Sünnitusmaja kodulehelt, Perekooli alt ja saab mugavalt online’s bronn.ee vahendusel registreerida. Bronn.ee’d olen juba aastaid kasutanud arstiaegade panemiseks – ma olen mugavuse fänn. Sealt näeb ka seda, millised ajad on täis ja kus on veel ruumi. Võin öelda, et sain sellesse kuusse 3 loengut, aga populaarseimad – sünnitus, valude leevendamine ja selleteemalised – on juba ammu täis bookitud. 20.ndal tulevad avalikuks juuni loengud, siis kiirustan. Üks loeng, üksi või kaksi, on 6 €.

Miks ma siis otsustasin minna? Nägin hiljuti ühte sünnitusvideot, mis oli Pelgus tehtud ja vaatasin silmad suured peas. Seda sünnitust nimetatakse kergeks, kõik läks päris kiiresti, kõik tundus väga ok, ainult, et see naine tegi hääli, nagu oleksid maailma suurimad piinad. Ma olen küll väga hea valu kannataja, aga no… mine tea, äkki lööb see valu mind krampi ja ehmatab ära sellega kuiiii valus see siiski on. Aga samal ajal see naine justkui teadis täpselt, ka läbi valu, mida teha. Ta ei olnud ehmatunud, vaid tegi oma asja. Kas ma ikka oleksin nii kõva mutt, kui ma arvan?

Siis see ruum oli selline, et misasjad need seal kõik on, kuidas neid kasutada ja mõtlesin, et ok, kui ma nüüd sünnitama lähen, äkki olen vaimselt kaotsis, hakkan meeleheitlikult midagi valude leevenduseks tegema, teadmata, et ma ei tee nende liigutustega midagi kasulikku jne. Enamus avanemisajast ehk kõige pikemast ja valulikumast perioodist olen ju ainult mina koos elukaaslasega, ei mingeid erijuhendajaid ja poputajaid. Ruumid võõrad, mis edasi tehakse, kuidas tehakse jne, see asi ka veel. Abitu ja saamatu – mine tea, äkki need on ootamatult need tunded, mida mina seal kogen, mitte, et ah, teen ära.

Oleks ikka hea, kui vähemalt midagigi tean, baasasju, kui valud, millal tulla, kuidas tulla, mida kohe tehakse, mida hiljem tehakse, millal saan enda tuppa, kas pere võib seal olla, palju maksab miski, kuidas need asjade ajamised käivad, mingid paberite täitmised.
Ja laps! Mida temaga üldse peale hakata? Kas see, mida arstid hakkavad temaga tegema, on ikka normaalne ja miks nad seda teevad. Mis süstid need on, mis testid need on, millal ta minu juures on ja millal ta ära võetakse, mis üldse temaga toimub, kui palju tehakse haiglas arstide poolt, kui palju teed ise, mis riideid antakse, kes mähkmeid vahetab, kui tihti peab imetama …

Esimene loeng oli Sünnitusmajaga tutvumine – üldine jutt, tasuta. Mõned rääkisid, et ah, mõttetu loeng, kõik info ju kättesaadav, aga mõtlesin, et ei, teen enda käigud selgeks, et ei hakkaks jälle kuskil koristajakorrustel kolama ja küsima, kus sünnitada saan, kuni lükatakse suvalisse lifti ja sõidutatakse mine tea kuhu organitehoidlasse. Saan sellise korraldusliku info kätte, et ma ei peaks hakkama läbi valude mõtlema, kuhu ja mida ega mees ei peaks muretsema mingisuguste asjaajamiste pärast.
Käisin koos elukaaslasega ja pean ütlema, et mina sain palju infot ja kindlustunnet juurde. Räägiti majast, teenustest, kust mida saab, mitu perepalatit, mitu ema-lapse tuba, üldpalati jutt, kui palju maksab, mis on ühe või teise eelis. Samuti, mida haiglasse kaasa võtta, mis on seal olemas, riietest, jalatsitest, söögikordadest, külastusaegadest, keisrist, intensiivosakonnast jne.
Kui tuled sünnitama, mida siis teha – vastuvõtutuba, kus on uksekell, sünnituspalatisse sisse seadmine, mis seal on ja mis seal toimub, millal enda palatisse, millal ämmaemand sinuga tegeleb, millal tuleb lastearst jne. Väga hea üldinfo ja igati kasulik.

Noh, väike musta huumori nurk ka – ämmaemand seletas: lastearst tuleb beebit üle vaatama elu esimesel päeval ja elu viimasel päeval. Ee… Ma ei tea, kas keegi teine ka võpatas, aga me küll elukaaslasega turtsatasime. Ämmaemand ise vist ei saanudki aru, kuidas see lause tal välja kukkus, või liikus meelega kiiresti jutuga edasi. Aga naljakas oli.

Igatahes, tõepoolest, enda rahustuse mõttes võiks mõnes loengus käia, sest ma mõtlesin sellele, et nende muttide käest ei saa ju midagi normaalselt küsitud ka, kui olukord käes. Nad nähvavad sellise olekuga, nagu peaksid olema sündinud teadmistega, mis toimub Pelgulinna Sünnitusmajas – nagu ikka, see tohutu ülbitsemine ja võimutsemine, mida seal harrastatakse. Teen enda elu kergemaks – selle asemel, et nendega seal jahuda, käin loengus ja kuulan, siis ei pea nendelt nii palju küsima.
Pealegi, sünnitusmajas olles on mul  juba nr 1 eesmärk lapsega tegelemist õppida, tutvuda temaga ja enda eest hoolitseda, mitte võidelda mõne ennasttäis mutiga. Aga vajadusel teen ka seda viimast, kui kõik eelnevad alad on kaetud.

Teine loeng oli Beebi sünnitusmajas ja sellest räägin eraldi postituses.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s