Võhik sai ka selgeks – kergkärud ongi teema!

Räägin teile oma viimasest suurest ostust, mida ma tegelikult üldse ei plaaninud teha.

Kergkäru!
Mina ei saanud aru kergkärude mõttest ei enne rasedust ega vähemalt üle poole oma rasedusajast, sest arvasin, et kui ostan suure 2 in 1 vankri, kus lamav osa ja käruosa, siis sellest peaks piisama. Peale seda ei mingit kärutamist, laps jalgele ja tuld!
Vaatasin ja imestasin, igal pool on kergkärud, tänavatel, terve internet vohab kuulutustest, kes otsib, kes müüb, kes küsib nõu, milline jne. Ma arvasin, et kergkäru ostavad need inimesed, kes on ostnud vankri ja siis hiljem eraldi käru, mitte see 2 in 1 vanker. Ja seda tehakse selleks, et oleks kõige odavam läbi ajada. Oh, ei. Igatahes, jälle olen targem.
Kergkäru ongi selleks, et vähe kergem oleks liikuda ja kokku-lahti klõpsutada. Tundub loogiline – laps on aktiivne, sul on igast tavaari, imelik on teda seal suures raskes vankerkärus hoida ja lisaks, see vist jääb väikseks ka. Ja ega ta ikka ei kõnni küll pikkasid maid kaasas, nagu suur inimene, olgu ma realistlik.
No, igatahes, ostsime kergkäru! Aga mitte selleks, et oleme hullud ülemõtlejad ja planeerime asju paar aastat ette, vaid esialgu plaaniga saada turvahällile kerge raam alla. Jaa, kergkärul on erinevad funktsioonid, st osadel on. Ma olen kergkärusid kõvasti alahinnanud!
Beebicenteri müüja tegi nii head reklaami ühele kergkärule ja demonstreeris selle mugavust, kui turvahälli käisime ostmas. Tookord jätsime selle käru siiski poodi, aga nii kripeldama hakkas. Mitte just see sama mudel, vaid mõte sellest.
Kuna meie põhivanker on raske Emmaljunga ja me oleme linnainimesed – liikuda ikka vaja, päris palju sõidame autoga, siis tundus väga mõnus variant osta hällile eraldi raam, mida kerge kaasas kanda ja klõps kokku-lahti pakkida. Siis ei pea suurt vankrit ka nii tihti lammutama. Pealegi, meie turvahäll on selline, mida saab lamavasse asendisse panna, niisiis laps on ohutus, mitte kägaras, asendis ka pikemalt, kuni vanemad poode mööda kärutavad.
See ost ei olnud üldse mingisugune kinnisidee. Mõtlesin päris pikalt, sest raha raisata ka ei tahtnud, tundus natuke siuke… vidin eputamiseks, et raamile häll. Samas käe otsas ju tassida ei jaksa väga pikalt, eriti meie oma, kuna on raskem ja turvalisem Cybex. Aga mõtlesin, et kui ikka mingit sobivat kergkäru ei leia, siis hakkame Emmaljunga raamile seda panema. Selleks on vaja osta juurde adapterid, et turvahäll sinna kinnituks, no siis ostaks adapterid lihtsalt, kogu moos. Kuigi see raam on päris raske.
Aga mõtlesin, et proovin õnne, panin kasutatud asjade gruppi kuulutuse üles, et soovin kergkäru, mis ühilduks Cybex turvahälliga ja tuligi vastus – müüa sama firma kergkäru, mis on palju kvaliteetsem ja parem, kui see, mida müüja poes näitas, originaalis kõvasti kallim ka. Värv oli tumepunane, see ei seganud, sobib ju mõlemale soole, peaasi, et mitte roosa. Mudeli nimi Cybex Callisto ja info selle kohta asub SIIN.
Ok, sõitsime müüja juurde kohale, vaatama ja proovima. Olin enne juba skeptiline, sest pilt oli päris mittekaubanduslikult tehtud, kuigi hea Cybex firma, justkui vana kola. Ta müüs juba varem kuskil mujal portaalis kõike komplektis: vankrit, turvahälli ja kergkäru, aga ju siis otsustas nüüd eraldi müüa. Ma olen seda kuulutust netis enne ka näinud, aga pildikvaliteedi tõttu ei süvenenud üldse. Nüüd tuli otsese vastusena mulle, siis soostusin uurima.
Jõudsime sinna, tõi käru välja ja tundus oh, tore. Hakkasime siis lähemalt küsima, tuleb välja, et ei tema ei tea, kuidas kokku-lahti käib, tal mees koguaeg tegi. Eee.. ok. Aga me soovime oma turvahälli sinna peale proovida nüüd, ahsoo, oot te tahate siis neid adaptereid ka. Jah, selle mõttega ma ju käru ostan, et hälli sinna esialgu kinnitada. Otsis adapterid, aga et ikka tema ei oska seda kinnitada, te ei saa proovida, sest mees just läks kodust ära, kes ise oskas.
Ega midagi, elukaaslane pakkis siis ise selle käruosa sealt lahti (tuli kahest nupust vist tõmmata, heh) ja panime adapterid peale, saime hälli sinna proovida. Toimis ja mugav! Käru ise oli päris koledas seisus, päris määrdunud. Aga kuna see naisterahvas ju ise ei oska midagi lahti pakkida, siis pole ka ime. Ime on minu jaoks see, et kuidas sa saad müüa või potentsiaalsele kliendile sellises seisus asja näidata, mul oleks küll piinlik.
Siis hakkas näitama, et rattad on pöörlevad, kui tahad, saab fikseerida otseks vajutades seal ees olevatele nuppudele. Ta vajutas, aga näed ratas ikka pöörles. Siis pani ratta otseks sõidusuunas, siis vajutas uuesti, kuidagi mitme vajutuse peale sai siis fikseeritud. Mul oli juba kahtlus, et ok, miski ei toimi äkki, vigast asja ma ei taha. Samas teadsin – see firma on nii kvaliteetne, et annab vigaseks sõita. Ta lihtsalt ei tundnud oma käru absoluutselt. Ju see mees tal siis ikka koguaeg aitas. Kasvõi see rataste fikseerimine! Proovisin ise järgi, kuidas toimib – vajutad jalaga esirataste juures olevatele nuppudele, hakkad liikuma, kui rattad lähevad liikudes otseks, sõidusuunda, siis fikseeruvadki ise. Ilmselt ta ei olnud seda kunagi proovinud. Ühesõnaga imelihtne, poolautomaatne ja mis veel.
Ta oli nii ebakindel, arvasin, et sahmerdab sellepärast, et kärul on vead, mida ta soovib varjata. Aga tuli välja, et ta oligi selline … natuke saamatu selles tehnilisemas pooles. Mis tehniline – see oli nii lihtne ja kõik võimalikult mugavaks tehtud.
Ostsime ära! Hea hinnaga kvaliteetne käru – poest ei oleks ma seda iial ostnud. Lihtsalt see seisukord oli kärul selline, nagu oleks kuskil õues või keldris hunnikus hoidnud – nii must, sang kriimuline, kuidagi väga räpakas mulje jäi. Ta ise oli selline blond pereema uuselamurajoonis, aga ilmselgelt väga pabistaja või sahmerdaja, käru funktsioonid on võõrad – mees teeb ja mees oskab ja näed, just läks ära. Kuidagi lausa hädas, et mees nüüd just kodust ära, kuna ta ise ei osanud midagi seal liigutada.
Vahepeal helistas mehele ja küsis, mis käruga juures peab veel käima, et ostjad on siin ja et ta annab ju adapterid ja kõik, et hälli kinnitada. Kuna neil ju raami niikuinii enam pole kui käru ära ostetakse, eksole. Vankrikorvi ehk ostab mõni eraldi, näiteks rõdule panemiseks. Jeerum, kas tõesti mõni ostaks lihtsalt selle korvi ilma raamita… See pole enam minu asi muidugi.
Kõik see asi ja ost jäi ausalt öeldes veidi kripeldama, kuna nii ebakindel müüja ja mustust palju. Kuigi maksin pool ostuhinnast, jäi ikka mulje, et kallilt ostsin, sest kogu see värk tundus nii kahtlane ja odav. Samas, teades ikka firmat, on see hea hind.
Kodus harutasime kõik algosadeks lahti, kõik riideosad pesumasinasse, see oli paras puzzle – nii lahtiharutamine kui pärast kokkupanek. Aga hakkama saime.
Siis oli hästi näha, seda polnud keegi iial vist lahti võtnud ega pesnud – kogu see mustus, mis igal pool vahedes ja nurkades, isegi tühi teokarp oli veel kuskil ääre all, tundub, et kaua seal seisnud, lihtsalt kinni jäänud. Tõestus, et õues või kuskil hoitud.
Aga pesime puhtaks, ilus säravpunane värv tuli tagasi, nühkisin raami ja mida kõike. Käruosa panime tulevikuks hoiule ja raami peale kinnitasime turvahälli. Nii mugav! Klõps häll raamile, klõps ära, klõps raam kokku ja nn vihmavarjuks. Kõik ainult ühe klõpsuga. Ma juba turvahälli ostmise postituses mainisin, kuidas mulle meeldivad mugavad klõpsuga asjad!
Ja kui vankri osas loobusin pöörlevatest ratastest, siis nüüd ma need lõpuks siiski sain!
Ja nii ma siis olen, nagu naeruväärne, paar päeva toas seda raami koos turvahälliga sõidutanud ja nautinud mugavuste maailma.
PS! Sinna alla käib veel riidest korv asjade jaoks, aga see on hetkel veel pesus.
Advertisements

5 thoughts on “Võhik sai ka selgeks – kergkärud ongi teema!

  1. Nii informatsiooni mõttes 😀 Laps kõnnib vist enamasti nii palju ise, kui teda harjutada. Ma ei saa küll kõigi laste kohta rääkida, aga minu 2-aastane jaksab teha juba u 3-kilomeetriseid ringe. Oleme kõndinud ka 4 kilomeetrit, aga siis oli ta ikka väga väsinud. Muidugi, kui tahta minna reisile või päevaks otsaks kuhugi (loomaaed, Lottemaa, matk vms), siis ilmselt peaks ikkagi mingi käru olema. Aga üldiselt jah on see kõndimine harjutamise teema, mõni ei jaksa 5-aastaselt ka pikemalt kõndida.

    Meeldib

  2. Nõus anonüümsega – meie laps istus vankris täpselt seni, kuni jalad alla sai. Peale seda on mu hoole ja armastusega valitud Hartan seisnud.. ja Cybexi kergkäru leidis ka kasutust ainult umbes 10 korda ja nendest ka pooled kuskil välisreisil pikkade päevade peale. Muidu ikka oma jalal ja kui üldse ei jaksa või kiiresti on vaja, siis kukile (kuigi sealt hakkab kiirelt maha tahtma, et “tahan ise minna”). Kui ikka algusest peale lasta lapsel minna ja kõndida, kui ta tahab, siis kõnnib ta varsti ise ka pikki maid:)

    Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s