Mida teha, kui on low olla? Siis tuleb seda nautida!

Ok, eelmine postitus andis mõista, et mul ei ole just kõige mõnusam olla. Ja nüüd olengi lihtsalt olesklemise režiimil – isegi poes ei jaksa käia, nagu lugesite.
Tegelikult üleeile käisin uuesti, mõtlesin, et ahh, eelmine oli lihtsalt selline halb juhus ja asjade kokkulangemine. Üllatus, üllatus! Ei olnud! Üleeilne käik oli justkui kinnitus eelmisele, et jah, Lilli, sa ei suuda enam normaalselt toidupoeski käia, mis asub 5 min kaugusel, nüüd siis vähemalt 15 min kaugusel.
Sama kamm läks lahti, toonused, valud, hingeldamine, kõht ees, mina järel, gigarase ehk 10 astmes 9 kordselt rase. Kohutav, ma ütleksin.

Sellise olesklemisega tekivad süümekad! Mis siis, et rase, ma ei taha see laisk rase olla! Näiteks, ma tahan koristada hullult ja need viimased päevad ma ei saa mitte mõeldagi sellele. Või kukun järsku magama, sest ülim kurnatus tuleb peale ja see kurnatus tuleb lihtsalt sellest, et tegin pingutuse – ärkasin üles, sõin ja oligi kõik – tunnen, et kui ma kohe magada ei saa, siis ma ei tea, mis juhtub.
Ma ikka loodan, et ehk on asi ajutine, näiteks, see nädal oli nõrkus ja järgmine enam ei ole, sest nii tähtajani kuidagi ära elutseda ei ole küll ok. Samas, hakkan aru saama, miks kolmandat trimestrit nii väga kirutakse.

Samal ajal on koguaeg peas vasardamas – mida mul veel vaja osta on? Mida vaja ära korraldada või sättida (peale suurpuhastuse ja ümberpaigutuse korteris). Kuidagi jõuetu tunne on. Alles oli kõik kontrolli all ja nüüd tunnen, et üldse ei ole. Isegi ei suuda mõeldagi, mida vaja. Äkki need on siiski need kuulsad raseda hormoonid, mis nii väetiks teevad.

Sellistel aegadel on eriti äge, et mul on ikka ülim elukaaslane. Ma ei kujutaks ette, kui peaksin elama kellegagi, kes ei mõista minu seisundit või nõuaks midagi ja vinguks, miks ei ole seda või teist tehtud ja pole mul nii hull midagi. Või mõtleks, et ahh naiste värk üleüldse, no teate küll neid mölakaid. Või et peaksin kuidagi teesklema, end paremast küljest näitama selles hirmus, et äkki ta muidu ei hinda mind üldse. Vaesed naised, kellel on jobud mehed, ma ütlen.
Nii tore, kui vaatan kummuti sahtlisse, sobran igasuguseid lapseasju, ajud on koos, mida on veel vaja, koguaeg tunnen, et luuserdan ringi, sest midagi ei jaksa teha ja siis suvalisel hetkel tuleb lause: Lilli, tead, sa oled nii tubli! Vahel ei tulegi see endale üldse pähe, et ma olen tubli ja siis ongi nii ootamatu seda kuulda. Aga nii armas.

Või näiteks, ta on kuskil tööasju ajamas ja hakkab koju tulema ja teatan, kuule, ma ei teinud süüa. Siis tuleb vastus: Lilli, kõik on hästi, sina ole rahulikult ja mõnusalt.
Ega mu süümekaid see ei vähenda, aga hea on teada, et kui ma ikka olen omadega sellises seisus, siis pole ka midagi hullu.

No, üritan siis mõnusalt olla ja mitte väga palju oma seisundit kiruda ka. Sellises olukorras on ideaalne natuke endaga tegeleda ja end turgutada/poputada.
Rasedusega on niigi see asi, minul vähemalt, et juuksed on nagu heinad, kuigi ma olen väga tublilt algusest peale kõikvõimalikke vitamiine võtnud ja omega 3. Nahk, mis algul tundus, et läheb justkui ilusamaks, on nüüdseks väga jube. Kes mind teavad, teavad niigi, et ega mu nahk nüüd ennegi tavapäraselt ok polnud, aga nüüd on eriti keeruline. Ärritunud, kuiv, punetav, täpiline – no, punasele vaibale ei kipu. Meigita välja ka mitte.
Võib-olla on selles ka asi – mulle meeldib end meikida! Ja lisaks, mul on ülitundlik nahk – pole parim nahk, mida kõikvõimalikult krohvida ja youtube tutoriale katsetada.

Parim nahahooldus on sellisel puhul looduslik – mulle nii meeldib mökerdada igasuguseid asju. Näiteks, koorimiseks, et vana nahk maha, kasutan üle keha kohvipaksu. Misiganes koorija olen poest saanud, üks oli isegi salongist, no ei ole see!
Kes kohvipaksuga ei ole nahka koorinud, siis teadke, et kogu see õli, mis looduslikult kohvi sees on, pehmendab nahka, samal ajal terad koorivad – ülimõnus ja pehme beebinahk on tulemuseks. Pealegi, kohvipaksu jääb ju kohvijoojatel igal hommikul üle.
Muide, kes võitleb tselluliidiga, siis uhage kohvipaksu ja masseerige sellega oma probleemseid kohti  – kofeiini sisaldavad kõik tselluliidikreemid ja põhjusega, ergutab vereringet ja paneb värgid liikuma naha all. Samas koorib nahka nii, et selle mõju jõuaks ikka naha sisse ka. Ideaalne.

Ok, kui nahk kooritud ja endal on ülitundlik või isegi lõhenenud nahk (ärge siis palju koorige, muidugi), siis mökerdage mett näkku ja kuhu iganes. Mesi tervendab minu ärritusi momentaalselt, jälle beebinahalik tulemus. Sellist asja teen enamasti talvel, sest suvel ei ole nii palju mett varutud, kuidagi juhuse asi, mitte sihilik talveprotseduur.

Suvel on ideaalne kookoserasv. Eks aastaringselt, tegelikult. Kookoserasv on ka üks imeasi – antibakteriaalne, samas niisutav – parandab, misiganes vead sul võivad olla. Lisaks on kookoserasval looduslikult ka nõrk UV-kaitse, nii, et sellega päevitades, saab üliilusa jume! Kellel on palju Tais käijaid sõpru või käivad ise, siis ostke seda suurte potskadega, nagu mina. Eestis on see küllaltki kallis ja mõnel pool ka mingeid lisasid juurde segatud.

Looduslik UV kaitse on päris paljudel õlidel. Googeldasin praegu neid ja leidsin ühe sellise artikli, milles on palju mu lemmikõlisid ja milline on nendes olev ligikaudne päikesekaitsefaktor. Ühesõnaga õlide powerist ma võiksin jäädagi jahuma – need on mu lemmikud!
Kellel huvi, siis üks artikkel on siin – Õlid ja nendes olev SPF.

Muide, ideaalne enne-pidu pinguldav ja puhastav mask on munavalge. Vanakooli inimesed vast teavad seda. Tänu oma suurepärasele toimele, seda ei tohi palju teha. Mina tegin nt nii: koorisin nahka, eraldasin munakollase valgest, kloppisin munavalge laiali ja pintseldasin näkku. Siis panin majapidamispaberi selle peale ja sinna omakorda veel üks kiht munavalget. Ja kui on ära kuivanud, siis tõmbad selle paberi koos kuivanud munavalgega ära – ilus, särav nahk on all. Toimib nagu see pooride puhastamise kleeps. Munakollast kasutatakse palju juuksemaskides, raudselt leiab see ka kasutust, kes viitsib jantida.

Ok, see selleks! Eile ma nii mökerdaja ei olnud, vaid tegin valmismaski. Hea maskisoovitus, kus on ka päris palju igasuguseid looduslikke õlisid ja parandavad nahka, on üks Taist toodud taimemask. No, hea soovitada küll, kui ainus asi pakendi pealt, mida välja loen, on Herbal Mask.
Aga pilt sellest on siin ja koostis ka. Ma loodan, et seal väga palju muud keemiat ei ole, raudselt on.

Enne maskitamist koorisin ja peale maskitamist, kuna mu nahk on tõeesti imelik, panin lausa astelpajuõli. Lollikindel värk, mis mõjub ärrituste puhul alati. Igal juhul täna olen poole ilusam.

Headest maskidest rääkides – Turblissi mask on ka ülim. Kuna see on päris tugeva toimega, siis eile ei hakanud oma ärritunud nahale seda panema. Aga see on imemask. Selle puhul on väga oluline seda õigesti teha, mask ei tohi ära kuivada ja koguaeg tuleb seda näos hoidmise ajal niisutada. Turblissil on selleks hea asi rabatoonik, mul seda ei ole. Panin suvalisse pihustiga pudelisse vett ja lasin sellega.

Kuna ma olen erinevate looduslike õlide fänn, siis raseduse ajal olen ka mökerdanud end tavalise kookoserasvaga, sõbranna ostis suuri koguseid sheavõid, ka ideaalne.

Aga ma fännan ka näiteks neid tooteid:
Bio Mamma mandliõli ja Emma Noel kehavõi.
Mõlemad on looduslikud tooted. Ja teate, see shokolaadivõi… Ma ei ole iial tahtnud, et kehakreemid ja mingid asjad on magusa lõhnaga, eriti veel tugeva kakao lõhnaga, aga see on kuidagi niiiiii ehe, et ei hakka vastu. Natuke meenutab tavalist kakaod, see mõru variant. Mõnus, tugev ja ehe. Nii shokolaadine tunne on.

 

Võin öelda, et siiani rasedusarme ega midagi ei ole tulnud, samas tean ka seda, et need tulevadki enamasti päris lõpus ja on suuresti pärilikkuses kinni, mitte nahahoolduses. Nii, et võimalik, et ma ei ole veel sellest kõigest päästetud.

Ühesõnaga selline vannitoa-postitus, sest tundsin end väga low’lt.

Ja tegelt, mul oleks vaja siiski nüüd poodi minna …

Advertisements

2 thoughts on “Mida teha, kui on low olla? Siis tuleb seda nautida!

  1. Kõik katsetan ära, mis kirjutasid! 😀
    Okei, välja arvatud need Taist toodud tooted.
    Mul nägu ei kannata näiteks üldse mingeid kreeme, kohe tulevad punnid. Seega olen elus üksikud korrad nägu möksinud ainult.
    Muidu pole mul erilisi probleeme nahaga olnud, aga vot kui kasutan mingit kreemi vms, siis nagu puberteet järgmisel päeval. Nüüd pärast sünnitust tunnen, et nahk käest ära läinud. Seega võiks katsetada mingeid koduseid vahendeid, järsku saan oma hea naha kuskilt tagasi. 😀
    Tänud!

    Meeldib

  2. Jaa, mul sama, et mingisuguseid poekreeme ma kaua ei suuda kasutada. Aga õlidega on hoopis teine asi. Kui nahk on päris probleemne mingi aeg ja rasune, siis on ideaalne teepuuõli ka. Niisutab ja põletikuvastane, lihtsalt nendesse kohtadesse panna. Muide, hea punnide vastu on kartul, pesed ära, lõikad pooleks, hoiad nats, kus vaja punnidest lahti saada, tärklis kuivatab.
    Aga jah, kõik oleneb, mis laadi punnid, kas ärritusest ja tundlikkusest või liigsest rasust, igatahes õlid on ideaalne variant nahka tasakaalustada.

    Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s