Selgeltnägijate tuleproov/Pelgulinna edition: No vaadake oma kõhtu! Seal on ju suur laps!

Nii! Arstil käidud ja jälle targem!

Seekord oli naistearst. Ämmaemand ütles eelmine kord, kui seda aega pani, et ta vaatab läbi, kui mul talle peenemaid küsimusi, lase aga tulla jne. Ok, arvasin, et naistearst nagu ikka – läbivaatus ja selline rutiinne kontroll enne sünnitust.
Ei olnudki läbivaatust, vaid ultraheli! JEEEE!
Ma olin mures, sest kõik teadsid lapse kaalu ja igasugu põnevat infot, aga mulle tehti viimane UH 20. nädalal ja ämmaemand ütles, et rohkem polegi plaanis teha. Šoisi juurde otsustasin ka mitte minna, 3d/4d’d ma ka omal ajal ei tahtnud, kuna EPK mõõtude järgi oli alati kõik normis.
Huvitav, kuidas ta siis ei maininud mulle, et ikka tuleb ultraheli…
Arst oli üks väga konkreetne ja käre naine, dr. Frolova. Seda tüüpi naised mulle meeldivad, aga ta oli selline sahmerdaja, et ta jutule vahele segada ei olegi võimalik.
Näide: NII!, tähtaeg 11. juuli, jah, mis kaal on, teil muresid pole, eksole, visake pikali. Kõik ühes jorus. Kust sa tead, kas on või ei ole? Raudselt ta on neid halajaid seal nii palju kuulanud, et juba eos nullis järjekordse halaja.
Tavaliselt ei ole mul kunagi mingeid muresid ja küsimusi olnud, aga nüüd, kuna paar päeva mingid raskused ja valud, mõtlesin, et mainin.
Alustasin oma lausega: Paar päeva tagasi tekkis mingi valu alakõh…
Tema: Jaa, see on normaalne, surub lihtsalt, raske laps, visake nüüd pikali!
Mina: ok.
Mure kuulatud.
Ok, hakkas, nagu teised, kõhu peal masinaga sõtkuma, mulle ta ekraani ei näidanud, oluline oli mõõte saada järelikult. No, oleks võinud näidata ikka! Pilte ma muidugi ka ei saanud.
Jutu sees rääkis teisele arstile, kes andmeid sisestas, et 3099 g +/- 400g millegagi, eeldatav sünniaeg 03.07.2016. Muid numbreid hõikas ka, aga mul oli kõrv kikkis just kaalu osas.
APPI! 3100 g juba! Ega ta muidugi siis enam minu poole pöördumata ei jätnud – Kas te saate aru, et teie laps on juba 3100 g, no vaadake neid näitajaid! Te PEATE dieeti pidama. Ma räägin hommikust õhtuni rasedatele, et ei tohi magusat süüa, puuvilju süüa, saiakesi süüa! Ja 1 jäätis nädalas!
Kusjuures, jäätise asja ma ei teadnud. Arvasin, et just lahjem ja nii palav oli, täiega tahtsin jäätist!
Sain nii, et vähe pole, vahele jõudsin öelda, et ega ma nii väga polegi ju… Tema jätkas: Hommikust õhtuni, ma enam ei jõuagi kõike öelda, mida ei tohi! Teil tuleb 4 kg laps kindlasti.
Klimp oli kurgus, et okouu! 4 kg’ne… ja mis 03.07. Ehk siis võib ikka varem tulla küll. No üle aja ei tohi ma küll kanda, siis on lõpuks 7 kg vist.
Samas emakapõhjakõrgus oli normis 36 cm, selle kohta, et nädalaid on 35+6. Kuidas saab nii, et osadele ei tehtagi enne sünnitust ultraheli? Ma oleksin nende cm põhjal järeldanud, et kõik on ju ok, pole see laps suur midagi. Rahulikult 5-6 kg’ni teda kasvatanud vist. Ämmaemand kinnitas koguaeg, et minuga on kõik hästi. Isegi üldkaalu mõttes ütles, et hästi, kuigi olen päris palju juurde võtnud.
Samas arst õiendas, et näete ise ka oma kõhtu ju, siin ikka on suur laps! Mitu korda mainis, et kas ma ikka näen, et kõht on suur.
No jeerum!
Ma ei ole spetsialist ega sündinud kaalu arvutavate röntgensilmadega! Kust ma pean teadma, et see nüüd on liiga suur kõht või kui suur see laps seal on!?
Huvitav, kui suur on vahe sünnitusvaludel ja kestvusel, kui on 3500g või 4000g? Oii, mis sest sünnitustoast küll järgi jääb …
Ja muide, ma veel tahan, et elukaaslane filmiks! Mitte otse sealt alt, vaid ülevalt, et ikka oleks meeles see asi! Ma ei tea ise ka, miks ma seda tahan. Lihtsalt, et see hetk ma ise võin täitsa kutu olla, aga ma tahan ikka teada, mis seal siis tehti! Ja millised olid emotsioonid. Pealegi, äkki arstid on ka siis ettevaatlikumad, milliseid otsuseid vastu võtavad – kõik on salvestatud. Sellest tuleb tõesti üks paras Tarantino film.
Kuna elukaaslane on ise elukutselt ka videote peal, filmib ja monteerib, siis suudab ehk neid õigeid nurki leida, mis päris õõvastama ei pane. Ja äge oleks neid esimesi hingetõmbeid ka näha, kui see suur kutt sealt lõpuks välja saab.
Arst muuseas mainis ka, et siin on poisslaps, seda vast teate niigi.
Aga kui ma poleks teadnud ega tahtnudki teada? Nii suvaliselt ja lahmides seda öelda… Mul pole vahet muidugi, mina teadsin ja niikuinii olekski tahtnud teada, aga mõnel on soov ju mitte teada. Saan aru küll, et meditsiiniline ja kõik mis on see jälgimine, aga natuke taktitunnet oleks võinud tal olla. Tulevastele emadele on see teema siiski suuresti emotsionaalne, mitte ainult, kas näidud korras. Kuigi korras näidud on muidugi peamine, selge see.
Igatahes, nüüd siis on teada, et mitte midagi pole teada. Ta on omadega ikka suht valmis! Kõik pidi muidu korras olema, aga minuti jooksul 10 korda jõudis mainida sõna dieet. Jep, got it! Kaua sa korrutad! Selline tunne, et oleksin pidanud dieediga kuidagi tema ees alustama, siis oleks vist vait jäänud. Kuigi, olgem ausad, ma olen tänulik selle info eest, sest ma tõesti ei oleks teadnud, et pean tõsiselt jälgima.
Selge, nüüdsest alates ainult aedviljad ja vesi.
Aga kui nüüd emotsionaalsest poolest rääkida, siis nii lahe, ta on täiesti valmis ja reaalselt varsti tulemas! Mäletate seda algusaja postitust, kui sain rasedusest teada ja arst mainis: Vjäike rasedus on. See tundus nii alles ja oli nii ebakindel lause, et no vaatame, kas jääb või mitte. No vot! Nüüd on vjäike!
Eile oli paanika, appi, varsti tuleb! Täna on jälle see õhin, et kui lahe, et tuleb! Kes neid emotsioone jõuab üldse enam tähele panna ja üles lugeda.
Ja nüüd peaks koristama hakkama.
Advertisements

23 thoughts on “Selgeltnägijate tuleproov/Pelgulinna edition: No vaadake oma kõhtu! Seal on ju suur laps!

  1. Ei ole ma eriline kommenteerija blogides, kuid nüüd pean sõna sekka ütlema.

    Oli ka mul väga suur kõht. Oma 155cm juures oli kõhu üm kõvasti üle m. Kaal oli tõusnud 53lt 73le. 20 kilo!!! Sain IGA kord ämmaemanda käest, et laps tuleb suur ja lapstuleb suur. Viinane uh näitas kaalu 2990 +/- 400g. Vot nii suur, et 39+4 nädalal sündis 51cm pikk ja 3100 kaalub preili. Vot nii.

    Meeldib

  2. See ongi see, et mõnel lihtsalt kasvab suur laps ja mõnel mitte. Minu esimene sündis 37+1 nädalal ja oli 3500 g. Kusjuures, ma olin eelnevalt 3 kuud vist ainult tatra peal elanud. Ikka tuli kuus 2 kilo juurde ja laps kasvas. Teisega oli suva, laps tuli muidugi üle 4 kilo ka 😀 Aga kuidas sinu ja elukaaslase sünnikaalud olid? See näitab ka tihti. Mina olin sündides natuke alla 4 kilo ja mees üle 4 kilo. Ma ei lootnudki kunagi, et mul tuleb väike laps:D Minu õde võttis rasedusega pea 30 (!) kilo juurde ja tema laps oli sündides mingi 3500 g. Minu teine õde võttis kah mingi 25 vist ja laps oli 2 nädalat üle kantuna u 3500 g. See söömine tõenäoliselt ei mängi rolli, ära nälgima küll hakka, ainult enda piinamine.

    Meeldib

  3. Sa kirjutad nii lahedasti, et kohe paneb enda ootusaegasi taas läbielama:) mina ka võtsin palju juurde ja olen 176 pikk, mees 191 (st suured inimesed), esimene laps 41n ja 4,0kg, teine 41+1 ja 4,25kg ja kolmas 41+2 ja ka üle 4kg, ainuke raske sünnitus oli esimene, teised olid kiired ja seetõttu ka kerged. Ja esimene oli raske ka sp et ise olin rumal esmasünnitaja ja haiglapersonali suhtumine jättis kõvasti soovida (tartu) nii et filmimine on igati hea mõte! edu!

    Meeldib

  4. Omast kogemusest. Rasedana +10kg ja laps sündis 41+5 4.2kg. Sünnitus oli väga kerge ja rebenditeta. Ehk siis tänapäeval ei ole 4kg laps suur vaid täiesti tavaline. Selle “kohe on valmis tulema” jutuga ei maksa ennast liigselt ärevaks ajada. Kergem on juba ette ennast häälestada, et naise rasedus võib kesta kuni 42. rasedusnädalat.

    Meeldib

  5. Mul olid mõlemad poisid 4,5kg. Vahel ma ikka mõtlen, et äkki polnud nii väga asi minu valuläves kuivõrd 4500st ongi loogiliselt raskem välja pressida, kui 2900st. Samas öeldakse, et kõik on ikkagi keha anatoomias kinni ja igaüks saab, palju jaksab vastu võtta. Mõni saab igatahes rohkem, see on kindel.
    Ja muideks – mul ämmaemand, kes sünnitust vastu võttis, mõõtis ja arvutas ja teatas, et seekord peaks tulema mingi 3500 kanti, no igatahes kindlasti väiksem, kui eelmine kord. No oli jah kergem, tervelt 15 grammi 🙂

    Meeldib

  6. Mul olid mõlemad poisid 4,5kg. Vahel ma ikka mõtlen, et äkki polnud nii väga asi minu valuläves kuivõrd 4500st ongi loogiliselt raskem välja pressida, kui 2900st. Samas öeldakse, et kõik on ikkagi keha anatoomias kinni ja igaüks saab, palju jaksab vastu võtta. Mõni saab igatahes rohkem, see on kindel.
    Ja muideks – mul ämmaemand, kes sünnitust vastu võttis, mõõtis ja arvutas ja teatas, et seekord peaks tulema mingi 3500 kanti, no igatahes kindlasti väiksem, kui eelmine kord. No oli jah kergem, tervelt 15 grammi 🙂

    Meeldib

  7. Mu ämmaemand pani selle söömise ja lapse suuruse asja konkreetselt paika. Sellel pole mingit tõestatud seost. Laps tuleb täpselt nii suur kui tulema peab. Ta rääkis, et oma 30 aasta jooksul selles ametis on näinud naisi, kes on end konkreetselt vaalaks söönud ja sünnitanud alakaalulise beebi, ning ka naisi, kes on võtnud juurde napid 6 kg, näinud välja nagu kõhukesega oksaraod ja sünnitanud ligi 5 kg kaaluva lapse! Ainus, mida ta suure kaalukasvu kohta ütles, et emal endal on raskem. Nii raseduse ajal (hiiva kõiki neid lisakilosid endaga kaasas) kui pärast rasedust taas normaalkaalu jõuda. Mina võtsin rasedusega 22 kg juurde, 58 pealt 80le. Liikusin palju, tegin trenni, jälgisin toitumist, aga kaal muudkui kasvas. Kõht oli nii suur, et… noh mu sõbranna rääkis, et ei saanud kummagi lapsega kõhu ümbermõõduks 100 cm, enne sündisid ära. Mul oli mais juba 100 cm täis ja laps sündis 29 september 😀 Ma vist kuulsin juba alates kolmandast kuust, et issand, kas sul on kaksikud või lausa kolmikud. Lõpuks läks tüütuks ja teatasin igale küsijale resoluutselt, et ei, olen lihtsalt PAKS! Nii et tšill, täpselt Su enda sõnadega – läheb nagu minema peab 🙂

    Meeldib

  8. Mina tahan ka, et Kardo seekord filmiks 😀 Esimene kord kõik on nii hägune ja nende valude keskel on väga keeruline pärast midagi TÄPSELT mäletada. Pealegist, hea vaadata, kui tuleb jälle mõte lapsi saada :D!

    Meeldib

  9. Võta rahulikult, kaal ei ole niivõrd määravaks asjaoluks vaid loeb rohkem peaümbermõõt. Vb tuleb hoopis pikk ja peenike poiss ja muretsed ilma asjata hetkel. Mulle öeldi 38 nädalal lapse kaaluks 4200 +/- 500g. Sünnitasin veidi üle nädala hiljem ja laps oli 3960g.

    Meeldib

  10. Söömise ja lapse kaalu vahel tõesti ei tundu suuremat sorti seost olevat. Mina võtsin rasedusega 25kg juurde, kõigepealt jõudis sihtkohta kõht ja millalgi ma ise järgi – täielik maakera. Poiss aga sündis 3650 ja 50cm – sünnitus oli kiire ja umbes nagu pisut keerulisemat sorti kõhukinnisus. Ja see, mida “valudeks” oleks võinud nimetada, kestis vaid umbes tund…

    Meeldib

  11. Mul oli epk terve raseduse normis nädalate järgi, kõhu ümbermõõt oli vist pigem suurem, Šois ennustas max 4kg last aga sündis 38+5 ja 5,265kg 😉 need uh mõõtmised võivad täitsa puusse panna

    Meeldib

  12. Haa! Frolova on legend! Ma olin sünnieelses sees mingi hetk (jalad paistes nagu elevandil, peavalu, enda normist kõrgem vererõhk jne – preklampsia õpikunäide + sinna otsas übersuur hirm sünnitamise ees). Frolova-sugused käredad tädid on tavaliselt mu masti samuti (ma ehk pean parematel päevadel ennast sarnaseks), aga vot sellises olukorras oli sajaga mööda. See suterdamine, mitte ärakuulamine, mitte süvenemine teemasse olid täpselt need asjad, mis olukorra hullemaks keerasid. Sisuliselt ma ei saanud sealt mitte mingisugust abi, kuigi mind jäeti ka ööks sisse. Abi tuli teises haiglas, kus arst vaatas analüüsidele ja mu jalgadele peale ja tegi 1,5h hiljem keisri. Frolova aga lihtsalt surus seda “sünnitame-ikka-ise-ilma-vastuvaidlemata” juttu kurgust alla. Tagantjärgitarkusena päris hea, et veel nii lõpus julgesin teist arvamust küsima minna – laps oli üle 4kg veidi, suhteliselt suure pea ja 2 korda tugevalt ümber kaela olnud nabanööriga. ma ei kujuta ette (ega tahagi ausaltöeldes), mis jamasid sellisel kujul sünnitus oleks võinud kaasa tuua.

    Aaga filmimise osas – oled sa kindel, et sa ei taha, et värske paps ise ka filmile jääks ja samal ajal ehk hoopis sulle massaaži teeks või käest hoiaks ja saaks pigistatud iga valuhoo korral? 🙂

    Meeldib

  13. Väga hea, et olen siis Frolova osas hoiatatud, kui peaks uus kokkupuude olema 😀 Aga filmimise osas mõtlesin nii, et GoPro kaamera nt käima ja teine kaamera nii, nagu aega on. Ütlesingi, et see filmimine ei ole peamine, kui segab ja väga action siis kaamera käest, sest peamine on ikka last sünnitada, kõik muu on teisejärguline, oma lõbuks või boonuseks. Saab ka nt statiivile, kui kuskile mahub. See kõik selline go with the flow, ma arvan, et teeme nii ja naa, kuidas parasjagu tunne on.

    Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s