10 MIKS’i, millele mul siiani vastust ei ole ja veel mõni

Lihtsalt MIKS?

1. Miks tahetakse enda lastele loomakõrvadega kombekaid? 
Miks te tahate karukõrvasid lapsele pähe panna, nagu ta oleks kuskil tsirkuses? Sellelaadseid kuulutusi on päris palju: ostan karukõrvadega beebikombeka/ ostan karukombeka/ palun pakkumisi kõrvadega kombekale. Ja need peavad raudselt valged ka veel olema. Või mütsid. Miks?

2. Miks nimetatakse enda lapsi beebsudeks?
Ok, ütled korra või kaks sellise sõna. Aga jutti: minu beebsule ostsin juba selle ja minu beebsu kannab seda ja minu beebsu tegi täna seda. Mingist hetkest tuli see vist moodi, algul oli äge, kui keegi harva ütles – beebs. Nüüd on neid beebsutajaid igal pool. Kuidagi imelik, nagu suured inimesed mängiksid nukkudega, sellise tunde tekitab minus.

3. Miks tuli kasutusse sõna “kõhubeebi”? 
Mis imeloom on kõhubeebi? Mis liik see veel on? Ta on lihtsalt beebi või laps. Ta pole mingi kõhubeebi. Ta on hetkel lihtsalt kõhus. Miks mulle tundub kõhubeebi nii eluvõõras, justkui mingi beebi eriliik? Mu beebi ei ole eriliik. Nagu kõhul oleks beebi ehk kehaosa laps. Ta on minu laps. Miks ma tunnen, et see solvab mu last, kui nimetada teda kõhubeebiks? Ta on juba minu elu osa, mitte kõhus elutsev mingi… olend, nagu see nimetus mulle mulje jätab.

4. Miks emade grupid ja rasedad nii palju lühendeid kasutavad? 
Ma ei ole mitte kuskil seda varem kohanud ja vaevalt, et sellepärast mitte, et teistes valdkondades olevaid sõnu ei annaks lühendina kasutada. Näiteks: UH, ÄE, KV, LA, ITK, TA, EJ jne. Mõne asja puhul ma ikka nuputasin tükk aega, mida see võiks tähendada. (LA = Los Angeles? KV = kinnisvara?) Nüüd ma muidugi tean neid kõiki, mida inimesed mainivad (vist) ja kasutan mõnda ise ka. Aga ma ei ütleks, et see mu elu nii oluliselt kergendaks, et neid massiliselt kasutada …

5. Miks mähkmeid kutsutakse hellitusnimega, nagu mässud või mähkud?
Kindlasti on neid sõnu veel. Suht .. rõve. Ja miks mulle tulevad siis kohe silme ette täislastud mähkmed, kui öeldase mässu? Selline hädasid täis mäsu ehk mässu, äkki sellest? Milleks mähkmeid nunnutada?

6. Miks vanematele pakuvad rõõmu või nalja laste väljaheited?
See pole ju kihvt. Näide: oli Libero Meme konkurss, vaatasin ka siis mis meme’d on, kas midagi naljakat ka? Kõik naljad olid ümber hädade, eriti nr 2 häda. Jube enda laste pilte sellises võtmes üles riputada. See pole isegi naljakas ju! Ja kuhu on kadunud huumorisoon?
Kes ei tea, mis on meme, siis see on pilt, kuhu on lisaks kirjutatud naljakas tekst. Googeldage, seletatakse paremini lahti äkki.

7. Miks on paljud suhteliselt värsked vanemad nii suured targutajad ja enda mätta otsas istujad?
Ja samas vanemad emad, kellel juba vanemad lapsed, sellised ei ole, vaid on palju lahtisema suhtumisega erinevatesse lapsesaamiskogemustesse.
See, et sinul oli teatud rasedus-, sünnituskogemus, ei tähenda ju, et minul on samamoodi. Kõik inimesed on erinevad ja kõigil ei pruugi ühte moodi asjad minna. Seda enam, iseloomudki on erinevad, ma ei tahagi neid asju äkki enda lapsele, mida sina tahad. Ja minu keha ei ole selliste toimingutega nagu sinu oma oli rasedana. Aga miks mina olen mõistev ja ei ilgu teiste vanemate kallal, kuidas nad asju teevad, aga teised võtavad õiguse mulle üritada midagi pähe panna, et vot nii on ja kõik. Miks nad ei mõista, et nii ei pruugi olla, sest juba enda raseduse põhjal näen, et minul nii ei olegi, ei keha ega mõtted sellised, nagu sellel teisel omal ajal olid? No, miks ometi satun ma enda jutuga kogenematute ja pahade emade nimekirja? Kui ma ei ole ju kogenematu, 9. kuud rasedust ongi minu raseduskogemus. Raseduse osas olen juba üsna staažikas.

8. Miks paljud värsked vanemad ähvardavad, justkui tahaksid, et sul läheks halvasti? 
Sa ei saa magada, su nibud on ribadeks, su lapsel on ainult gaasivalud, sa ise ei saa enam vähemalt aasta jooksul kuskile välja, sa võid end ära unustada ja kui sa seda ei tee, oled isekas. No, esiteks, ma olen nagu arvestanud kõige sellega ja hetkel see ei tundu nii traagiline, see on ju lapse saamise üks osa. Kuigi üritan ka ennast mitte unustada – mis kasu on lapsel kaotsis emast?
Nagu rasedus on osa, mida ma ei naudi, kuid siiski võtsin selle tee ette. Jah, tuleb ette emotsionaalsemaid päevi, nagu siit lugesite, aga kokkuvõttes ma ei kahetse mitte eluseeeeees, et ma selle tee üldse ette võtsin. Ei pea ähvardama ja hoiatama mind, nagu oleksin ise eile sündinud. Pealegi, kõigil ei pruugi see algus nii konarlik olla, on ka sujuvamaid lugusid. Olen tänulik neile, kes enda lugu ongi siiralt jaganud, kuidas neil oli, aga need, kes muudkui hõõruvad nina alla, et sul tuleb ka ja sa ei saa hakkama nii, nagu sa arvad – miks peaks seda ette ennustama? Äkki saan suurepäraselt hakkama, me keegi ei tea ju veel. Ja kui ei saa, miks mul on tunne, et osake nendest inimestest rõõmustab?

9. Miks mulle ei meeldi laste voodites ja nurkades tohutud beebipehmuste kuhjad?
Neid on ju nii ilus vaadata, aga selles mõttes, et tahaks ise seal sees olla. Korraks, siis hakkaks igav. Miks ma neid enda koju ei ja lapsele ei taha? Miks see mulle ahistav on? Samamoodi, kui oleks suur pulmakleiditort mul seljas ja see oleks nii üle võlli. Miks ma üldse enda last rohkem nagu suureks inimeseks juba pean, mitte selleks nunnuks pehmeks beebiks? Kuigi samas ta ongi nunnu pehme beebi, kellel on meie tuge vaja, aga ei pea teda selliseks … nukukeseks või ülibeebiks, kelle ümber peaksid olema ainult beebiasjad. Rohkem nagu väikeseks inimeseks, kellega vaja esialgu tundlikult ümber käia.

10. Ja lõpetuseks, miks mulle tundub, et enamusele rahvast meeldivad kõrvadega kombekad, beebipehmuste kuhjad, raseduse seisund, hilisemad õpetused “rohelistele” ja laste “häda”-teemad ja mina olen nende meelest jälle see kibestunud abi vajav rase ning tahaksid selle kõige peale mulle nüüd halvasti öelda? Miks mul on sellised arvamused ning jääb mulje, et enamusel ei ole?

Ehk siis jõuan tagasi teemasse, miks ei mõisteta, et inimesed ongi kõik erinevad ja see ei ole halb ning ma ei pruugi selle kõige peale abi vajada ja enda sisemaailmaga tööd teha? See, et ma ise küsin, miks teistele meeldivad kõrvadega kombekad ja miks mulle need ei meeldi – ärge võtke seda teie maitse maha tegemisena. Ma saan suurepäraselt aru, et arvamusi on erinevaid, aga ma lihtsalt tunnen teinekord, et ma olen ainus, kellele need asjad ei meeldi ja huvi on – miks mulle siis ei meeldi, kui see tundub olevat nii levinud?

Minu pärast on see täiesti ok, kui teile meeldib, ei arva, et olete nüüd väärastunud inimesed. Aga miks ometi arvavad paljud seda, et maitsete erinevus on justkui rünnak? Miks paljud pole selle asjaga ok, et mulle need ei meeldi ja tahaksid hakata solvama või vastu vaidlema stiilis “sa ei tea, millest sa räägid, sul puudub kogemus, sa ära hüppa siin jne”? Justkui, ma peaksin ümber mõtlema ja sõnad tagasi võtma, sest see solvab teisi. Ja ometi mind nende maitse ju ei solva, kuigi see on teine. Miks see on nii, et neid siis minu maitse ja arvamuse avaldus solvab?

Advertisements

18 thoughts on “10 MIKS’i, millele mul siiani vastust ei ole ja veel mõni

  1. Oh kui palju äratundmisrõõmu siin oli! 🙂
    Kuna kell on palju, siis ei hakka kõiki punkte kommenteerima.
    Aga nt riietuses osas – ma ei kannata mingeid kõrvakestega asju, samuti mitte ühtegi ahvipildiga riietuseset ma ei taha lapsele. Et keegi kutsuks mu last pärdikuks? Okei, inimahvid oleme kõik, aga ikkagi, mu laps ei ole pärdik. Üldse ei meeldi väga sellised titekad riided, ennem olgu kõik triibulised ja sinised, kui mingite beebitegelaste piltidega. Muidugi teen mõne asja puhul erandi ka, aga see kinnitabki reeglit. 😀 Ja siis öeldakse, et liiga pirtsakas, kui enda jaoks sedasi mitte meeldivad asjad välja sordin.
    Ja selle teiste õpetamisega olen ka kokku puutunud…oioioi… 😀

    Meeldib

  2. Noh, mina otseselt äratundmisrõõmu ei tunne. Kõrvadega dressipluuse ja kombekaid oli vanemal lapsel küll ja ilmselt saab ka uus ilmakodanik. Samas, ma ei valinud neid kõrvade pärast. Olid hea hinnaga, õiges suuruses ja õiget värvi. Kõrvadest on mul suva. Samuti on mul pehmendustest visuaalsest küljest suva. Kavatsen need hankida,kuna kardan,et imik mässib võrede vahele kringliks ennast ja murrab mõne luu. Aga see nö kogemustega emmede hirmujuttude ja hoiatuste värk ajab harja punaseks küll. Ja muide – see ei lähe ajaga paremaks. Mul poiss läks kooli eelmisel aastal. Ma rõõmustasin. Ja siis tulid kommentaarid, et a la praegu jah rõõmustad, oota esimene poolaasta ära, siis nutad. No, krt. Ei meeldi, kui ma elevil olen v? Vabandust. Ma siis olen hirmul ja masenduses koguaeg. Kas see on parem? Eriti õudsad on need sünnitusjutud ja gaaside jutud. Ja lisaks muidugi hammaste tulekute jutud. Vihka oma elu juba ette, sest siit edasi läheb ainult sitemaks. Tegelikult pole asi üldse nii hull. Ma juba teisel ringil ja endiselt täie mõistuse juures.

    Meeldib

  3. Ma ise ei ole eriline ninnunännutaja, kuid kõrvadega asjade fenomenist saan täitsa aru. Nunnud on 🙂 Ma ei ole küll ise ühtegi asja spetsiaalselt taga ajanud, kuid vanemale lapsele sattus kõrvadega vannilina ja mingi hetk ma leidsin, et loomanägu kapuutsil on isegi kasulik. Nt meil lõppes peapesu alati draamaga ja siis oli hea kui üks kõrvadega konnake lohutama tuli.
    Aga pehmendustega voodist läksin ma teise äärmusse – ilma piireteta voodi. Meie kogemusest saad huvi korral lugeda siit: http://mutukamoos.com/2013/10/31/kas-vorevoodi-on-kohustuslik-ehk-montessori-stiilis-beebituba/

    Meeldib

  4. Võibolla ongi asi nii erinev, kui erinev on inimestel “valulävi”. Mõne jaoks on üks vääks juba maailmalõpp samas mõni teine ei lase end igast nutuhoost enesetapupiirini viia. Need viimased on tõenäoliselt kõige halvemad emad maailmas 😉
    Sinu juures mulle hullult meeldib see, kuidas sa ennast väga häirida ei lase ja ajad oma rida. Jätka samas vaimus ning näed kui lihtsalt kõik sujub.
    PS: Ma ise fännan igasuguseid kõrvadega asju. Ahh, käin üldse kummaliselt riides 😀

    Meeldib

  5. Ülipaljud asjad jälle siit listist saab olema asi, mille peale varsti ei köhigi 😀 Minu meelest on ka need kõrvadega asjad nunnud, ise olen ka vist kasutanud sõna “mähkud” ala Mariga rääkides, emmedegruppide lühendid – küllap hakkad ka kasutama. Selles suhtes, et rinnapiim ja rinnapiimaasendaja on nii tüütud välja trükkida 😀

    Laste väljaheited ja puuksud on naljakad, you will see 😀

    Ühesõnaga, tegelt need nii labi asjad. Ei PEA ju midagi neist tegema, kui tõesti jube vastu on vms 🙂 Aga see ähvardamise värk, sellest me sinuga rääkisime. Nad ähvardavad, sest nad ei taha ainukesed kannnatajad olla 😀

    Meeldib

  6. Su küsimustes ja vastustes on ikka nii palju vastuolusid. Inimestel ongi erinev maitse ja kui sulle teiste maitse ei meeldi ja sa sellest siin nii tulihingeliselt kirjutad, siis vaatad ju sina ka asju just nimelt oma mätta otsast, kuid teisi ometi kritiseerid selles. Sina jagad oma kogemusi justkui ainult nii asjad käivadki. Miks ometi ei suuda sa lihtsalt leppida, et mõni tahabki asju teisi teha ja ta ei ole selle pärast imelik.

    Mina ka ei ninnu-nännuta ega kasuta beebsudel mässusid, aga ma lihtsalt ei kirjuta sellest ja sa ei teagi, et meiesuguseid normaalseid inimesi on väga palju. Ikka veel on kuidagi nii ebameeldiv lugeda, kuidas sul on arusaam, et kõik peale sinu on imelikud pudikeeles beebsudest lalisevad ja laste mõttemaailma juba eos rikkuvad kummalised olevused. Ometi oled sa loengutes kohanud valdavalt just neid normaalseid inimesi.

    Lühenditest jauramisest ei saa ma kohe üldse aru. Ise kasutad ja saad ju neist aru ka. Kuskil teemakohases foorumis neid kasutades ei peagi ju suvaline toru-jüri aru saama, mis KV tähendab. Ehitusfoorumis on KV-l kindlasti teine tähendus ja keegi ei lähegi sinna kuklavoldi juttu otsima. Lühendeid kasutatakse lühendamise eesmärgil, sa teed seda ise ka päris edukalt.

    Aga positiivne on see, et sa tunnistad täitsa avalikult, kui oma sõnu oled sööma pidanud ja seda juhtub edaspidi kindlasti veel mitmel juhul 🙂

    Meeldib

  7. Selle kohta, et inimesed sind ähvardavad, et nii ja nii saab olema: minu meelest on asi nii hull, kui sa ise mõtled. Kui sa oled rahul nii, nagu sinu beebi tahab olla,siis ei olegi raske 😀 No näiteks, osad jubedalt juurutavad mingit magamaminekurutiini ja kui laps nii ei toimeta (ei jää magama vms), siis ongi nii raske ju. Aga kui sellest probleemi ei tee, siis polegi probleemi.
    Teine asi: söömine. Osad tahavad teha kindla menüü ja kindlad ajad. Ja kui laps neid asju ei taha,siis ongi jälle raske. Aga kui mõelda, et on nagu on,siis pole probleemi.
    Mul muidugi seda probleemi pole, et ei saa lapse kõrvalt ära käia, sest ma ei raatsigi seda teha.
    Selle kaka kohta: kui sul juhtub tulema laps, kes kakab üliharva (kuni 2 nädalat isegi võib vahe olla), siis sa alles näed, kui õnnelik saab olla ühe kaka üle 😀

    Meeldib

  8. No, aga sellest ma ju räägingi, et kõik on ok ja see pole rünnak nende vastu, kellele need asjad meeldivad, mis mulle mitte. Asi oli selline… rohkem küsimus, miks mingid asjad meeldivad nii paljudele ja mulle nt mitte. Ja ma ei kuuluta ju seda, et minu kogemus on see ainuõige, minumeelest ma seda muudkui rõhutangi, et LISAKS teiste kogemustele on ka minu kogemus tõsiseltvõetav. Sest ma tõesti kuulen nii palju sellest, et minu arvamus on justkui vale või niisama ülbitsev. Kui lugesid tähelepanelikult, siis lühendite kohta ma ju ütlesingi, et nüüdseks tean nimetusi ja kasutan ise ka. Lihtsalt see lühendite teke on huvitav, et just beebimaailmas see asi väga popp. Seda postitust ei peaks võtma kui etteheidet, pigem arutelu, millele ma nii väga vastuseid ei ootagi. Ja see, kui oma sõnu söön, on ka täitsa ok, asi mille pärast ma tõesti ei põe, sest KÕIK inimesed on ju pidevas muutumises ja arengus terve enda elu. On erinevaid isiksusi, eluetappe ja arvamusi. Kuidagi väga loogiline minu jaoks 🙂

    Meeldib

  9. Ütlen siia lisaks üldkommentaari kõigile – see pole rünnak, nagu postituses mainisin, lühendeid kasutan nüüd juba ise ka, ka seda mainisin ja kõik, mis teile meeldib, on minu poolest ok, ma lootsin, et teie meelest on ka ok, kui mulle ei meeldi. Ausõna ei pea kedagi alaväärseks. See on niisama enda mõtisklus sellest, kuidas erinevaid arvamusi väga tihti ei sallita ja paneb reageerima 😀 Chill, naised! Ja, btw, mu õde ka täiega fännab nunnusid kõrvadega kapuutse ja kombekaid, see kõik ON ok! 😀

    Meeldib

  10. Just! See ongi vist inimeste nõuanne – ole ette juba stressis ja masenduses, siis on ok! :p selle üle ma imestangi. Ja siis need, kes ütlevad, et kõik saab olema ok ja on väga hästi, nende juttu peaaegu nagu ei usukski enam. Tegelikult süstivad just viimased kõige rohkem enesekindlust 🙂

    Meeldib

  11. Küllap on mu lugemisoskus nigel, sest paljudest su sõnastustest jääb mulje, kuidas sa esmalt arvad igast teisest rasedast või lapsevanemast, et nad ei mõtle nii nagu sina, et nad lalisevad ega suuda ratsionaalselt mõelda. Ja pidevalt üllatud, et polegi nii nagu sa arvasid ja et on veel selliseid inimesi, nagu sina.

    Igati ägedat verd naine oled 🙂 Lihtsalt palun vähem halba eelarvamust teiste sinu olukorras inimeste kohta, päriselt sinusuguseid on veel palju.

    Meeldib

  12. Eks mul sellest see mulje ongi jäänud, et need teised on lihtsalt valjemad olnud. Ma olen päris õnnelik, et avalikku blogi olen hakanud pidama ja avastanud – tõesti ei ole kõik sellised lalisejad. Õnneks.

    Meeldib

  13. * lühendite kasutamine on väga normaalne – ei kujutaks ette, et igapäeva töös peaks iga kord välja kirjutama MRT, KT/CT , UH jms sõnad. Pole ju põhjust teha pikki lohisevaid lauseid, st siis kirjapildina ning vahel ka rääkides. Pigem on siin küsimus selles, et enne lapseootele jäämist ei teadnud nendest lühenditest mitte midagi ja tekitasid esialgu segadust.
    *voodisse pandavad pehmendused ja muud sellelaadsed tooted. Esialgu ei arvanud neist midagi head, pigem leidsin, et võivad nt lämbumisohtu tekitada. Kui oma laps sai suuremaks ja on väga rahutu magaja (“viskleb” ja sipleb unes palju, vahetab öö jooksul korduvalt magamise “suunda”) ning ärkab iga kord üles, kui puutub astu võrevoodi pulka või voodiotsa, siis abi sain voodipehmendusest. Arvamus muutus ..
    * “kõrvadega” tooted. Ekstra selliseid asju ei osta, kõrvade olemasolu tõttu ostmata ka ei jäta. Olen ühe jalaga samas paadis- päris täpselt ei saa siiski aru, miks neid nii paljudele toodetele külge pannakse.
    *mul lähevad ihukarvad turri, kui sõnu mässu ja mähku kuulen/loen. Minu meelest ei ole neid sõnu ei kirjapildis Kui ka kõnes kergem kasutada, kui sõna mähe/mähkme(d). ….

    Meeldib

  14. Misasja, su blogi nimigi ütleb, et see on filtrita. Kes selline ajukääbik on ja pahandab su kirjutiste peale. Tahaks sellist imelooma lausa enda silmaga näha 😀
    Tubli, keep going. By 11kuu poisi ema 😉

    Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s