Emotsioonid on laes – MUL ON KOPP EES!

Tänaseks pole mul mitte midagi muud öelda, kui seda, et MUL ON KOPP NIIIII EES!

Need valud ja värgid – tegelt ka, kui kaua see jant kestab?!
Ma ei saa enam ükski öö magada, sest ärkan üles – terve keha krampis, liigutada ei saa, 10 korda ukerdan kuidagipidi, et püsti tõusta ja tualetti minna. Samal ajal mõtlen, et ok, kui ma nüüd lõpuks läbi valu püsti saan, kas olen endiselt ühes tükis.
No, 4-5 korda öö jooksul käin kindlasti niimoodi jalutamas, et valusid vähendada.

Lamamine on kohutav! Ükskõik, mis asendis! Lihtsalt ootan hommikut. Miks peaks üldse ütlema, et lamades sünnitada on kõige raskem ja ebaloomulikum? Loogiline! Ma ei saa rasedanagi pikali olla, kuidas ma peaksin valudega saama pikali olla? Ja kui sünnitusvalud sarnanevad päevade valudega, siis ma päevade valudega ei saa iial pikali olla, selline tunne, et kõik valu ja jama koguneb aina sügavamale enda sisse kuskile ja suren lihtsalt ära.

Nagu jutust on aru saada, mul on tõesti kopp ees, kui lendavad väljendid, et suren ära. Kõik ebausklikud – “ei tohi nii rääkida ja ennustada, muidu juhtubki!” – pange silm kinni selle koha pealt ja saage üle.

Mingi “hea” nõuanne – pane padi jalgade vahele. Pane ise oma krdi padi jalge vahele! Mitu ma neid sinna kuhjama pean, et peaks hästi mõnus olema? 10 min on chill, heal juhul jään magama ja ärkan hullu valuga, halvemal juhul ei jää magama, kuigi olen unine, aga nii halb on olla ja see padi – nüliks noaga need kõik katki, sest need ei aita. Kuigi ok, dramatiseerin üle – parem siiski padjaga kui ilma. Sorry, padi.

Ja mis teema on, et peab vasakul küljel lamama? See on kõige ebamugavam asend rasedana üldse, st minu jaoks. Ja selili ei tohi üldse, surub igasuguste sooned ja asjad kinni. Ok, nüüd viimasel ajal olen tundnud jah, kui jään selili natukeseks, et võib halb hakata. Aga no see ainult viimane kuu või 2 olnud nii. Kõhuli magaja ma pole väga olnud, sellest ma puudust ei tunne. Ma ei tea, mis asendeid võtta.

Igasugused ähvardajad, oiiii puhka, sest peale lapse sündi sa ei saa enam ÜLDSE magada, sa ei kujuta ette, kui hull on elu peale lapse sündi – minge lihtsalt p… Päriselt ka, olge vait.

Igatahes, ööd veedan poolistuli, kuidagi tukastades – ehk õnnestub. Jah, õnnestub, kuni ärkan piinades ja valudes. Sada korda.

Siis tuleb hommik, tugevad krambivalud on asendunud alakõhu õrnemate päevade valudega, mis on juba ok. Ja siis ärkan ja mõtlen, ikka veel ma ei sünnita. Kuupäeva mõttes ma ju ei peakski sünnitama, selle järgi on nii palju veel aega. Ja õudusega mõtlengi, et kas tõesti venib tähtajani?
Pole ime, et naised on pärast sünnitusjärgses depressioonis, kui nad lähevad lihtsalt sinna väljalaskemajja, nagu sünnitushaigla – peast zombied ja stressis. Ja siis alles tuleb aeg, kui peab tegelikult asjalik ja tugev olema.

Aga tegelt, ma ei viitsi seda janti teha, mis praegu on.
Ma elan selle kammaijaa üle, jah. Aga kopp on nii ees, et paneb ropendama ja tahaks, ma ei tea, laamendada. Või lihtsalt vihast pillida. No, ahastus ühesõnaga!

See ongi üks jube postitus, aga tore, et saab auru välja lasta. Avalikult seda teha on ikka teine asi, kui omaette kodus. Pealegi, siis teised viimast otsa ahastajad saavad ka lohutust – oh, jess, tal on ka halb.

Ja endiselt ei tagane ma arvamusest, et viimane trimester on kõige etem – nii hea, et see rasedus on lõpusirgel, mitte kuskil poole peal või täitsa ees. See “pole liha ega kala seisund” nagu ootamine ei istu mulle lihtsalt ja kõik.

Homme täitub 37. nädal.

Advertisements

11 thoughts on “Emotsioonid on laes – MUL ON KOPP EES!

  1. Võta valuvaiksi, kui elada (magada) ei lase, sa ei pea ju olema kangelasema, kes tänapäecal, kui kõik vahendid on olemas, ikka higipull otsaees kannatab. Medaleid selle eest ei anta. Paracetamol jt analoogid on täitsa ok raseda jaoks, ehk aitavad natukenegi

    Like

  2. No, just, aga ma lihtsalt olen lugenud ja arstid on väitnud, et need protsessid käivituvad 2-3 nädalat enne sünnitust. Kas tõesti veab tähtajani on pigem selles mõttes, et kas tõesti siis minul käivitusid need 4-5 nädalat enne ja viimati hõiskas arst üleüldse midagi varasemast tulekust, sellest minu hämming ja pidev ärev olek. Ja no muidugi olgu öeldud, et päevad ei ole vennad – ega ma iga päev sellises seisus emotsionaalselt ei ole.

    Like

  3. Welcome to the club! Mul on homme tähtaeg ja no tõsiselt kui keegi veel tuleb ütlema, et praegu on aeg puhata ja end välja magada ma annan talle panniga vastu pead. Ma ei ole magada öösiti saanud juba terve kuu! Magan igal öösel 3-5 h, olen täiesti kurnatud. Põhjuseks ei ole valud vaid ma lihtsalt ei jää magama, tee mis tahad. Mind just frustreerib et pole kordagi ühtegi valu tundnud, ehk siis kes teab kaua veel niimoodi tiksuma peab.. ja siis tuleb beebi ja jälle magada ei saa 😀

    Like

  4. Ja kõige hullem ongi see ootamine ja teadmatus. Pole veel lapsega, samas muust elust ka enam niimoodi osa votta ei saa, nagu teised. St mina vähemalt. Mingi täielik vaev koguaeg. Ja mul pole tähtaja lähedalgi veel.

    Like

  5. I know that feeling. Kuigi laps juba 6 kuune mäletan nii hästi kuidas kõik käskisid veel puhata kaua saab. Saatsin kõik perse. Ma ei saanud ka lõpus üldse magada. Mitte valude pärast vaid lihtsalt ärkasin iga tunni tagant lampi üles. Peab ütlema et pärast lapse sündi sain isegi rohkem magada.. Pea vastu!

    Like

  6. Väidetavalt loodus valmistab ema unetsüklit ette beebi tulekuks, sp on lõpurasedatel ööuni häiritud ja pinnapealne + füüsilised vaevused. Peab ju keha valmis olema öösiti iga natukese aja tagant ärkama ja mitte väga sügavalt magama 🙂 Mina sünnitadin 38ndal nädalal ja olen ülitänulik, et nii läks. Pmt viimane kuu oli võimatu ükskõik mis asendis olla, öösel kõrvetised jne Räägi beebiga, kutsu ta varem, 37ndal on juba tähtajaline laps 😉

    Like

  7. Seda enam, et eelmine arstiaeg näitas, kaalu on tal ikka juba päris palju – üle 3kg. Nüüdseks siis veel rohkem. Mul on tunne, et ta on ikkagi juba valmis, nii, et räägin ja hakkan teda õue kutsuma 😀

    Like

  8. Lõpus võtsin Nospa tabletti, et see valuaid nõksa leevendaks. Igal juhul auru tuleb välja lasta. Kui tahad karjuda, siis karju, kui lamendada, siis laamenda. Oled sa proovinud päeval tukastada? Äkki kui öösel absull ei õnnestu, siis päeval lühike tukastus läheb paremini? Ja tähtajani kandmine on üks asi…. peaasi, et veel 2 nädalat otsa üle ei kanna…. 😛

    Like

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s