Võib-olla minu viimane ämmaka visiit! Ready-steady-GO!

Võimalik, et mul oli täna viimane ämmaka visiit!

Rääkisime seal selliseid lõpetavaid asju – sünnituse algusest ja haiglasse tulekust. Jess, proovid, värgid, kaalud, kõik korras – ütles, et eelmine arst ikka dramatiseeris üle ka, oli arvutisse suurelt kirjutanud: DIEET! Kuigi, pole põhjust.
Tegelikult ütles, et kaal on täiesti normis, võrreldes eelmise korraga ei ole ma üldse juurde võtnudki.
Ja lapse kaalu pärast ma väga ei muretseks – jah, ta on valmis tulema, kaalu tal on, aga samas need ultrahelid ei pruugi üldse midagi õigesti näidata. Nii ütles.
Siis lisas seda ka, et tulevad seal 3-kilosed, rebendeid nii et vähe pole, samas 4-kilosed ja kõik hästi, et ma väga ennustada seda ei saa.

Ja siis katsus kõhtu – lapse pea on ikka täitsa all, vaevu liigub, üsna fikseerunud. Ja ütles, et no loodame, et ta kaua seal ikka ei mõnule enam, tõenäoliselt ei teegi seda, sest olen üsna seal maal omadega. Ja lisaks muule, on ju mul need valud, mis peatset sünnitust ennustavad juba 1,5-2 nädalat.

Kordas üle – kui veed tulevad ära, on täiesti ok 6-8 tundi veel kodus olla, juhul, kui veed ei ole rohelised ega veresegused. Ütles, et lootevesi kaitseb last, vete tulekust 24h on soovitatav aeg, mil laps sünnib, sest hiljem on juba põletike ja mürgistuste ohud. Aga 6-8 tundi pidi olema see kindel vahemik, mille puhul ei pea muretsema. Kui on normaalsed heledad veed ja tulevad nt öösel, siis soovitatav on nii palju puhata ja magada edasi, kui ikka saab.
Valudega on see asi, et igal pool rõhutatakse 5-7 min vahedega ja siis haiglasse. Seda räägivad kõik ämmakad, loengupidajad jne, aga selle kohta ütles, et valud on väga individuaalsed. Mõnel ongi ebaregulaarsed, talutavad valud ja muud midagi, samas laps hakkab kohe sündima. Mõni on tohututes valudes, aga samas midagi ei toimu. Ja avanemine on erinev – mõnel käib väga kiiresti, mõnel täiesti kinni – selles osas ütles, et väga kuulata sisetunnet, kindlasti mitte häbeneda varajast kontrolli tulekut, kui ikka tunne, et peab haiglasse tulema. Hoolimata sellest, mida siis vastuvõtt telefonis kriiskab. Ennast tuleb usaldada. Noh, seda ma olengi koguaeg arvanud – kehad ja kogemused erinevad, kui ikka halb ja talumatu olla või ikka miski tunne sees kripeldab, sätin end haigla poole.

Koti käskis koos hoida. Soovis palju edu ja ütles, et kui nüüd kasvõi täna tuleb, siis teadmiseks – väga hea, et tuleb ja kõik on normaalne.

Võtsin oma vihiku kaasa (raseduskaardi) ja jalutasin uksest välja sellise tundega, nagu kooli lõpetaks. Ja sain just diplomi. Või siis tulin kaitsmiselt ja lõpuaktus ainult jäänud. Selline tunne oli. Kuigi tegelikult pani uue aja 12.07 igaks juhuks, kui tõeeesti peaks ta veel sees miskipärast püsima ja siis juba KTG ja uus actionplan.

Pelgust välja tulles tulid vastuvõtutoast ka värsked vanemad õndsate nägude ja väikeste beebidega. Ma pole enne sellist liiklust seal näinud, aga just täna oli neid lausa mitu. Ja siis tuli klimp kurku, läksin autosse, pill oli lahti. Ma ise ka ei tea, miks emotsioonitsen, et noh, varsti tulen ise sealt niimoodi välja ja sada tunnet oli peal. Igatahes, mingi lõpu tunne on, mis teebki emotsionaalseks.

Eile käisin õe lõpetamisel, seal hakkasin ka pillima – täiesti tasakaalutu. Ikka mingi lõpetajad ja siuke muusika, kõned, hümn – miks mind sellised asjad alati nutma ajavad, minu arust ma olen ainus, kes alati klimp kurgus, silmaäär punane seal on. No eile oli, mitte silmaäär, vaid lausa pisar.
Jumal tänatud, et suur kõht ees – teistele põhjus olemas: ahh, raseda hormoonid. Tegelikult oleks see nii üsna ilma kõhuta ka. Sama, nagu laulu- ja tantsupeod ajavad alaaaaatiii nutma. Mida seal nutta on?

Igatahes, nüüd enam pole seda tunnet ka, et tuleks kiiremini, sest no, isegi kui on tähtajani, siis ka see on ju päris kohe käes. Ja hirmu ega pabinat ka enam pole. Aga mu emotsioonidega ongi viimasel ajal nii, et ühel päeval pole muret ollagi ja teine päev on lausa viha, kolmandal pabin jne. Eks te olete seda siit lugenud ka.

Natuke veel.

NB! Jagan ühte Marimelli vana postitust, mille just leidsin, juhuks kui kellelgi viimast otsa rasedal kärsitus peal, et tuleks see laps juba! Proovige järele, kas mõjub! 12 nippi sünnituse esilekutsumiseks

Advertisements

8 thoughts on “Võib-olla minu viimane ämmaka visiit! Ready-steady-GO!

  1. Palju edu sulle!

    Nutmisest…ma nutan ka IGA asja peale, rõõmsa ja kurva. Eriti ajukas on, et ma nutan multikate peale ka, Jääaja esimese osa lõpupoole on ikka vägaväga kurb. Ja näiteks “Avatar” oli kinos nii kurb,et ma nutsin vist terve filmi ja lõpuks ei suutnud end kuidagi kokku võtta. Kui teada sain, et keiser tuleb, oi ma nutsin, kui auto juurde kõndisin. Igatahes, nututädisid on veel 😀

    Meeldib

  2. Hahaa, ma nutan ka mingite filmide pärast nt. Eriti piinlik, kui see on üliimal koht, aga no mingi enda emotsioon parasjagu juures ja pillid mingi mageda asja pärast 😀 Või suured võimsad kontserdid – üleüldse, kus palju rahvast ühes kohas, siis ka tekib klimp kurku 😀

    Meeldib

  3. Kusjuures 17 kg juurde võtta on veel täiesti normaalse kaalutõusu piires. 18 ei tohiks seega tõesti veel suurte tähtedega dieeti nõuda. See ajab veidi kurjaks, et arstid niigi tundlikule rasedale veel lisa stressi tekitavad oma kaalujutuga. las see rase nüüd natukene paisub rahulikult. Ega ta siis meelega paksuks ei lähe. Võeh.
    Aga sulle mõnusat lõpukulgemist.
    Olen ise täpselt poole peal tänase seisuga ja ei oota ka seda lõppu üldse nii väga. Sel korral naudin oma rasedust täiega. Esimesel korral nagu ei osanud endaga midagi peale hakata 😀

    Meeldib

  4. Nüüd arvestasin uuesti, no umbes 16 kg on juures, ma ise ka liialdanud. Aga no see vahepealne arst oligi täitsa pöörane! Ei süvene inimestesse, vaid lihtsalt räägib vist kõigile ühte juttu. Minu enda ämmakas pole kordagi midagi ette heitnud.

    Meeldib

  5. Ma esimese lapsega võtsin juurde 18kg (laps kaalus 3.4kg), teise lapsega võtsin juurde 9kg (laps kaalus üle 4kg)…õnneks minu kaalu kohta ei öeldud kordagi mingit kriitikat 🙂

    Meeldib

  6. Registreerun ka nutuklubisse. Kui mai lõpus sõbranna ühepäevast beebit nägin, töristasin nii nutta, et ehmatasin teise sõbranna alla kümneaastased lapsed ära. Tjah, raseda hormoonid. Muud ma ei oska eneseõigustuseks öelda.

    Aga sinu “diplomisaamisest” on rõõm lugeda. Mul on küll veel 10 nädalat paisuda, aga loodan ka nii valmis olla nagu sina, kui endal aeg samal maal.

    Meeldib

  7. Heh, selle 6-8h kodus olemisega tuli kohe mu esimese lapse sünnilugu meelde. Olime kodus, ma valutasin ja hakkasin mehele räkkima, et äkki peaks haiglasse minema, tema, kes minuga koos korralikult perekoolis oli käinud, siis ka rahustas, et kuule, esmasünnitaja võib ju isegi 10h kodus valutada, pole kiiret (sel hetkel olin u 4h valutanud). Õnneks me siiski hakkasime ühe äpiga neid valude vahesid ja pikkust kirja panema ja näha oli, et MINEK!
    Kogu sünnitus esimesest valust lapse kätte saamiseni oli 7,5h, oleks ma jäänud koju valutama oleks poeg meil siin samas ka sündinud 😀 😀 Seega väga palju soovitan oma sisetunnet kuulata, kui tunned, et minek, siis on minek 😀
    Meie lugu täispikalt siit loetav: https://lifeatlucky13.wordpress.com/2015/01/07/ja-siia-ilma-saabus-jens/

    Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s