Jee, "blogisõda"!

Ma ei tea, kui paljud seda asja teavad või kui paljusid see üleüldse huvitab, aga Marimell avaldas täna enda postituses arvamusi erinevatest blogidest, mida loeb, mida mitte ja miks. Postitus asub SIIN.

No, tegu on lihtsalt kellegi arvamusega, mitte ametliku blogikriitiku väljaandega ja eks kirjutaski erinevatest blogidest nii, nagu ise heaks arvas. Aga arvestades seda tagasisidet, mis tuli, eriti sealt, keda ta teravamalt kritiseeris, hakkasin mõtlema, et jeerum! Kas blogijate seas ongi mingi eraldi blogikommuun või blogimaailm? Ja kellele siis blogitakse, et see arvamus hinge läks? Sest kõigil on ju enda lugejad kujunenud, kes neid hindavad, aga blogimise algusest peale nad ju peaksid teadma, et on inimesi, kes ei salli neid silma otsaski. Minul on ka mõlemaid, see on täitsa tavaline.

Mina võtsin seda postitust kui tõesti kellegi arvamust, kuigi juhuslikult suures osas punktidega, mis välja tõi nende puhul, keda tean, nõustun, aga on asju, millega ei nõustu – normaalne ju! Aga peale seda hakkas sadama samas stiilis postitusi ja kommentaare paljude poolt, kes keda loevad ja miks, nagu peaks kuidagi tagasi tegema või enda blogi põhjendama/kaitsma. Jäi selline mulje asjadest.
Mina seda siin ei tee, kuna püsivalt loen väheseid, mingi 2-3, valikuliselt paljusid – ma ei saa ju midagi arvustada sellise lugemistiheduse põhjal.

Igatahes! Minu point on see, et blogisid on erinevaid, inimesi nende taga erinevaid, see ongi normaalne, et erinevad stiilid sobivad erinevatele inimestele. Elud ongi erinevad, seetõttu blogid ei saagi ühesugused olla. Ma EI saa aru, miks see blogimine peab olema kui mingit sorti võistlus. Ma olen nii paljudest erinevatest blogidest infot saanud selliste asjade kohta, mida parasjagu vaja, see ei tähenda, et olen nende andunud fänn või olen mingi muu blogi tohutu vastane. Ühes blogis võibki minu jaoks olla seda mõnusat efekti ja samas järgmine päev, et jeerum, mis nõme postitus see oli. Sama kehtib erinevate eluetappide puhul – teatud ajal sobib üks ja teatud ajal teine blogi.

Minu postituse point on see, et ma olen vist vanakooli mõtlemisega – ma alustasin blogiga, sest mina tahtsin enda asju jagada nii, nagu neid läbi elan – justkui avalik päevik. Ja avalik seetõttu, et jagada enda kogemust ning saada vastu teiste omi – infot vahetada võib olla päris kasulik harjumus. Ja ka seetõttu, et hiljem on mul endalgi huvitav lugeda, mida kõike arvasin, targutasin ja kuidas asjad arenenud on. Nagu ütlesin – avalik päevik.
Noh, olgem ausad, lisaks see raseda värk ka – kes tahab teada, kuidas läheb, saab lugeda ja ma ei pea sada korda vastama, mida ma parasjagu teen ja kuidas arenen. Ma tahan infot omas tempos avaldada, mitte ahistust tunda. Kummaline viis ahistuse lahti saamiseks, eksole.

Tore, kui inimesed on leidnud tee siia ja hakanud lugema, kui ei, on ka ju ok. Sest peamiselt hakkasingi endale kirjutama, ma polekski uskunud, et keegi üldse loeb – nii, et see polnudki põhiline eesmärk, kellele ma meeldin või ei. Ma olen päris palju kriitikat saanud – see ei tekita minus mingit kibestumust ega pahameelt. Ja ma ei vorbi postitusi, et kellegi edetabelis figureerida – mulle täitsa piisab, kui ka vähesed lugejad saavad oma meele lahutatud või mingi äratundmisrõõmu, et nendel on ka nii.

Tundub, et blogimine on siiski suurem, kui ma oma vanakooli ajuga arvasin – jälle üks uus ja huvitav maailm. Kui enam enda rõõmuks blogi ei pea, vaid mulje avaldamiseks või justkui kohustusest, kuna ma olen ju “maailma päästja ja mida nad ilma minu sõnata teeksid”, võib-olla tõesti oleks aeg lõpetada?

Aga kui endale blogi kirjutamine veel midagi muud pakub, kui lihtsalt poosetamist ja konkureerimist, siis ei maksa arvamuse avaldajat kiruda ega oma energiat sinna raisata või tujul lasta langeda – lugejaid jätkub ju kõigile ja see on hea, et on erinevaid blogijaid, kes seda nn blogimaailma rikastavad.

 

Advertisements

2 thoughts on “Jee, "blogisõda"!

  1. Ma ei teagi kuidas ma Sinu blogi “otsa” sattusin, aga tahtsin öelda, et kui alguses oli Su blogi natuke nagu must-valge siis nüüd oled Sa palju pehmemaks läinud, mulle tundub et Sinu mõttemaailm on muutunud ja ei ole enam must-valge vaid seal on mitmeid teisi värve ka 😀 aga ei, mulle meeldib, hoian pöialt!

    Like

  2. Huvitav, ise olen eluaeg just see mitte kõige mustvalgem olnud, kuigi mu jutt võib tõesti tunduda selline lahmiv kohati, justkui olengi ainult mustvalge 😛 ainus, mille eest juba noorena üsna mustvalgelt võidelnud olen, ongi see, kuidas kõik pole mustvalge 😀 aga ma tänan sind igatahes 🙂

    Like

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s