Guess what?

Ei ole blogis vaikus, sest ma nüüd küll sünnitan/sünnitasin. On vaikus, sest ma ei oska muud teha kui tuima näoga oodata.

JAH, MA EI OLE IKKA VEEL SÜNNITANUD.
40+6 või 7? Ma ei saa aru, kuidas nädalaid loetakse. Kui esmaspäeval on 41 nädalat, kas seda peetakse juba 41+1 või lihtsalt 41. Eelmine esmaspäev oli tähtaeg, see pidi olema ju 40 nädalat. Ühesõnaga. Whatev. Üle aja igatahes.

Kõikidele kolmanda trimestri ja viimase kuu rasedatele teadmiseks, et kui arstid/vanemad/sõbrannad/kes iganes kõige targem ütleb, et jah, 2 nädalat veel või et siit tuleb ta ikka varem, siis ärge uskuge. Las mulisevad omaette või olgu üldse vait, aga tõesti ärge uskuge. Kuni selleni, kui lõpuks sünnitate – enne ei ole kindlat midagi ja muudkui ootate. Enda elu teete keeruliseks. Õigemini, mina tegin küll. Ma olin sada protsenti kui mitte rohkem veendunud, et tegelikult ka, ta tuleb enne tähtaega. Valud, värgid, UHs oletatav kaal ja tähtaeg, arstide jutud jne – miks ma ei pidanudki seda arvama. Pluss veel kogenud rasedad ja sünnitajad – et jajaa, kui juba see tunne, vot siis on üsna pea käes. Mhmhh, kindlasti, aitäh selle “tarkuse” eest.

Ma olin täna terve öö üleval, mingi unelesin kaootiliselt, aga lihtsalt närvid läbi – kas ma nüüd lähen sünnitama. Ei oska rahus oodata. Siis hommikupoole, kell 7 või rohkem (!!) jäin magama ja näen õudukaid. Terve raseduse näen neid. Neid nägin ma iga nädal kui mitte iga päev vahepeal, et joon ja suitsetan ning unustan ära, et ma olen rase ja ei tohi ja siis ärkan õudusega – appi, mida ma tegin!?!
Aga lisaks nendele näen, et kas kaotan, unustan, varastatakse jne mu laps ära. Igatahes, et ma unustan ta kuskile nälga ja nutma ega leia teda enam üles.
Täna öösel, õigemini hommikul nägin, et järsku tuli meelde – mul on ju laps, keda ma pole toitnud! Hakkasin taga otsima ega leidnud, hing väriseb sees. Siis leian pulgavoodi, seal see kurb pamp oli. Täiesti imik, vaatab otsa ja hakkab õnnetult rääkima, et mul on kõht ju niiiiii tühi! Lasteaias on täna puder ja kissell, aga ma olen ju nii väike ja ei käi veel lasteaias, ma ei saa seda süüa ja sina ka süüa ei anna. Appi, ma pidin süümekatesse ära surema, ausalt. Ja kust ma selle lasteaia ja pudru ja kisselli veel võtsin – aju on ikka täitsa segi. Noh, uni lõppes sellega, et võtsin lapse sülle, et talle süüa anda, aga siis tuli Jaanus koju (päriselt tuli), et tsau! Ja ärkasin üles, laps jäigi nälga. Great!
Ma ei tea, mul on kiiremas korras see laps välja saada! Ma ei saa enda eluga enam üldse hakkama. Ei magamise, söömise – no mitte millegagi! Ma vihkanvihkanvihkan ootel olekut, eluaeg olen seda vihanud – vaimne ja füüsiline pool on halvatud. Terve rasedus on üks ootamine ja siis krt nii lähedal see aeg ja selline tunne, et veel enne lapse tulekut käib see saatuslik pauk ka ära – aju läheb täitsa pöördumatult sassi. Ma ei saa aru, kuidas ma ei saa lihtsalt oodata ja muid asju mõelda või teha. Nagu lihtsalt maha rahuneda! Ma läksin selle une peale kuidagi nii kärsituks – et ok, nüüd aitab! (Jälle)
Mul on juba mure ka, mida enne ei olnud – äkki talle on see kahjulik nii pikalt seal olla. Looteveed ja värgid vananevad, jääb väheks, pärast mingid mürgitused ja jandid – vaja antibiotsid kohe peale panna. Siis hakkan mõtlema – on temaga ikka kõik korras, nagu kõiksugu väärarengud, asjad, mida ei saa masinad tuvastada. Vahepeal ma ei muretsenud, kas kõik korras – mõtlesin, et ju on. Aga nüüd on selline, et ok, mis sealt siis tulemas on.
Ühesõnaga! Tulgu juba ja mul on mingidki vastused, sest ma ei saa eluga edasi liikuda – isegi poodi enam ei jõua, sest… ma ei teagi, miks! Kuidagi halvatud on terve mu elu ja ma ei suuda selle jamaga harjuda. Ma ei ole selline! Ma olin vanasti äge, mitte mingi vingats, kes ei suuda nüüd olla. Ma olen nii nõmedaks muutunud!
Ma nüüd lähen kuskile metsa vahele ringi trampima ja teen seda nii kaua kuni pea on väljas. Mul on kopp ees.
Advertisements

27 thoughts on “Guess what?

  1. Uskumatu! Ma mõtlesin küll, et sa nn. lõpuni välja ei vea.
    Ma aeg ajalt sirvin seda rasedus nädalate kaupa ja lugesin, et oi ma võin ju kohe varsti sünnitama minna. Nüüd lugedes sinu teksti hakkasin kõvasti kahtlema :/ Minul muidugi nii kaua oodata ei lastakski, kuna keisri naistele esilekutsumist ei tehta.
    Sulle hoian ikkagi pöialt!

    Meeldib

  2. Relax! Hakka millegiuuga tegelema. Lõpeta see ootamisega tegelemine ja siis ta kohe tulebki. Ja kui tulema hakkab siis räägi temaga ja tee kohe kokkulepe et teete seda koos- kiirelt ja valutult 🙂

    Meeldib

  3. Aga kui ta nüüd nädala jooksul ei tule, kas siis kutsutakse esile? On arst seda juba sinuga arutanud ka? See lõpp sakib täiega, eriti kuu läheb üle. Mul läks ka üle ja samamoodi hakkasin lapse pärast kartma, õnneks ei lastud 42 nädalani tiksuda, kutsuti enne esile ja seda minu soovil kuna olin lapse pärast mures. Usun, et su pisike teeb nüüd oma suure etteaste täna või homme ehk 😉

    Meeldib

  4. Ma olen sada korda juba omameelest mõtteid mujale viinud, et noh, tuleb, millal tuleb, aga siis mingi hetk tuleb see, et no kaua veeel! 😀 Ja ma räägin koguaeg, et ok, võid nüüd ilusti tulema hakata – ma kannatan kõik ära 😀 aga ta ei arva nii vist.

    Meeldib

  5. selle peale ütles arst, et no 19. on mul uus aeg, kui selleks ajaks pole tulnud, siis paar päeva veel ootaks ja annaks saatelehe esilekutsumiseks, jaa. aga ma ikka nii loodan, et ta hakkab ise tulema, mitte ei lähe eelsünnitusosakonda oma valusid ootama.

    Meeldib

  6. mind ajasid veel need ka närvi, kes ütlesid, et ahh neile ka ennustati, et tuleb varem ja tuli paar nädalat peale tähtaega hoopis. ja kuna inimene tahab ju uskuda seda, milline variant rohkem meeldib, siis mõtlesin – ah mida iganes, mul küll üle ei lähe, mida nad ülbitsevad 😀

    Meeldib

  7. Loetakse nii, et 40+6 ja siis 41+0( ehk siis täpselt 41).
    Aga palju kannatust sulle, ma eriti ei tea, mida sa tunned,sest mina väga tahtsin ise sünnitama hakata, aga ei lubatud oodata enam. Aga noh, tegelikult ju pole enam kaua 😀

    Meeldib

  8. Mulle on jäänud mulje, et lapsed panevad vanemad proovile. Koguaeg saad proovida oma võimete piire. Mul tuli laps siis kui ma tõesti enam ei suutnud. Füüsiliselt olin nii läbi, et oli juba suht ükskõik kõigest. Olin nagu zombi omaendasse süvenenud. Sünnitus algas mul 40+1 ja laps oli väljas alles 2 ööd ja 3 päeva hiljem. Kunansu poiss pole veel tulnud, siis ju siis ei ole sa veel piiri peal :P. Igal juhul ma hoian pöidlaid, et sul läheks kõik hästi ja kiiresti.
    See mis puudutab tähtaega on aga kokkuleppeline. Maailmas on lihtsalt vaadatud mingit hulka naisi ja siis sealt võetud, et keskmine naine sünnitab 40 nädala pärast. Mõnel tuleb varem mõnel hiljem. Igal juhul jõudu sulle ja kannatust. Raske ja nõme aeg on aga ükski naine pole elu lõpuni rasedaks jäänud.

    Meeldib

  9. Ah, see lasteaia-pudru-kisselli-unenägu oli ikka nii andekas!

    Aga ma mõtlen, et see idee on täitsa hea, mille üks anonüümne eespool välja käis, et hakka millegi uuega tegelema ja siis laps kohe tuleb. Bussi oodates on ju ka nii, et nii kui suitsu ette paned, buss tuleb. 😉 (Tegelikult ma ei suitseta.)

    Jaksu ootamiseks ja häid ainult mõtteid ning unenägusid!

    Meeldib

  10. Ükskord näiteks nägin, et mul varastati laps koos vankriga ära, sest taheti vankrit müüki panna ja ühe varga sain kätte. Hakkasin jalaga täiest jõust näkku peksma, et kus mu laps on, samal ajal mõeldes, et kui ma ta ära tapan, siis ma ei saagi teada. Sellised unenäod 😀

    Meeldib

  11. 😀 Oeh, need unenäod. Ma olen kuskil 2-3 korda näinud unes, et ma täiesti päriselt juba sünnitasingi ära ja siis hommikul olen suht nördinud 😀 A mul ikka pikalt veel minna – rasedust 24+0. Sina pea vastu ja baidevei – sigahea postitus. Muigasin terve lugemise aja 🙂

    Meeldib

  12. Siis sa lappad neid teemasid unes ikka tõesti sageli. 🙂
    Ma olen ainult ühe korra sinna kanti und näinud. Läksin haiglasse sünnitama ja minu toa peale pretendeeris üks teine naine koos oma emaga ja seda sellise veendumusega (rase heitis minu voodisse), et ma ise taandusin ja läksin uut tuba otsima.
    Huvitav, kas ma selle unenäo tagajärjel nüüd otsustasingi kahest sõelal olevast haiglast just selle kasuks, kus aasta statistikas sünnitustubade arvu kohta väiksem sünnitajate arv kehtib. :)))
    Ei, tegelikult on sellel “väiksemal” haiglal minu silmis veel palju muidki eeliseid.

    Meeldib

  13. Minul veel kõva pool aega oodata.:D Ja juba mul on selline tunne, et aeg venib. Kujutan sind ette – istud kodus, käed süles ja mõtled “Ja mis siis nüüd..?” Midagi teha ei oska ja kotid pakitud juba haiglasse minekuks.:D

    Meeldib

  14. Minul on hetkel 40+2 ja kusjuures häirib kõige rohkem see teadmatus. Kui teaks, et tuleb 5 päeva pärast, oleks palju lihtsam neid päevi rahulikult võtta ja “nautida” nagu teised soovitavad. Aga just see määramatu ootamine… Jõudu!

    Meeldib

  15. Hahha, kes see ootaks 😀 Ei tundu just meeldivate killast olevat..ma siiralt olen kaalunud vabatahtlikult keisri tegemist, kas seda saab niimoodi valida? Mul õnneks hetkel raseduse meeldiv faas, mistõttu ei mõista neid, kes ütlevad “Ma pigem sünnitaks sada korda kui oleks uuesti rase!”.. Aga eks lõpupoole ehk mõtted muutuvad.

    Meeldib

  16. Tere Lilli, tore blogi sul 🙂 Kuna sünnitasin eelmise aasta lõpus oma teise lapse, siis on raseduse teemal veel nii palju veel meeles ja pakub äratundmisrõõmu.
    Tahaksin ühte asja Sulle südamele panna, ja üldse mitte hirmutamise mõttes: ära lase selle esilekutsumisega liiga kaua viivitada, st kui 42 nädalat on täis, siis võiks seda teha ikka võimalikult kohe. Praegu valitseb selline tava, et tahetakse ikka võimalikult kaua lasta tiksuda, et äkki sünnib ise ära: noh, et loomulikum jne. Loomulikum võib-olla küll, aga see võib olla ohtlik, kui lasta lapsel seal liiga kaua olla! Minul oli päevade järgi ja UH järgi kaks eri tähtaega – 14. november ja 22. november. Teadsin, et UH oma on korrektsem, kuna mu tsükkel on eluaeg väga lühike olnud ja teadsin ka täpset viljastumise kuupäeva. Arvestasin siis ise selle järgi. Kui 41 nädalat sai täis, tehti UH ja kuna vaadati, et lootevett on piisavalt ja kõik ok, siis võib veel oodata. Anti esilekutsumise paber esmaspäevaseks päevaks, kui UH järgi pandud tähtajal olnuks 42+2. Läksin siis haiglasse ja… seal hakkas arst mind ümber veenma! Et nemad arvestavad ikkagi seda päevade järgi pandud tähtaega, selle järgi pole veel 42 nädalat täis ja mingu ma koju ning tulgu reedel tagasi. Ehk siis viie päeva pärast.
    Mina keeldusin. Mu tervis oli selleks ajaks väga halb, ma polnud kaks kuud praktiliselt üldse magada saanud (raseduse lõpus tekkis meeletu unetus), lisaks olid viimase nädala jooksul tulnud kohutavad teravad valuhood, nii hullud, et esimene sünnitus oli ka köki-möki nende valudega võrreldes…
    Ühesõnaga, sain oma esilekutsuva joogi kätte ja sünnitus algas mõned tunnid hiljem. Ja siis läks ühtäkki kiireks… tuli välja, et lootevett polnud enam praktiliselt üldse ja mis oli, oli rohekas. Lapse südametöö hakkas langema ja tuli ta kiiresti kätte saada. Kuna laps oli ligemale kilo raskem kui esimene, siis ei jaksanud ma teda piisavalt kiirelt välja pressida, ta tiriti vaakumiga välja ja sellega kaasnes väga suur verekaotus minul. Õmmeldi täisnarkoosis koguni, ja oli kaalutud ka vereülekannet.
    Laps on õnneks terve ja ma ise ka kosusin, aga ma ikka aeg-ajalt mõtlen selle peale, et kui ma oleksin seda arsti kuulda võtnud ja koju ära läinud… mis siis oleks saanud, kas mul siis üldse oleks seda last praegu? Arst rõhus toona sellele, et UH-s oli ju kõik hästi ja mida ma muretsen, küll ta sünnib. Aga UH-st oli ju nädal möödas ja nagu ilmes, oli selle ajaga nii mõndagi muutunud. Ei olnud enam korras ega hästi. Seda oleks ju pidanud kontrollima!
    Veel kord, ei taha üldse hirmutada ega midagi 🙂 41 nädalat pole nii hull veel, aga ära lase seda ajupesu teha, et üle 42 nädala läheb.

    Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s