Haiglakotist – kas oli pabistamist/asjade varumist väärt?

Väga paljud küsivad, mida siis reaalselt haiglakoti asjadest vaja läks ja mida mitte. Kavatsesingi selle postituse teha ka, sest no ausalt, koguaeg mõtlesin, et ahh raudselt mõtlen üle oma asjade varumisega, siis jälle, et no mine tea, igaks juhuks võtan. Hull asi võtta eksole.

Siin siis kaasa pakitus asjad koos kommentaaridega:

  • 2 komplekti lapse kojutoomisriideid – põhimõtteliselt oli hea, et oli valida, mida selga panna. Kuna täielik kuumalaine oli ja üldse ei teadnud, mida seljas hoida, siis oligi valida. Haiglas olles kasutas veidi haigla riideid või lasin tal ilma riieteta olla – seal oli nii palav, et higi mul voolas ja laps kuumas. Ainult mähe ja õhuke tekike.
  • Hommikumantel – ei kasutanud. Pelgus on hommikumantel ja öösärk olemas, mida ka esimesel õhtul ja päeval kandsin, hiljem panin enda koduriided, mille olin kaasa võtnud.
  • Kodupüksid, imetamistopid, imetamisrinnahoidjad – jaa, kasutasin. Kuigi arvasin, et ei kasuta, aga nii hea oli peale pesu enda riided selga panna. Öösärk on seal nii suur ja kohmakas. Pealegi, niigi oli selline nõrgem olla – kui mingites öösärkides lebotada, siis mul tekib kohe selline “olen niiiii haiiiigeee” tunne ja laiskus. Tegelt polnud nii väga ju häda. Inimese tunne oli, kui enda riided seljas. Märkus: mul oli H&M 2pack topid – tumesinine ja meretriibuline. Kui keegi veel neid on ostnud, siis peske enne läbi, mina seda ei teinud. Tumesinine ajas palju igast ebemeid, mis kleepusid nii enda kui lapse naha külge. 
  • Rinnapadjad – ei kasutanud, sest see õige piim ja sellisel määral, et lausa voolaks, ei tulnud nii kiiresti. St tuli teisel või kolmandal päeval, aga ei vooland kuskilt veel. Rinnapatjadest nii palju, et on valida kleepsuga ja kleepsuta. Mul on Mothercare’st ostetud kleepsuta pakk ja need on nii suured, ei nihku rinnahoidja sees mitte kuskile. Teadmiseks, kui valite.
  • Lapse hooldustarvete komplekt – ei kasutanud, aga oleksin vist pidanud, sest kraapis nägu veidi katki. Kindaid ma ei tahtnud panna, sest nagu mainisin – ülipalav oli ja pealegi lastearst ei soovita neid, sest laps tahab haarata ja peab seda saama teha. Maniküüri tegin talle kodus – viilisin veidi beebiviiliga. Talle see tegelemine isegi meeldis.
  • Sidemed endale – jaa! Neid võtke kaasa, sest Pelgus anti vaid 6 Molimed sidet – päris paksud, aga minu jooksud pidas ilusti kinni. Vist kordagi ei lekkinud ma seal. Endal oli kaasas Tena öösidemed, noo need on ülipaksud mähkmed, paksemad, kui need, mis haiglast antakse. Pluss on see, et kindel, et hoiab kõike. Miinus on paksus, kõnnid nagu endal mähe püksis, valus ja raske on ka. Ja kaasas olid ka Naturella öösidemed. Molimedid kasutasin kõik ära, Tena mähkmeid paar tk ja siis kolmandast päevast Naturellad, mida kasutan siiani. Kiidan – õhukesed, ei ole seda jubedat lapitud tunnet. Üldiselt verejooks pole nii hull kui arvasin. Esimesed paar päeva, jah on päris palju, aga siis juba selline päevade jooks. Võibolla asi ka selles, et vajutasid mitu korda peale sünnitust kõhule ja väljutasid/kontrollisid verd. Rõve tunne, kui seda teevad!
  • Hügieenitarbed – muidugi kasutasin
  • Snäkid – sünnituse ajal ei läinud küll midagi, kuigi arst ikka tahtis, et sööksin – alahindas mu võimeid 😀 aga peale sünnitust teisel päeval, õigemini enne ööd tuli isu. Isuga on üldse nii, et ahmid sööki sisse. Ma hakkasin järgmisel päeval seda tegema, kätevärinaga lausa, nagu poleks elus sööki saanud. Mingi aeg oli mingisugune hernestega roog – riis või tatar, hunnik herneid. Ja herneid ma ei söö aastaid – no ei saa, hernemaitse hakkab nii vastu, et iiveldama ajab lausa. Kas sõin lapsena üle, who knows. Aga ahmisin selle söögi sisse vist ühe minutiga – ma oleks kõike see hetk söönud.
  • Nibukreem – jaa, kolmandal päeval juba veidi panin ja kasutan aegajalt siiani, kuigi laps haiget ei tee ja mingeid lõhesid ei ole. Aga tundsin, et hakkab tundlikuks minema ja kuivama, siis panin peale. Minul on Multi Mam – väga rahul!
  • Plätud, sokid – ei kasutanud, tulin mingite suva tennistega ja kui palatist väljusin torkasin need jala otsa ja oligi nii.
Lapsele mähkmeid ma kaasa ei võtnud, neid saab haigla poolt. Nii, mis veel … ei tulegi enam meelde. Vist ei jäänud midagi välja. Aa, Jaanusele rätik, aga seda polnud vaja, sest vähemalt peretoas oli kaks komplekti rätikuid. Või kas sünnitustoas kasutas… seda ma enam ei mäletagi. Igatahes, rätik pole oluline, kui mees nt vanni ei lähe, aga seda ju ei tea ette, mida te seal tahate proovida ja teha ja mida mitte.
Ühesõnaga, tegelt jah, pole vaja üle mõelda. Reaalselt, mida VAJA on su enda sidemed ja hügieenitarbed. Kõige muuta saab hakkama vabalt, saab haigla poolt ja saab ka üle elatud. Aga mina ei tea soovitada, mida välja jätta või mida lisaks kaasa võtta, sest iga kogemus on erinev. Minul läksid asjad nii, et õnneks ei olnud pikalt haiglas ega polnud mingeid eriasju vaja.
Haiglast saab veel kingitusi, mingeid näidiseid ja nänni lapsele, Tallinna paki, kes tallinlane. Nii, et mida vähem asju kaasa võtate seda parem, kuigi algul arvasin, et ah las olla kaasas, mis see siis vedada ei ole. Arvestage, et te olete haavades, tassida te midagi ei tohi, ei rasket kotti, ammugi mitte turvahälli. Teil on enda kott või kohver, kingituste suur kott, mehel on enda asjad ja lisaks turvahäll. Jaanus käis viis suurema osa asju autosse ja siis tuli turvahällile järgi. Nii, et mida vähemaga läbi saate, seda parem on.
Vot selline ülevaade!
Täna oli äge päev – käisime per büroos nime panemas ja tegime lõpuks selle oodatud esimese vanni (vaesed naabrid).
Aga sellest kirjutan homme!
Advertisements

11 thoughts on “Haiglakotist – kas oli pabistamist/asjade varumist väärt?

  1. Nii äge blogi! Palju õnne ka!
    Mis nimeks sai 🙂
    Ma ise sünnitasin 1.juunil. Itk's. Väga palju sarnaseid mõtteid ja tundeid. Sünnitasin esilekutsumisega. Ei olnud nii hull nagu hirmutatakse. Valus on küll. Aga see tunne, kui beebi käes on. Oeh. Niiii äge ikka! Imeline! Loodus on tõesti imedeks võimeline. See, et uus inimene sinu seest välja tuleb. Oeh. Ja see imetamine. Ma arvasin ka, et vastik ja ma ei taha ja imelik jms nõmedad mõtted. Ja kui hea tunne see nüüd on kui saad lapsele süüa anda. Uskumatu ikka. Head nautimist ja jään ootama uusi postitusi.
    Ps. Teistele tulevastele sünnitajatele. ITKs oli ka sama tunne nagu hotellis. Uued puhtad ruumid. Käiakse ja hoolitsetakse. Söögitädid ja koristajad käivad ka muudkui. Küll mitte nii sõbralikud 🙂 Ja sööki ei suutnud süüa. Meenutas nõuka aja koolitoitu.
    Aga ämmakad on väga toredad ja abivalmid.

    Meeldib

  2. Jaa, söögi kvaliteet muidugi oli Pelgus ka vana aja koolisöökla värk – ütleme nii, et polnud oma silmaga rosinakisselli küll sada aastat enam näinud 😀
    Aga aitäh ja palju õnne teile ka! See on tõesti ime, koguaeg vaatan teda ja mõtlen, kuidas see sai juhtuda ja minu sees selline inimene oli. Ja üleüldse, kuidas ta sinna üldse mahtus 😀 meie poisi nimeks sai Johan 🙂

    Meeldib

  3. Mis toitu puudutab, siis mul laps pündis kell 21:36, ja hommikusöögi pudru, mida itk pakkus järgmisel hommikul, oli vist kõige maitsvam pudru minu elus üldse. Ma muidu putru söön aga pole suurem fänn. ITK esimest putru aga sõin suure mõnuurina saatel ja sõin veel mehe jäägidgi lõpuni… 😀

    Meeldib

  4. Ma räägin – herned, mida ma tõesti ei söö, olid jumala kingitus. Käte värinaga ahmisin sisse kõike, mida sain. Olgu nii stagna söökla ja misiganes, kui on. Eriline tipp – keedumakaronid ja suvaline jahukaste. Jubeda maitsega, keeduvee maitsega – isegi seda ahmisin sisse 😀

    Meeldib

  5. Isssand, see haiglasöök…. Pärast sünnitust oli jah meeletu isu- kõik mis anti läks alla ja pool mehe portsu takkaotsa veel. Aga tegelikult kui mõtlema hakata mida seal pakuti…. Siis vähemalt pooled toidud polnud ju nö sobilikud imetavale emale. Kui oled 1-2 päeva siis on ilmselt ok, aga mina olin 5 päeva lapsega haiglas. Kokku 8 päeva (3 päeva ka sünnieelses osakonnas). Pooli asju ei julgenud süüa, sest teadsin, et need tekitavad mul endal gaase ja oli hirm, et lapsel tekivad ka. Lisaks… Tervislikkusest jäi asi ikka valgusaastate kaugusele. Et haiglas on ju üldjuhul inimesed, kes on seal mõnest haigusest või operatsioonist TERVENEMAS siis toit oli küll viimane asi mis sellele kaasa aitas. Mitte ühtegi puuvilja ei antud, küll aga oli saiakesi menüüs.

    Meeldib

      1. Muide, jaa! Mul oli see küsimus samuti ja mõtlesin, et lapsele mõjub ju halvasti, võib gaase tekitada jne. Lisaks see, et peale sünnitust peab sööma pehmeid kergestiseeditavaid asju, a mul oli ühel päeval mingi jubedus nt makaronid ja jahukaste?! Kust sellise “retsepti” peale üldse tullakse?!

        Meeldib

      2. hahaa – miks siis mitte jba lihtsalt ‘jahu jahukastmes’?? töesti. a meenub, et üks luna näiteks tuli meile mehega erinev toit kommentaariga, et ‘oasupp on isale, ema seda ei vöi, teeb gaase’. okei. supis oli mingi kolm punast uba, that’s it. a mul samal ajal oli mingi muu supp, mis minumeelest oli otsene gaasitaja 😀

        Meeldib

  6. Palju-palju õnne! Olen nüüdseks mitu korda su sünnituslugu lugenud ja iga korraga tundub see tegelikult vähem hirmus (endal septembri alguses tähtaeg). Tahtsin küsida sellist asja, et kas need riided, millega beebi koju tõite, olid suurus 50 või 56 (nagu lugesin, siis laps ise oli 52)?

    Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s