Eufooria/energia asendusid reaalsusega + esimene vankrisõit ja raudselt esimesed hallid karvad ka

Nonii, jälle pikalt vaikus olnud. Vaikus on viimane asi, mida saan öelda, mis tegelikult on olnud.
Esimene vankrisõit sai ka siis lõpuks tehtud, aga mis sellele eelnes ja järgnes – oh õudu!

Las ma räägin, milline on Johan. Johan on see mees, kes ei tea vist ise ka, mida ta tahab. Ta tahab koguaeg süüa, samal ajal seedib ja laseb teisest otsast suure lauluga välja, siis ta sööb täiega üle ja röögib, et mingi mull on tal ahmimisest kõhus, siis vaja tal mähet vahetada, siis mõtlen, et ok, söögid, seedimised, mähkmevahetused tehtud – aeg oleks tal nüüd magada ka. Ei! Mis mõttes magada, kui kõik on ju tühjendatud sama kiirelt, kui täidetud – ära vahi siin niisama, anna süüa! Ja vihaga röögib – kuidas sa aru ei saa, ma tahan süüa! Ja kuidas sa aru ei saa, ma tahan krooksuda! Ühesõnaga, selline nutt, et mida sa mutt vahid – teeninda mind! 😀

Ja nii tundide kaupa. Üleeile oli tore – käisid ema ja õed külas, väsitasid ta nii ära, et öösel oli paar söögikorda ja rahu majas. Aga eile kella 12st kuni täna põhimõtteliselt 12ni käis selline trall, et ma pidin otsad andma!

Võib öelda küll, et see eufooria/energia, mis mul algul peale tuli, on nüüd reaalsuseks taandunud, tema on erksam ja mina väsinum.

Jaanus läks eile jälle tööasjus ära ja saabus täna lõunal, noh, üldiselt pole see mingi probleem. Aga nüüd – Johan jäuras ja jäuras, ma ei saanud ei süüa, juua, vetsu, dushi – järjest kisa ja söötmine. Pea sassis, hullupilk ees sahmisin, kuidas jaksasin. Selle sahmimise peale, muidugi enda paranev alumine ots ei olnud väga õnnelik, kukkus valutama ja voolama. Jee!

Lõpuks, kui pilt hakkas eest ära kaduma, tuli meelde, et ok Lilli, mingi kiire amps ja vett kaani. Las röögib. Nii ma tegingi, mingi külm pasta paar ampsu sisse, mis oli eelmisest päevast jäänud ja kulinaga vett aegajalt, sest mis kasu sellest on, kui ma olen ära kukkunud – kõigil jama majas. Ja kui enne polnud saamatut tunnet veel kordagi peale tulnud, siis nüüd oli feili tunne. Natuke selline, et krt kuidas mai saa nüüd hakkama ja temast jagu! Samas mõtlesin, et mida ma ikka nõuan – ta pole ju 2 nädalat vanagi, ma juba tahan, et ta enda asjadega tegeleks, eksole 😀

Siis sain aru küll, et see ongi see, millest räägitakse, et algul raske ja ise magamata. Jaa, on tõesti päris stressirohke, kui suigud magama samal ajal kui röökival titel mähkmeid vahetad.

Aga stress tuleb siis eriti peale, kui peaks kuskile minema. Tahtsin esimese vankrituuri ära teha, nagu mainisin, aga Jaanust polnud, kutsusin õe, tal oli niikuinii siin kandis poes vaja käia. Kuna olen paraneva kehaga veel ja meil siin vahel väike trepiosa on, kust vaja vankrit tõsta, siis oli vaja abilist. Ja no, ma kardan suuri vankreid!
Noh, aga kell kukub varsti ja ta röögib. Ja seda enam tuleb mul paanika – kui mul on 3.08 perearsti aeg, mai saa jamada tunde, et valmistuda minekuks, siis kukub tõesti kell.

Igatahes, kui ahastus oli maksimumi peal ja hakkasin kümnendat korda mähet vahetama, siis mõtlesin, et ahh, mai viitsi seda mähkmealust lahti voltida. Ma muidu teen nii, et ühekordse aluse voldin voodi peale lahti, siis vahetan. Kuna tal polnud väga palju värki mähkmes, siis mõtlesin, et elab üle. Noh, sajandat korda peput ka pesta ei viitsinud enam, sest seal oli ainult väike tilk tõesti. Võtsin baby wipes’i ja tegin sellega. Olen parasjagu seal täitsa augu ääres, et vaadata, kas ikka puhas, ega midagi kibelema tal seal ei jää, kui järsku – mega surve ja hooga p*ska lendas! Hea, et sain eest. Aga, nagu öeldud mähkimisalust ei olnud, nagu kiuste.

Mul oli niigi juba hullumus peal, peavalu, higi voolas, nutt kurgus ja siis lasi terve voodi täis. Noh, ok! Selle peale, muide, hakkasin nagu pöörane naerma. Et kui keegi seda hetkel filmiks, milline häda ma olen. Enamvähem suurem ports sealt ära, titt kaenlasse ja kraani alla. Siis panin ta sinna portsu kõrvale, et ok kiirelt mähkmed ja asi korras. Ei jõudnud mähet haaratagi, kui juba kaarega k*ses ka veel sinna otsa. Noh, mai saanud enam naeru pidama, et MIDA VEEEEEL?!! Naer ja nutt korraga oli mul peal vist. Noh, jälle pesu ja leiame siis uue kuiva koha, sest need mähkmed pean jalga saama, siis edasi voodiga jamama. Ja uues kuivas kohas otsustas ta oksendada. Nii, et täismäng!

Ja siis ta vaatab rahulolevalt, kuidas ma nutan ja naerukrambitan samal ajal. Mõtlesin, et kas see jant läbi ka saab!
Ok, siis lõpuks! Mähkmed vahetatud, titt puhas, voodi lagastatud. Kui Jaanus koju tuleks, vaataks, et mis pomm siin plahvatanud on? See oli nii naljakas. Ja traagiline. Ok, titt kaenlasse, voodipesu pessu. Vaikselt hakkan riietama, sest vaja ju õue minna. Mõjuks nii talle kui mulle hästi.

Mis te siis arvate? Muidugi, süüa uuesti vaja, voodi ju täis lastud. Mingi ime läbi, täpselt siis, kui õde saabus, oli ta järsku unes. Panin ta juba vankrisse ära, et pärast sahmimist palju ei oleks ja harjuks selle uue kohaga.

Kiirelt mingi puuder ja põsepuna näkku, sest ausalt, ma ei tahtnud välja näha selline, nagu seestpoolt end tundsin – väsinud noor ema. Tahaks ikka inimene olla. Ja ma ei tea, miks kritiseeritakse meigitud inimesi, et oii, vaja meik peal ikka ja tatatataaa mingi selline mula. Mulle nii meeldib, kui mul nats meiki ka peal on! Sama hea, kui olen kodupükstes ja uiman või panen nn õueriided selga, kohe erksam tunne. See polegi nii väga see, et ma nüüd olen nii võimatult kole. Vaid endal enesetunne nagu värskendatud – meikides on pigem see tunne, et ok, get your shit together! Siuke teraapiavorm 😀 Igatahes, meigita on hea olla kuskil niisama ja meigiga on enamus kohtades hea olla, no olen selline.

Noh, õde tuli, hakkasime vankrit välja viima, titt sees, kuidagi tasakaalu hoides (niivõrd kuivõrd) saime siis sellest trepiosast ka üle. Ja jalutasime tükk aega, mingi tund vähemalt. Elan Mustamäe haigla kandis, jalutasime Mustika keskusesse, mingi teise tiiruga tagasi – oli vaja sellist poodi külastada, nagu Suhkrukunst. Kes ei tea, siis minu õde on Gustavis kondiiter ja tal oli vaja värki! Nii, et kui Gustavi asju ostate, siis teate, et tema on seal Masterchef.

Ja kogu see aeg, nagu arvata oli, Johan magas, nagu inglike. Nii tore! Ja nii uhke on kärutada vankriga! Polnud üldse võõras tegevus, nagu kartsin. Alati, kui teiste lastega olen olnud, kes vankris ja saan vankrit lükata, siis oli ka nii uhke, nagu tahaks teise lapsega eputada ja teeselda, et see on minu laps 😀 Ja nüüd pool teed kärutas õde, tundis end sama tähtsalt. Ja mul oli nii hea olla, et jeerum, ongi minu laps ja olen täieõiguslik vankrilükkaja, võin siis teistele laenata küll seda rolli, sest tegelt olen mina the boss!

Siis, kui veel natuke jonni oli jäänud.

 

Tõestus sellest, et Instas paistab kõik ilus – ärge laske end lollitada. Johan tädi Kadriga.

 

Ja selline ma siis olen, valutava kõhuga, raseduse kleit seljas, prill ees, et sinised silmaalused välja ei paistaks. Ja isegi tavatr*ssarite äär paistab. Oii, mulle need mähkmepüksid ei meeldi! 😀  Aga uhke, et õues.

Igatahes, õues sai käidud, tulime koju ja hakkas see jant jälle pihta, kui ärkas. Kisa, söök, seedimine+kisa, hädade tegemine nii, et korter kajab, mähkmete vahetus, kisa, söök … jne mitu ringi kuni hommikuni.

Ja mina ahastasin ja nutsin! Endal süümekad, vaatan, kui nunnu ta on, kuidas ma saan ahastada!? Aga selline, appi, millal see läbi saab, ma pean magamaaa… Hommiku poole kuskil 6 paiku ta nats magas, sain tukkuda ja siis vist 12 ajal ka. Ja nüüd ka, aga nüüd ma hetkel magada ei soovi. Tukkusin ära, Jaanus tuli ka koju, sõime ja mulisesime. Tõi mulle head nänni ja muudkui muretses, et olin üksi ja keegi ei aita ja tal hakkas must nii kahju. Jaanus on mul ikka nii hea. Noh, ja muidugi, isa kodus, laps nagu ingel jälle.

Muide, kõhus oli sama! Trallitas ööd läbi, mul kõht valutas, magamata, siis ta midagi hakkas jutustama temaga, kohe vaikus. Neil on mingi oma diil, mul on tunne. Aga no, seda ma teadsin juba ette, et isad on need lahedad ja emad on lihtsalt halajad söögiandjad, hoolitsejad kehad 😀

Ohh, sellised muljed siis nüüd, kui mu kauaoodatud poeg on 10-päevane. Päris noor on küll tegelt … 😀

Advertisements

35 thoughts on “Eufooria/energia asendusid reaalsusega + esimene vankrisõit ja raudselt esimesed hallid karvad ka

  1. Nonii kommenteerin oma esimese kommentaari Sinu blogis ��.

    Olen ise esmarase ja nii meeletult julgustav ja tore on sinu blogi lugeda(sünnilugu lugedes mõtlesin muidugi, et kurat, pole enam tagasiteed ��).

    Tahtsin lihtsalt öelda, et oled ääretult tubli ja lahe naine ja su pisipojal on Sinuga väga vedanud . Soovin sulle siiralt jõudu ja jaksu ! ��

    Meeldib

  2. Heh, kujuta nüüd korraks ette, et sul on kaksikud! Minul just nii oli ja mõlemal oli pisibeebina sama värk nagu just kirjeldasid. Ma esimest poolt aastat nende elust ei mäleta! Ausalt. 🙂 100% magamata, sest oli kui needus, et kui üks oli parasjagu rahulik, siis teine möllas, et ikka terve ööpäev oleks sisustatud. Mul oli isu tappa anda nendele inimestele, kes targutasid, et beebiiga peab nautima, sest see läheb liiga ruttu ja et kaksikud pead sa ühel ajal magama saama. Siiamaani mõtlen, et kus mu aumedal on, et selle kõik üle elasin. 🙂

    Meeldib

  3. Ma kommenteerin ka esimest korda… Tahtsin öelda, et emad ongi ainult teenindav personal, isad on fun. Võib-olla mingiks ajaks sul isegi õnnestub ennast tähtsamaks punnitada aga see läheb üle.. asi lõpeb ikka sellega, et istud õnnetult diivanil ja vaatad mismoodi sinu kõige kallim lihtsalt eelistab hoopis kellelgi teisel (issil) kaelas rippuda…

    Ja vankri suuruse kohta – õige pea on käes aeg kui sa sügad kukalt ja uurid ehk isegi netist kas pole äkki suuremaid vankreid müügil :))))

    Igatahes palju õnne ja kannatlikku meelt, oled super ja laps on imeline!!
    Naabrinaine K.

    Meeldib

  4. Olen samuti esmarase, hakkasin sinu blogi jälgima suht alguses, kuna minu mõtted ja arusaamad rasedusest on pmts täpselt samasugused nagu sul. Nüüd on päris jube lugeda, mis mind ees ootab 😀 sa näed nii hea välja peale sünnitust,nagu poleks rase olnudki. Kui küsida tohib siis palju sul rasedusega kilosid juurde tuli ja palju nendest alles on? Ps. Sa saad väga hästi hakkama ja oled super tubli!

    Meeldib

  5. Kilosid tuli juurde 18kg ja kaalunud pole ma ikka veel, sest viimastel raseduspäevadel andis mu kaal otsad 😀 Mul ikka kõhuke ees, pildilt pole väga näha. Aga proovisin ühtesid pükse, mis enne rasedust suured olid, need igatahes üle puusade ei tulnud 😀 aga aitäh kiidusõnade eest! 🙂

    Meeldib

  6. Mul jooksis kui film silme eest läbi. Väga hästi kirjeldatud sündmused 🙂
    Põnev on su lugusid lugeda, kuna endal on täpselt samuti olnud. Lohutuseks ütlen, et ajaga läheb kergemaks. Beebi ise on ju nunnumeeter põhjas, kuid kõik sinna juurde kuuluv ei ole alati nii tore kui loota võis.
    Aga oled tubli ja vaata, et sa lased endal ja oma kehal ka puhata ja taastuda. Johan on väga armas ja tõesti tundub emme moodi olevat 🙂

    Meeldib

  7. Minu beebi on 5 nädalat vana ja emotsioonid suht sarnased, on väga häid päevi ja on selliseid, et khm.. Need päevad kus ta hästi magab on super, päevad kus ma terve päeva proovin teda magama saada ja siis ta 10 min vääks vääks teeb on mitte nii super ja kui lisada siia võrrandisse veel 3 aastane vanem ja üli aktiivne venna ja abikaasa, kellel on tööl väga kiired ajad siis ma imestan, et ma veel täie mõistuse juures olen 😀
    Aga su blogi on väga äge!

    Meeldib

  8. Aitäh, see on nii tore, et kõik muudkui räägivad, kuidas neil ka nii oli. Vahepeal oli tunne, et ok, äkki ta on juba mingi hüperaktiivne 😀 Puhkamist pean veel õppima – nii raske on kella pealt puhata, aga tuleb seda teha. Täna, muide, hakkasin vaatama, et aegajalt teeb täitsa Jaanuse nägu, nii, et eks see vist kujuneb – vahel täitsa mina, vahel tema. Noh, ideaalne kahe inimese kombo vist 😀

    Meeldib

  9. Aitäh! Ma olen mõelnud sellele, et jeerum, kui mul mõneaastane ka veel oleks, kes tähelepanu tahab, siis ma vist lõpetaksin kuskil instituudis, käed selja taga kinni, valge särk seljas 😀 Nii, et au ja kiitus neile, kellel mitu last!

    Meeldib

  10. Mu beebi on 6 päeva vana ja täna lihtsalt röökis pikalt ja midagi ei sobinud ja nii turris oli.Ja ainuke asi,mis aitas oli nurgas vaikselt mürisev tolmuimeja,panime kōige vaiksema peale ja ma lihtsalt seisin kõrval,paari minutiga jäi nii rahulikuks ja jäi lõpuks magama,jesssss!

    Meeldib

  11. Soovitan voimalikult palju juua. Vett, teed(fenkoli, kummeli). On topelt mojus-sinule mojub vedeliku kaotuse vastu ja beebile gaaside vastu ka. Mina alguses taiesti unustasin juua. Esimesed paar nadalat peale synnitust olid nii koikeholmavad et lihtsalt ei tulnud selle pealegi. Kuni oli liiga hilja. Mul poiepoletik ja piim rinnast lainud. Et yrita juua kovasti😊.

    Meeldib

  12. Jaa, sain ükspäev Beritilt (ka blogija) hea soovituse kummeliteed juua ja see tõesti mõjub hästi. Olen nüüd kõhuteed, kummeliteed ja paljupalju vett kaaninud. Sellest tal see kõik vist lippabki, vähemalt ei vaevle gaaside käes 😀 aga sööb nagu hull. Tegelikult loogiline ka – palavad ilmad, tal ka vedelikupuudus kerge tulema, nii et mis siis ikka.

    Meeldib

  13. Läheb paremaks, aga tegelt on see kõik normaalne, kahjuks või õnneks 🙂 Muuseas minul oli teise poisiga suureks abiks kõhukott, ma ei tea mis ma ilma selleta teind oleks. Aitas igasuguste gaasivalude ja murede puhul ja seal magas nagu nott ja mina muudkui tegin süüa, koristasin tube, supermugav.

    Meeldib

  14. Noh, Vets, soe söök ja söögilauas istumine ja eriti duši all käimine unusta heaga ära mõneks ajaks 😀 Minu lapsed pole kumbki erilised kisakõrid olnud, aga selliseid asju ma ikka teha ei jõudnud:D rääkimata siis koristamisest või normaalsest söögitegemisest. Aga tittedel on ju mingi andur sees, mis annab märku, kui ema sööma hakkab 😀 nii, kui oled ühd tüki ära söönud, ärkab üles 🙂 ja see ongi nii! Ja misasi on soe tee? Ei tea enam.

    Meeldib

  15. Haha, mul noorem plika oli selline beebi esimesed 3 kuud, et kui tissi suus ei saanud hoida, siis ainult röökis (ta on väga valju häälega kõigele lisaks), niisama süleski ei leppinud, ainult kisas, päeval ei maganud ka muudmoodi kui tissi otsas ainult, nii ma siis esialgu jalutasin mööda elamist nii, et ühe käega hoidsin titte tissi otsas ja teise käega toimetasin muid asju ja teenindasin oma 1a 4-kuust suuremat last (mees oli algul veel kuu aega Soomes ka ära tööl). Mingi hetk sain väiksema päevaunede ajaks juba vähemalt kandelinasse magama ja jalutasin nii mööda elamist, isegi suurema lapse mähkmevahetused ja tagumiku pesemised sai tehtud nii, et väiksem oli kandelinas (kusjuures ta oli raske beebi, 3-kuuselt juba üle 7kg…tundide viisi tassida teda oli päris hea trenn), õueminek toimus meil ka alati nii, et sel ajal kui suuremat riidesse aitasin (talvine aeg oli), siis väiksem lihtsalt röökis terve aja kõrval, sest ta ei saanud süles olla. Need esimesed kuud olid ikka päris keerulised ja see aeg on mälus kuidagi nii hägune hetkel, hea, et ma blogi kirjutasin, tagantjärgi on hea lugeda kogu arenguga seonduvat juttu, muidu ei mäletaks midagi vist 🙂 Aga et mitte päris ära hirmutada, siis tegelikult olen ma rahul, et lapsed nii väikse vanusevahega on, praegu on nad koos nii toredad 🙂
    Sulle palju jaksu poja kasvatamisel ja blogi kirjutamisel 🙂

    Meeldib

  16. Ma olen mõlemate lastega teinud nii, et võtan nad algul käruga vannituppa kaasa. Aga vannituba muidugi 14 ruutu ka 😁. Hiljem võtsin selle babybjõrni kiiktooliga, beebi niikaua tšillis kui ennast pesin.

    Meeldib

  17. Eks ta ole nii, et umbes kolm esimest kuud kogu elu keerleb söömise, krooksutamise, mähkmevahetuse ja kussutamise ümber. Kui selle aja suudad mõistuse juurde jääda, siis edasi läheb nõksakese kergemaks. Tubli oled, et ennast ei unusta. Oluline on, et sööksid ja jooksid ja igal võimalusel magaksid. Hea oleks, et sul oleks külmkapis alati toit, mida saab kähku soojendada, sest vaaritamine võib sõltuvalt lapse tujust keeruline olla.

    Meeldib

  18. Vabandage mu naiivset küsimust, noored emad, sest ma ise ei ole veel ema (esmarase) aga mõtlen siin, et kuidas ei jõua duši all käia ja teed teha? Kus lapse isa on siis? See küsimus muidugi ei ole üksikemadele, nendest saan muidugi aru.
    Aga teisetele – õhtuti tissitamise vahepeal saab ju isa ka lapsega tegeleda ja ma arvaks küll, et kahe söögikorra vahepeal peaks jõudma ilusti pesus käia või süüa või teed teha? Elan ma mingil idiootide unistusteplaneedil või saan millestki valesti aru?

    Meeldib

  19. Lapse isa oli sel nv ära, st 2 päeva ja 1 öö. Kui ta on kohal, siis kiirelt jõuab jaa. Aga enne lapse saamist arvasin ka, et noo söögikorrad ja puha, tegelikult alguses on need korrad suht vahetpidamata, ta tellib endale sööki ehk et piima ikka jookseks, siis loodus panebki paika, et nii palju kui võimalik tahab rinna otsas olla. Pealegi palavus ja vedelikupuudus mõjuvad ka, et tahab pidevalt ja isaga ta ei lepi sellisel puhul. Et on päevi ja öid, mil ta pidevalt ainult sööks ja laseks välja, kui isa kodus pole, siis oledki hõivatud. Ühesõnaga, pole naiivne küsimus, mul olid enne rasedust samad mõtted. Ja lapsed on erinevad – elukaaslane oma esimese lapsega seda ei mäleta, et selllline söödik on ja utleski, et koik tema teadmised lastest on tühistatud – see taitsa uus laps ja uued vajadused 😀

    Meeldib

  20. Jah, kahjuks on see küll idiootide unistusteplaneet, et jõuad ja saad kõike samamoodi kui enne lapsesaamist. Kui ema on lapsega kodus, on mees valdavalt tööl. Tööpäevade pikkus sõltub ka tööst. Kui mees jõuab koju kell 6-7-8, oled sa nii laip, et ehk ei jõuagi duši alla vaid mõtled ainult magamisest. Minu mees nt töötab E-R teise Eesti otsas, kuidas meil see süsteem hakkab välja nägema, ei kujuta ette. Mõni laps on alguses väga kapriisne – gaasivalud, pidevalt tahab süles olla, süüa..Mida iganes. Sa ei saa mõelda, et ohh..kui mul on laps siis kahe söögikorra vahel teen seda ja toda. Ma olen näinud seda oma mehe õe pealt ka – ega ikka tihti ei saa küll.:) Olen ise ka esmarase ja ma olen sellest naiivsest maailmas väljas, et ma saan kõike samamoodi teha nagu enne.:) Lilli – sulle edu! Nii mõnus ja samas hirmutav on su blogi lugeda..:)

    Meeldib

  21. See aeg kestab niiiii vähe aega, kui ema beebiga nii “kinni” on. Uskuge mind- pärast igatseme seda aega heldinult veel taga!Olgem uhked, et emad on esimestel elukuudel beebidele nii asendamatud.Ja olgu nad nii palju süles kui tahavad- terve elu ju aega veel omi asju teha ja pikalt dushi nautida 😉

    Meeldib

  22. See aeg kestab niiiii vähe aega, kui ema beebiga nii “kinni” on. Uskuge mind- pärast igatseme seda aega heldinult veel taga!Olgem uhked, et emad on esimestel elukuudel beebidele nii asendamatud.Ja olgu nad nii palju süles kui tahavad- terve elu ju aega veel omi asju teha ja pikalt dushi nautida 😉

    Meeldib

  23. Mul ongi see magushapu tunne – jah, magamata ööd tekitavad stressi ja see, kuidas ta gaaside käes piinleb ja mingit leevendust ei oska talle pakkuda, vähemalt näib nii. Aga samas see beebiaeg muudkui läheb ja läheb, juba praegu tunne, et aeg läheb kiiresti ja kuidagi naudin seda kammaiijaad.

    Meeldib

  24. Rahu, rahu 🙂
    Mina selliseid kogemusi kummagi lapsega saanud ei ole. Esimene laps sündis, kui alustasin ülikoolis bakalaureuseõppe II kursust (statsionaaris), olles ise ka 21-aastane. Tagant järgi lugedes enda märkmiku – eks mõned raskused ikka olid, kuid mitte midagi hullu :). Nüüd kasvab mul ka üks pisike 5-kuune printsess ja rõõm on tohutu ja mitte igal vabal hetkel õppida on ikka jube mugav küll 😛
    Mis ma teen teise lapsega teisiti? Ma püüan alati teda vaadata ja leida põhjus, miks tal on magama jäämine raske. Ja ma mõtlen alati “minu ülesanne on õpetada ta ilusti magama”.
    Mõlema lapsega olen väiksena hoidnud suhteliselt tugevat režiimi (st õhtul magama kell 19 ja uneajad päeval ka max 30 min kõikumisega), tõsi mul jääb esimesel eluaastal mõned kohad käimata, kuid nüüd juba tean omast kogemusest, et pisike kasvab suuremaks, saab maailma asjadest paremini aru ja siis on väga vahva! Ja näiteks mu peagi viieseks saav poja magab praeguseni väga hea meelega õe ja emmega koos lõunaund 🙂

    Mis ma tahan öelda? Ole palju rahulikum, õpi poja tundma, ole järjepidev, kannatlik ning püüa mitte tekitada temas halbu harjumusi (ps! Lugesin kuskilt, et esimesed 4 kuud harjumusi ei teki ning siis on Sinu ainus eesmärk tõesti laps magama saada!) Mina teisele lapsele ei vaevunud isegi lutti välja võtma 😉

    Edu ja rõõmsat kooskasvamist – kindlasti tead, kuid nad kasvavad liiga kiiresti, naudi!

    Meeldib

  25. See oli taas selline nõrkuse hetk, mida aeg edasi ja mida rohkem on rahutu unega öid, seda rahulikumalt ma neid võtan ja tõesti, seda kiiremini ta ka magab. Õpingi vaikselt tundma ja tean, et ise närvi minnes ajan tema ka tõenäoliselt närvi ja nad on justkui mingite anduritega, teesklen, et ei ole närvis – saab ikka aru, et olen 😀 Aga jah, aina kindlamaks muutun ja eks see olegi selline aeg. Kas ma sain õigesti aru, et uneajad päeval 30 min ja äratad üles? Esimesed 4 kuud seda mitte teha ja siis peaks harjutama režiimi? Ma ise muudkui nuputan, millal oleks õige aeg alustada une ja ärkvelolekuaegade reguleerimisega kuidagi.

    Meeldib

  26. Hei!
    Ei, magamaminekuaeg kõigub u 30 min 🙂
    Sa võid püüda muidugi varem režiimi saada, kuid esimesed 4 kuud vähemasti mul küll pole õnnestunud lapsi üleval hoida rohkem kui 30min-max1h(nelja kuu poole). Sellepärast ka režiim ongi selline, et kohe kui ärkab, siis kohe magama.
    Ja näiteks esimese lapsega mina olin ka ikka sedameelt, et lapsed lähevad kell 21 tuttu ja hakkasingi nii panema ja no õhtune magamaminek oli ikka tsirkus, mis tsirkus. Lõpuks, u 4 kuu pealt sain teada, et bioloogiliselt on kõige parem kellaaeg kell 19 ja no siis hakkas asi paremuse poole minema, muidugi hakkas ta siis vara ärkama, aga lõpuks sain ilusti ta 19-7 või 20-8 magama.

    Nüüd panen alati pisikese 18:30-19:00 vahes magama, esimesed 4 kuud magas reeglina 9:00ni (muidugi sõi vahepeal 1-2-3x mõnikord ka rohkem!) ja nüüd ärkab 7,8aeg. 🙂

    Teise lapsega see ka nüüd erinev, et u 3 kuu pealt hakkasin kõiki unesid toas tegema (lõunaunesid), esimest last vankerdasin 1 aastat ja 9 kuud ;)Ja toas on selles suhtes ikka kõvasti lihtsam, et kui mingi vääks on – mugavam kussutada krooksu välja saada, mugavam unesid patsutades pikendada jne 🙂

    Režiim on igatahes ülioluline ja vajalik. Ja näen seda enda peagi 5-aastase pealt, et see tõesti toimib. Ja ükspäev kui sõime praadi pärast lõunaund ja postiljoni nägi pärast lõunaund, ütles “Emme, täna on kõik kuidagi valesti. Praad on ju enne lõunaund ja postiljon käib ju hommikul!”

    *Ja teise lapsega olen samuti teinud nii, et kui tunned, et nüüd muutud närviliseks, mine ja võta klaas vett, võta hamba alla midagi ja mine rahulikuna tagasi. 🙂

    Jaksu ja ikka kannatlikkust 🙂

    Meeldib

  27. Nüüd ma mõistan sinu toonast meeleheidet. Ise istun nüüdseks neli nädalat portsu otsas. Nutsin peatäie ja hakkasin sinu postitusi lugema. Meenus justkui oleksin kusagilt oma praegust elukorraldust lugenud. Seda teksti vaadates hakkasin uuesti nutma ja naerma samal ajal. Ma üldse mitte paha pärast. Annab jõudu juurde teades, et ma pole ainuke. Jätka oma kirjutisi. Mulle on neid vaja 🙂

    Meeldib

  28. Johan saab 2 kuuseks varsti ja ma pean ütlema, et sellevõrra läheb kergemaks, et endale olen selgeks teinud, et ok, ta on selline, see on selline aeg, ma ÜRITAN nii palju kui võimalik mitte ahastada 😀 ehk siis nagu räägitakse, see ei kao, vaid harjun ümber 😀 tegelikult on kergem ses osas ka, et mida rohkem teda tundma õppida ja võtta nii, nagu ta on, mitte võrrelda teiste rahulike lastega, seda kergem mul ongi. Ole tugev, mul on ka seda vaja, et kellelgi on samamoodi, nagu minul, sest ma kuulen ainult soovitusi, mida ikka teha (nagu ma oleksin veidi saamatu), kuni tulevad ja näevad, et tõepoolest, poiss on mul päris pretensioonikas, ei mõjugi kõik need vanavanemate tarkused või sõbrannade õpetused. Lapsed on erinevad, aga see on lahe, et meile sellised parajad jurakad sattusid, ju me siis saame nendega hakkama 😀 Ja nutmine on ok, vahel on selline ahastus, et kui ei nutaks, siis läheks lõhki, selline tunne on 😀 Niisiis, saan sinust täielikult aru!

    Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s