Järjekordne hr. Pärnpuu arstivisiit on üle elatud – hallelujah!

Minu kardetud arstiaeg on seljataga. Kuna Johan on suhteliselt kergestiärrituv ja hääl on tal vali, siis tõesti kartsin seda, kuidas ta seekord end seal tunneb. Eriti seetõttu, et täna tehti talle järjekordne süst. Ja kas hakkab see “oii, mis lapsega juhtus” peavangutus pihta, kui ikka liiga palju kisab.

Kes mäletab eelmisest perearstil käimise postitusest, siis söötmise pidin selle nimel katkestama, mis tähendas muidugi suurt kisa ja terve arstikabinet kajas ja terve see aeg pidin kuulma, et oii, kuidas ikka kisab.
Mis mind veel pabistama ajas, oli see, et eile oli ta kuidagi üsna pahas tujus ja tegi rekordi – ei maganud terve päev üldse. Õues korraks pani silma kinni, aga enamus ajast röökis vankris, kuni me siis kahepeale aegajalt teda sülle võtsime ja rahustasime. Õhtusele vankrituurile läksimegi lootuses, et äkki see paljukiidetud vankrisõit NÜÜD ikkagi mõjub rahustavalt ja uinutavalt. Ükski eelnev kord pole see nii mõjunud, aga me oleme järjekindlad – harjutame ikka seda kärutamise asja.
Ja mõtlesin, et ok, üks kahest, kas ta on täna üliväsinud ja magab suhteliselt kaua või on ta samamoodi pahur, väsinud ja samas ei maga ka. Ja kartsin muidugi seda, et ma pean ta üles äratama, mis ta veel rohkem närvi ajab ja mis ta veel rohkem mu külge klammerduma paneb ehk siis söömisele või siis lohutussöömisele lõppu ei tulegi. Ja siis pean söötmise taaskord katkestama, et arstile minna.
Öösel magas suurepäraselt, hommikul ärkas pool tundi enne minu äratuskella, jee. Laps puhtaks, söögid sisse (talle), ise end korda, terve pere riidesse ja oligi minek. Kuidagi väga sujuv oli kõik. Ma arvan, et see mõjus, et oli nii väsinud ja magas nii pikalt ja sügavalt. Ja see ka, et ma tõesti olen rahulikum viimasel ajal. Kuidagi eriti nunnu on ta ka.
Rahustavalt mõjus see ka, et lugesin lapse arengust ja kasvuspurtidest. Tuleb välja, et sellises vanuses ta alles hakkab aru saama, et jõudis kuskile uude maailma ja vajabki palju lähedust, palju söötmist, palju nunnutamist. Ei ole võimalik teda sellega ära hellitada. Ära saab hellitada sellega siis, kui on läbinud mitu kasvuspurti ehk siis 1,5 aastaselt kuskil. Aga hetkel on ta ärev ja kergestiärrituv, sest järsku avastas, et kõik on uus, teistmoodi. Silmad hakkavad fokusseerima, häältele reageerib, uurib silmnähtavalt juba kõike, mis ümber toimub ja see võõras värk hirmutab teda. See lugemine mind vist rahustaski, sest muidu on koguaeg tunne, et äkki ma ei tohi teda ära hellitada ja samas, miks ta koguaeg vigiseb. Tal on meie juuresolekut vaja, selline see aeg on. Ja nunnutan teda nüüd südamerahuga.
Ja selline vana rahu oli ta täna juba arstile minnes – vaatab ringi, ei maga, ei nuta – all good! Kui ma neid pilte vaatan, siis imestan küll, et tegemist lapsega, kes sai üleeile 1-kuuseks. Selline ilme, nagu oleks tohutu elukogenud kutt. Muide, ta vaatab mind päris tihti hämmingus ilmega, kui talle mingit nunnujuttu ajan, et kui armas ja kui tore ja kui väike ta on ja uskumatu, et minu poeg. Vaatab, et mida sa plädised, räägi normaalselt, mis sul öelda on. Kelleks sa mind pead.

 

Igatahes! Läksin kabineti ukse juurde, uks oli lahti – tere, Lees-Leesmaa’le oli kell 10.00 aeg. Arsti vastus: Ei, ühtegi sellenimelist mul küll kirjas ei ole. Mul on Pärnpuu, Johan. Ahsoo, jah! Tegemist on ju TEMA arstiajaga. Väga vabandan, hr. Pärnpuu.
Lastearst Merelahe perearstikeskuses on suurepärane. Järjekordne ülikogenud ja üliarmas professionaal. Johan lasi kõik näppimised, kaalumised, mõõtmised rahulikult ära teha – lausa naeris aegajalt. Uskumatu, meie poiss nii heas tujus. Aga täna ta ongi kuidagi teistmoodi. Iga päev vaatan, et ta silmnähtavalt kasvab ja areneb. Koguaeg on teistmoodi. Nii lahe.
Arst rõhutas samuti – ongi nii, et söögikorrad võivad nii erinevatel aegadel olla ja vahel ongi tal lihtsalt lähedust vaja, mis ei ole vähem tähtis söömisest. Ei olnud ta selline, et ärge iga asja peale kohe teda toitma hakake ja ärge sülle võtke. Rõhutas, et lähedus on oluline. Ta on eluaeg mu südamerütmiga koos kasvanud, muidugi talle on see oluline. Nii ilusti rääkis. Kõigest rääkis, mis küsimused meil olid ja mis küsimuste peale me ei tulnudki.
Siis oli aeg süsti tegema minna. Kompsud kokku, protseduuride tuppa. Eks hoiatati ka ja teadsin teiste laste põhjal ka, et see on ainus süst, mis tõesti lapsele haiget teeb. Oh, vaeseke, naeratas seal laual veel arstidele, aimamata, mida nad temaga teevad. No, süstal jalga ja ega midagi, sealt see kisa tuli. Õigemini, see ehmatas ta nii ära, et lausa hääletuks võttis algul. Kuni röökima hakkas. Aga võtsin sülle ja polnud tal varsti jälle enam häda midagi. Jälle üllatus. Muidu kisab ikka pikalt, kui nii häiritud saab.
Ja kokkuvõttes on meil kõik väga hästi. Sünnikaal oli 4125 g ja pikkus 52 cm, täna kaalus 5370 g ja oli 58 cm pikk. Nii, et väga hästi juurde võtnud, miinimum kuu aja kohta on 500 g, aga sellega ka väga rahul ei olda. Meil on 1,2 kg juures. Kuigi silmaga nägin, et kaalus ikka võtab juurde, siis ikkagi oli mure, et äkki pole see piisav, kuna ta on ju nii suure tähelepanuvajadusega – äkki pole ikka kõht piisavalt täis. On küll!
Meil oli arstil igatahes uhkete vanemate tunne – laps oli heas tujus, sai muudkui kiita, terve ja ilus poiss.
Jaanus filmis GoProga kogu seda käiku alates sellest, kui kodust lahkusime. Mina muidugi hakkasin mulisema, et Jaanus pane see kaamera ära, ei võta seda, ei tohi filmida ja sada häda 😀 Aga no, väike kaamera ja tema ikka filmis. See on alati nii, et mina hakkan, et no ära hakka jälle jantima nende asjadega jne, pärast on nii hea meel. Näiteks, meil on film sellest, kui tulime arsti uksest välja, olles just teada saanud, et saame poisi. Armsad kaadrid ja naljakad ka.
Igatahes, arst lubas meil filmida (ok, Jaanus igaks juhuks mainis, et teeb pilte, mõtles, et ehk on ohutum seda öelda). See arst oleks lubanud filmida ka vist ja mis tal ongi varjata – igati mõnus ja professionaalne jutt oli.
Ja sealt filmist noppisime paar pilti siia ka.

 

Tegelikult ta ei nutnud, vaid tegi niisama nägusid.
Korralik jumpstükk – ka siin teeb ta niisama nägusid.

Kogu arstilkäik lõppes sellega, et läksime heatujuliselt autosse, sõitsime Paavlisse, ostsin talle 2 kampsunit, mis on talle hetkel natuke suured, aga arvestades ta kasvamist, siis las olla. Tal ei olnud enam ühtegi soojemat asja, peale kombeka – kõik on väikesed. Nii, et esimest korda mitterasedana sattusin Paavlisse, paariks minutiks, aga asi seegi! Johan jäi juba teel sinna magama ja Jaanus kärutas temaga Paavli lähedal, kui ma hilpe sobrasin.

Ja siis jõudsime veel Rimis käia. Selle magas ta ka maha.
Kuni koduni magas, siis krigises natuke, tahtis süüa ja nüüd jälle on pikalt maganud. Eks see eilne magamatus tuleb tasa teha.
Nii, et selles osas on hästi, kodus jõudsin putru teha ja me Jaanusega saime KORRAGA laua taga süüa, sest ta magas. Ma ei mäleta, millal see viimati juhtus.
Relax to the max.
Advertisements

7 thoughts on “Järjekordne hr. Pärnpuu arstivisiit on üle elatud – hallelujah!

  1. Kõlab, nagu igati ideaalne pisikese pere päev. 🙂
    Rõõm näha, et sa ei ole allaandja ja saad aru, et lapsega ongi natukene teistsugune see elu. Lisaks on rõõm lugeda, kudias sa rõõmustad nii armsasti väikeste asjade üle.
    Emaks olemise rõõmud. Juba lapse teistsugune silmavaade paneb südame kiiremini põksuma – ikkagi minu oma 🙂
    Naudi 🙂 Ma tulen sulle paari kuu pärast järgi. Senikaua lepin oma kooliealise volaskiga 😛

    Like

  2. Esimene laps elaski mul pool aastat vähemalt vist pidevalt süles 😀 Ja nüüd,kolmesena, on ta igati iseseisev ja tubli suhtleja ja ei karda midagi. Aga ma muidugi teadsin seda enne sünnitust juba, et esimesel eluaastal pole võimalik last ära hellitada 🙂 Muidu ikka tore postitus.

    Like

  3. kui jargmine kord arstile minek ja tead et on uus vaktsiin tulemas, siis soovitan systimise kohta enne veidi jahutada.
    Mina tegin yhe pesukinda eelmine paev marjaks ja panin kilekotiga jaakappi.
    siis enne arstile minekut votan selle kilekoti valja ja panen teise kuiva pesukinda sisse. kokgu kupatus veel hobepaberisse ( et piisavalt kaua kylm pysiks) ja siis kotti kaasa.
    Samak ajal kui arst systlaid taidab, siis hoorun lapse reisi voi katt (oleneb kuhu nad selle systi teevad) kuiva pesukindaga (koos kylma sisuga) paris tugevalt yle et nahka veidi tuimestada. Siis praktiliselt nad ei tunnegi valu. Igas tahes poiss tegi palju vahe haalt siis kui nahk eelnevalt 'toodeldud' kui ilma.

    Like

  4. Kusjuures ma vist reageerin igale väiksemalegi muutusele, et oiii, tal on nii kaardus ripsmed, oii, tegi seda nägu, oii pani käe nii ja mingid sellised. Iga oii'd peab muidugi Jaanus ka vaatama tulema. Tulee vaata ta korraks naeratas 😀

    Like

  5. Ja mina ei teadnudki, et pole võimalik ära hellitada. Päris paljud just ütlevad, et tuleb harjutada, et onaette on ja misiganes. Mida ma muidugi edukalt ei ole teinud. See info igatahes rahustas mind maha – juba oli tunne, et hellitan ära ja jääbki selliseks 😀

    Like

  6. http://www.sinamina.ee/artikkel-kiindumussuhte-olulisusest

    Loe siit ka, siin on kiindumussuhtest räägitud. Mulle meeldib siit tekstist eriti see koht, et ei tohi võtta lapse nuttu kui virisemist, vaid märguannet. Väiksed lapsed ei nuta kunagi jonnimise või virisemise pärast, vaid ikka murest. Ja ka suuremad lapsed ei jonni ju vanema ärritamiseks 😀 Vaid ikka on neil mure ja nad ei suuda oma emotsioonidega hakkama saada.
    Selline mõtlemine aitab vähemalt mul küll rahulikuks jääda, kuigi 3-aastane suudab juba üsna kaua karjuda 😀 Aga ma ei ärritu kunagi eriti, sest ma tean, et lastel on vaja rahuliku vanema tuge ja süle, mitte karjumist.
    Aa ja see on ka oluline, et laps saaks turvalise isiku süles nutta. Nad lihtsalt vahel lasevad auru välja ja kõige paremini saab seda teha süles. Nutab ära ja ongi jälle rõõmus 🙂

    Like

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s