Lasteaiavärk: I’m screwed – hing on JUBA täiesti haige

Ma ei ole veel lasteaedadest ja sellest värgist sõnagi kirjutanud, aga põhjusega – ma pole eeskujulikult asju ajanud, mida ma ikka siis niisama siin seletan.

Lõpuks ometi ajasin selle asja ka korda – panin Johani lasteaiajärjekorda. Appi-appi, nii hilja, eksju! Ma ei saagi aru, kuidas ma seda enne ei teinud, polnud aega ja kui oli siis olid käed-jalad laiali, silm kinni, suu lahti – kohe magama jäämas.

Vähemalt selle asja tegime ära, et valisime lasteaiad varem ära ja et no, jee, suurem osa tehtud, siis avaldus otsa mingi aeg ja korras. Ja see mingi aeg venis ja venis.
Lasteaia valimine käis meil nii, et appi tuli sõber Google. Sest ausalt, ma ei tea sellest lasteaiavärgist mitte midagi. Googeldasin “lasteaeda registreerimine Tallinn” või midagi sellist ja ette tuli Tallinna leht, kus on infot, millal laps lasteaeda panna, kuidas lasteaeda valida, kui palju maksab, kus on nimekirjad lasteaedadest jne.
Kusjuures, ma arvasin, et lasteaeda peab valima vastavalt linnaosale, st kui elan Mustamäel, pean mingi Mustamäe lasteaia valima. Sealt Tallinna lehelt sain ka seda teada, et võin misiganes lasteaia valida. Tegelikult on seal kogu info nii selgelt olemas, et ka minusugune lasteaiakauge inimene ja täielik võhik saab asja klaariks.
Igatahes, sealt edasi tulid lasteaia nimekirjad. Meie jaoks on oluline, et oleks mugav ligipääs, suhteliselt kodu lähedal (kuigi mine tea, kas siis üldse siin elamegi enam), aga sellest veel olulisem oli lasteaia kodulehel olev info.
Meile on oluline, et lasteaed oleks liitunud kõikvõimalike heade ja paremate programmidega – tervislik söök, kiusamisvabad programmid ja asjad, mis üritusi seal korraldavad – lasteaedade kodukatel on kõik kirjas. Ja see, kuidas on lasteaeda tutvustatud, kui mõistlik on lasteaed, kui individuaalselt suhtutakse jne. Mitte see, et oleks hirmus pedagoogiline.
Kui juba esilehel on kirjas, et oluline on töökus ja mingid nõmedalt sõnastatud reeglid jne, siis see oli out. Mitte, et need väärtused meile olulised ei oleks, vaid et neid õpetatakse kuidagi loovalt ja mänguliselt, selleks ju spetsialistid on. Kuidagi tekkis endal ka see sisetunne ühe või teise lasteaia osas, aga see võib valeks osutuda. Lasteaedadel on lahtiste uste päevad ka. No, eks paistab, kuhu üldse kohta saab või millal seal lahtiste uste päeval üldse käiakse?
Peamine, et tema arengut ei pidurdata mingite reeglitega, et vot nii peab olema. Et tal tekiks küsimusi, miks midagi nii on või tuleks ise selle peale, et ta üleüldse julgeks midagi küsida. Mitte karistamise või häbistamise hirmus seal stressata ja pärast terve elu mingi alandlik, endast alaväärsel arvamusel, null ettevõtlikkust ja julgust olla, kes on. Aga samas mõistlik ja kasvatatud. Ühesõnaga, meie arvame, et seda kõike saab juba lasteaias paremuse/halvemuse poole mõjutada.
Ja menüüsid vaatasin ka. Mõnes lasteaias oli ikka selline jubedus. Lõheguljašš makaronidega vist oli üks näide. Võib-olla olen liiga kriitiline, aga head lõhe mingisse jahukastmesse raisata ja visata kuskile keedumakaronidele tundub täielik patt. Ja suht õõvastav. Mis andis mulle omakorda sellise info, et selleks vaevalt head lõhe kasutatakse. Ehk siis lõhest on saanud suvaline kalaline materjal või hakkab see lõhe halvaks minema, sellest on tehtud mingi valge sööklakaste, raudselt mitte parima lõhnaga ja makaronid ka sodiks keedetud, nagu piimasupis. Või siis köögiviljad mingis jubedas söögis kõik koos. Neid köögiviljaroogasid annab ju natuke paremaid ka teha. Ma ei mäleta, kuidas seal täpselt kirjas oli. No, kõlas kohutavalt. Või maisimanna. Kes pakub maisimannat? See pole ju isegi kasulik mitte. Enamasti ongi lasteaedades sellised vanakooli sööklatoidud, aga üks lasteaed, ei mäleta, milline, oli küll mingi täiesti hea menüüga. Või siis vähemalt sellisega, mis on tervislik ja mida sööksin ma ise ka. Eks paistab, Johani maitse võib minu omast muidugi erinev ka olla. Ja ma võin ka eksida, äkki need söögid pole nii hullud, kui mulle tundusid.
Ega puhtalt kodulehelt lugemisega seda tegelikult ei teagi, mis seal toimub ja kuidas suhtumine lastesse ja millised on õppe-kasvatusmeetodid, aga no ma loodan, et ehk on ikka nii, nagu sealt mulje jäi.
Üks lasteaed, mille esimesena ära valisin oli Kristiines Linnupesa lasteaed. Kodulehel olev jutt tundus selline mõnus ja nunnu. Tuli välja, et Jaanus on seal lasteaias filmimas käinud ja mäletab, kuidas seal olid väga tasemel kasvatajad – hea ja avatud oleku ning suhtumisega. See oli ainus lasteaed, mis tal oli selge, et sinna võiks küll tema laps kunagi minna ja puhtalt juhuse asi, et mõlemad just selle valisime.
Siis jätsid hea mulje Vesiroosi ja Lepistiku lasteaiad Mustamäel. Kokku saab kolme lasteaeda järjekorda panna, niisiis need kolm saidki valitud.
Tohutut põhjalikku uurimust iga linnaosa kohta ei teinud. Mustamäel vaatasin kõik läbi, kuna elame siin, Kristiines vaatasin enamvähem, pisteliselt.
Ok, eesti,ee’s sain lasteaiataotluse teha ja kohe vaadata, kui palju lapsi järjekorras on.
Vahelduseks kogesin järjekordset heldimuse hoogu – logisin ID-kaardiga sisse ja automaatselt olid kirjas lapse andmed: Johan Pärnpuu, tema isikukood jne. Ja mina, niigi ülivaimustuses 24/7 kõigest sellest, et jee, olen ema, jälle hõiskasin, et oiii Jaanus, vaata, mul on ikka ametlikult laps ja kui lahe 😀 No, tulevad need hood peale.
Igatahes, sealt on väga lihtne taotlusi täita, põhimõtteliselt nupuvajutus. Ja siis number – 210-250 mingi sellises vahemikus on lapsi järjekorras, jee! Mida see siis tähendab, et ühele kohale on taotlejaid nii palju või ühte rühma on nii palju. Lisasin igatahes järjekorda, saagu, mis saab. Kui oleksin kohe peale sünni registreerimist järjekorda pannud, huvitav, mis seis siis oleks olnud või kas üldse oleks erinevus olnud.
Aga mis siis saab, kui polegi mitte kuskil vabu kohti selleks ajaks, kui lasteaeda läheb? Siis ongi variant eralasteaiad/-hoiud või lapsehoidjad? Kui ma peaksin sellel ajal üldse tööl käima, muidugi.
Johan saab suvel 2018 2-aastaseks ja mõtlesin, et siis sügisel olekski paras aeg lasteaeda minna. Seda ma ei taha, et liiga kauaks koju jääb ega ole üldse harjunud kuskil lastekarjas olema. Pärast saab mingi eriti hullu šoki.
Üleüldse, kuigi ta on alles peaaegu poolteist kuud vana, olen ma juba hingest haige – no kuidas ma ta sinna lasteaeda üldse saadan, kus võidakse talle haiget teha, möllata, väsitada. Või igal pool on võõrad ja ema-isa mitte kuskil, kui on häda. Ja äkki kasvatajad on mingid õiendajad. Õigemini õpetajad on tänapäeval vist õige öelda.
Ma ei saanud sellest enne lapse saamist aru, et hing võib ikka niiiiii haigeks minna. Eks on muidugi harjutamise päevad ja enne seda kõike peaks mänguväljakuid külastama, kohti, kus teised samasugused kambas koos, äkki siis ei ole nii hirmus.
Olen temaga u. 2 aastat peaaegu iga päev koos ning järsku on ta päeval kuskil mujal. Ma ei tea, ma läheksin natuke hulluks vist, alguses kindlasti. Igatahes, ma loodan, et ta hakkab lasteaeda fännama ja et me Jaanusega ei tuleks talle meeldegi, kui seal on.
Ise me ta ju tegime – nüüd on tunne, et hoiaks terve maailma eest peidus, sest äkki tehakse liiga. Kuigi ma tean, et hoopis selle liigse hoidmisega teeks talle liiga. Tuleb toeks olla ja palju suhelda, kui ta neid esimesi triibulisi siit-sealt kogub. Eks see elu ongi selline, kõik lapsed, sh mina ise, hakkama saanud ja suureks kasvanud. Aga ikkagiiii … Oii, need esimesed lasteaia päevad saavad karmid olema. Loodetavasti meile karmimad, kui talle.
Aga olgu, aega on. Igatahes, laps järtsus, millal reaalselt lasteaeda saab, see on iseasi.
Ma saan aru küll, et mõtlen liiga palju ette ja üle oma emotsioonidega, aga ma loodan, et äkki siis lasteaeda mineku ajaks on mul asjad läbi analüüsitud ja nutud nutetud 😀
Advertisements

34 thoughts on “Lasteaiavärk: I’m screwed – hing on JUBA täiesti haige

  1. Liiga palju stressad ette ära. Laps kasvab ja üks hetk te käitegi mänguväljakutel mängimas, kus ta tutvub teiste lastega. Sellest hoolimata ta ei pea minema 2-aastaselt lasteaeda, kui teil on võimalik temaga kauem kodus olla. Usu mind, sina tunned oma last kõige paremini ja näed, millal ta on lasteaiaks küps 🙂

    Like

  2. Ah pole ma nii stressis midagi tegelikult – kõik ongi normaalne ja nii need asjad käivadki. Aga no, emalõvi tunne on peal ja seda KOGUAEG, et keegi mitte kunagi mu last ei tohi näppida ega talle liiga teha 😀 ma saan aru, et ma liialdan, loogiline! 🙂 Kuigi täitsa kindlalt vesistan salaja, kui lasteaeda läheb. Aga eks aeg näitab, ei tasu ette heietada.

    Like

  3. Mina hakkan oma 3 aastast pesamuna esmaspäeval lasteaeda panema, no mu hing on haige. Tagatipuks suutsin endale väga väikese koormusega töö võtta ja ma alustan seal juba teisipäeval, aga mu laps ei ole ju lasteaia pikkadeks päevadeks kindlasti mitte kohe üldse valmis ja ta üleüldse ei ole sellise väga suure seltskonna hing… No et võid ette kujutada, mida ma tunnen!
    Aga, mõlemad poisid käivad Vesiroosi lasteaias ja muide… Kui sinu poja 2 aastaselt lasteaeda läheb, siis minu vanem laps lõpetab lasteaia ja kui ta Rohutirtsude rühma saab, siis võin raudselt öelda, et parimad õpetajad on seal, keda oskaks ette kujutada ja oma lapsele tahta ja me õnneks saimegi nad ��
    Aga Lepistiku lasteaiaga on kummaline see, et kevadel ja nüüd “sügisel” tuli lepistiku lasteaiast 3 last minu lapse rühma… Väga imelik minu arvates!
    Edu ��

    Like

  4. Johan tundub selline äge poiss olevat, kellele meeldib seltskond. Te olete mehega ka suhtlejad tüübid. Ma ei usu, et tal lasteaiaga harjumisega probleeme on. Küll aga soovitan soojalt juba varakult hakata teiste lastega koos käima.
    Omalt poolt alustasin tüdrukuga juba 2-3 kuuselt võimlemis-laulutundidega, kus ta oli alguses kõige noorem, kuid peagi väga tragi. Oligi mõeldud just beebidele ja käisime seal pool aastat ja sai ka seal pööramist, istumist, käputamist ja roomamist harjutatud. Laulud ja muusika oli pigem emmedele, kes siis titadele laulsid. Väga mõnus! Vahepeal käis ta ka koos issiga ja sai ka kenasti hakkama. Siis tuli suvi vahele. Sealt edasi läksime päris muusikatundi, kus 1,5-2aastased said lihtsate vahenditega muusikat teha ja mõned ringmängud ja tantsud olid. Samuti vahva koht suhtluseks ja ka lapse arenguks. Sel ajal (alates 1,5aastast) oli meile abiks ka hoidja, kellega tüdruk ka kenasti leppis (1-2 korda nädalas lühemaks ajaks). 2 aasta ja 4 kuusel alustas ta eralasteaias, sest ma ei pannud sündides sõime järjekorda. Minu meelest on kahesele suured sõimerühmad liig, aga oleneb. Väikses erakas oli ainult 5-7last korraga ja mõnus olemine. Tüdrukule meeldis kohe, sest oli harjunud seltsima ja 2 korda nädalas oli ka piisav koormus. Ei mingit nuttu. Linn maksab sulle ka suure osa kinni, kui sul aia kohta ei ole ja meil ei olnud, sest lasteaeda sai alles kolmeselt. Paar nädalat enne kolmeseks saamist alustaski suuremas lasteaias ja isegi ei vaadnuda tagasi, kuid esimest päeva rühma läks. Esimene aasta käis 3 korda nädalas, vahel 4 korda. Kevadeks olid osad 5-päeva lapsed väsinud ja ei tahtnud aeda minna. Õpetajad selgitasidki, et 3-aastastele on 5 korda nädalas käimine liiga palju ja alguses võiks ikkagi väiksema koormuse võtta.
    Nii juba varakult seltskonnaga harjutada ja aias alguses väiksema koormusega käies ei tohiks muresid palju olla. Mu laps pole isegi haige olnud, sest väiksem koormus ei lase ka stressil tekkida, mis paljud aia lapsed esimesel aastal sageli haigestuma panevad. Ja siis oled töö kõrvalt ikka kodus. Seega pigem osaline tööaeg või mehea klapitamine sobib, mitte et lapsel on kogu aeg 8-9h “tööpäevad” 🙂
    Edu oma aja ja tegevuste/ hoiu planeerimisel!

    Like

  5. Muidugi vesistad. Just se ongi kriipi et koguaeg oled temaga ja siis järsku on ta kusagil mujal ja sul pole halli aimugi kuidas tal seal on. Sa ei tea! Mind ajas see kyll hulluks veits 😀 Kolme lapse emana (2 juba koolis) ytlen et siiani olnud kõige raskem asi (mulle) nende lasteaeda minek.

    Like

  6. Kas sa ikka tead, et järtsu saad ta panna kolme lasteaeda PLUSS kolme sõimeaeda. Neid sõimeaedu on Tallinnas küll mingi 3-5 (ei mäleta enam), aga kuna sai panna kokku nn kuude kohta, siis ma panin. Ja hea, et panin, sest nüüd Mari sõimeaias käibki, kus on terve aia peale mingi 25 last, ainult kaks rühma ja eriti mõnus väike kohake 🙂

    Like

  7. Mina istun hetkel pargipingil ja nutan ja laps nutab aias.. Mõtlen kas on see seda kõike väärt. Tundub nii pisi ceel ikka.

    Like

  8. Valik on nüüd küll tehtud juba ja ma usun, et said head lasteaiad valitud, aga kommenteeriks seda valimisprotsessi. Ma ei tea, kuidas lasteaedade kodulehed üldse valmivad ja kes neid teeb ning mina soovitaks kodulehe asemel rääkida tuttavatega, kellel on olemas isiklik kogemus antud lasteaiaga. Kodulehel suurelt väljareklaamitud programmid/kavad ei pruugi reaalselt nii toredad olla. Ja tuttavatelt soovin uurida foorumite asemel sellepärast, et tuttavast on inimesena ettekujutus olemas ja on kergem hinnata kui kergesti ta midagi kiidab/laidab.
    Minu lapsed käisid ühes mittevalituks osutunud Mustamäe lasteaias. See aed sai valitud sel põhjusel, et elasime kõrvalmajas ja ma julgeks seda aeda küll soovitada (olengi seda teinud ka). Toit oli maitsev, tehti kohapeal, õpetajad toredad, toimusid üritused, korralik hooviala.
    Kõige tähtsam lasteaia juures on tegelikult hoopis see, millised kasvatajad satuvad. Sama lasteaia eri rühmad võivad väga erinevad olla ja kasvatajaid ette valida ei saa.
    Vesiroosi kohta veel kommentaar, et kuna see lasteaed on ujlaga, siis on seal kõrgem kohatasu ja mina isiklikult eelistasin ujulata lasteaeda. Ujumisaeg paratamatult vähendab õuesolemise aega. Aga see on jälle kuidas kellelegi.

    Like

  9. Ei nuta sa midagi siis kui sa ta aeda viid. Tead millal sa tegelikult nutta lahistad? Siis kui see pisike Johan kriipsutab sulle emadepäevaks kaardi või laulavad need juntsud rivis “oled kõige kallim eemmmmmeeee”…
    Mina näiteks arvasin, et olen nii kõva mutt, et ei nuta kunagi millegi üle aga vot sellised peod ja kontserdid murravad maha…

    Like

  10. Tead ma võin sulle rääkida oma kogemusest, ehk lohutab. Minu laps on olnud väikesest peale maalima suurim memmekas, teisi lapsi pigem võõrustanud ja ainult minu kleidisabas rippunud. Siis tuli aeg lasteaeda minna, tahtsime ta just natuke varem kui 2 a panna sest see emmekus oli ikka ekstreemne tal. Mõtlesime mehega, et kui ta ei kohane ootame veel ühe aasta, et pole hullu. Kujutad ette maalima suurim memmekas harjus lasteaiaga 2 nädalaga ja läks sinna rõõmuga, hakkas teiste lastega suhtlema ja iseseisvus meeletult palju. Ka nii võib minna 🙂

    Like

  11. Mis salaja vesistamisest sa räägid. Ma jätsin lapse hoidu rõõmsa näoga ja kohe, kui uksest välja sain, pillisin kuni tööle jõudsin. Tööl ikka esimene pooltunnikest möödus kantkendliku hingamise saatel. Ja ma see kange emme 🙂

    Like

  12. Tean täpselt, mis tunned. Kui endal laps sündis, siis sain alles aru kui palju olen oma emale muret põhjustanud 😀 ema mure on vist ikka maailma suurim!
    Aga kui sa oled mustamäe-kristiine kandis, siis soovitan minna (enda kogemuse põhjal) Audentese beebikooli. Muideks, juba saad minna! Kui meie alustasime, siis oli laps 6 kuud vana ja nii palju annab juurde… õpib ja areneb ja õpib suhtlema teiste lastega. Seal toimuvad lisaks veel igast vestlusringid kah ja pm saab kõige kohta infot ja küsida (imetamine, lisatoit, jonnid, uni, jne jne).

    Like

  13. Haha, sorry, ma nii naersin..
    Aga naersin sellepärast, et küll Tallinnas on ikka absurdne elada, reaalselt pärast lapse sündi (kui mitte enne) tuleb panna lasteaiajärjekorda. Ja siis olen mina – elan maal ja mõtlen, kas ma üldse last lasteaeda paneks ja kui ka paneks, saaks ma seda otsustada mingi 1 kuu enne ja ikka oleks koht olemas…Mõtlen hetkel küll, et mis see ära ei ole – panen lapse lasteaeda, ise käin rõõmsalt tööl või võtan päikest, või viin ema juurde või..jätan ämma juurde. Mul hea rääkida, laps pole veel sündinud. Arvan, et kui õige aeg käes, olen ise ehk samasugune.

    Like

  14. Mind lohutab see, et lapsed nutavad, kui vanemad lähevad, aga pidid väga kiiresti juba mängima ja unustama, et see trall just oli. Ja vanemad on need, kes terve päev, hing haige, mõtlevad, kuidas tal on. Kui see nii tõesti on, siis selle elan üle, et mina nutan. Ma usun, et on ka, mäletan isegi häguselt enda lasteaia algust, kui lapsed vanemate äraminekul nutsid – mõni minut ja mäng algas.

    Like

  15. Kusjuures ujulaga või mitte, mul ei olnudki vahet – summade vahe väga suur ei ole, samas mõtlesin, et äkki on just hea, kui on mingid vesivõimlemised ja asjad. Aga selles osas on küll õigus – kõik sõltub kasvatajatest, seetõttu mõtlesimegi, et peaksime käima koha peal uurimas ja peab ikka tuttavatelt ka küsima. Valikuid saab muuta ka. No, eks see üks loterii on – ei tea, mis selleks ajaks lasteaedades toimub, kui Johan seal käima hakkab.

    Like

  16. no enne lapse sündi ei saa järjekorda panna, aga no kammaiijaa tõesti selle teemaga – kust ma tean, mis paari aasta pärast üldse elus toimub. aga lasteaeda tahan kindlasti panna, sest muidu saab kooli minnes vist paraja šoki.

    Like

  17. Ahjaa, seda unustasin ka öelda, et mul mehe õde töötab Vesiroosis, olen kuulnud väga head sellest küll 🙂
    No see enne sündi järjekorda panemine oligi pigem nali, Tallinna süsteemid ajavad lihtsalt muigama. Et kui erinevalt ikka käivad asjad linnas ja maal..:) Mina lasteaias ei käinud aga kuna elan väikeses piirkonnas, olid osad tuttavad juba enne kooli. Suures linnas tuleb kindlasti lasteaed kasuks 🙂

    Like

  18. Oh ma nii mäletan laste esimesi lasteaia päevi, lapsed muidugi ise tahtsid veel minna ka sinna, ma siis olin ka rahulik, et oh, pole hullu, kindlasti on tore neil omaealistega mängida…viisin nad siis kohale ära ja tulin ise koju ja siis hakkan mõtlema, et mida kuradit ma nüüd tegin, mis ema ma selline olen, täielik rongaema, nad on ju nii väiksed ikka veel, kuidas nad ikka hakkama saavad, äkki nad ikka nutavad seal kogu päeva jne… mõistus keeras järsku nii ära ja süda kloppis sees mitu tundi…aga ellu jäime 😀

    Like

  19. Hehe, käisin ise Linnupesa lasteaias ja on tõesti väga hea lasteaed 🙂 panin oma lapse ka märtsis sinna järjekorda. Ja filmimisega seoses, millal see olla võis? 😀 kui ma olin 5-6 aastane, ehk siis 14-15 aastat tagasi käidi meie rühmas filmi tegemas 😀

    Like

  20. Ma jälle tulen oma lapse arenguteooriatega 😀 Aga mingi teooria kohaselt (ei mäleta millise) pole laps enne 3-aastaseks saamist valmis lasteaeda minema, närvisüsteem pole veel piisavalt arenenud. Pealegi nad hakkavad alles u 3-aastaselt teiste lastega mängima jne. Enne seda mängivad asjadega ja käib pidev võitlus asjade pärast. Nii, et ära sellepärast küll teda kaheselt aeda pane, et kardad, et muidu ei harju.
    Minul läks esmaspäeval kolmene esimest korda lasteaeda ja ta pole kordagi nutnud seal. Ma lihtsalt olen juba väga pikalt selgitanud ja rääkinud, mis lasteaias toimub jne.
    Ja kui sa suudad luua Johaniga turvalise kiindumussuhte,siis on ta kolmeselt sinus nii kindel, et ei hakkagi ehk nutma. Aga eks see sõltub ikka inimtüübist ka. Minul on lihtsalt väga julge ja seltskondlik laps.

    Like

  21. See oleneb inimestest – vahel tasub küsida, mida neil vaja läheb. Minul olid enamvähem kõik asjad olemas, aga ei olnud ühtegi sellist tilulilu, nagu beebialbumid, nunnud mänguasjad ja mingid sellised vidinad – ehedad katsikute kingitused, nii, et äkki ei pane nendega mööda? Samas on oht välimuse osas mööda panna. Aga vajalik asi, mis on armas ka, on mingi tekike (niikuinii laseb neid täis), vannilinad, mingid sellised asjad, mida saab ilusti pakkida. Ja minule on alati meeldinud katsikutel viia emale ka mingit nänni – mingeid hooldusvahendeid, looduslikke seepe, kreeme jne. Sest emad jäetakse tihti tähelepanuta.

    Like

  22. Kui aeg on käes ja sul on koht olemas, siis saad alati aasta edasi lükata. Seepärast olemasolevat avaldust muuta ei ole vaja. Seega parem on varem nimekirja panna, siis pärast ei ole sellist olukorda, et tahaks aga ei saa 🙂

    Like

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s