Jooksmise MÕTE on peas. Hästi.

Ma ei tunne ikka veel enda keha ära! See on lihtsalt nii imelik! Nüüd siis saan aru – mingeid “allahindlusi” siin enam ei ole.

Ok, kõht. Teada värk, et selle vähenemine võtab ikka aega, aga no samas ma tunnen, et rasedusest tingitud kõht on ära kadunud, ei ole see, et taastun (ma arvan). Mulle tundub, et see kõht, mis mul nüüd ees on, on lihtsalt mingi ülesöönud inimese kõht või rasvapolster. Või ka sellest, et lihased said venida, nõrgad ja ei hoia enam ilusti. Igatahes! Mul on täiega pehme ja imelik kõht, minu kõht ei ole.
Enne ei olnud sellist asja! Kui juurde võtsin, siis oli kann suur ja kõht oli selline enamvähem. Pigem oli niisama punnis, aga mitte, et pehme ja suvaline. Nüüd ma võtan jalgadest ja igalt poolt mujalt alla, aga kõht ei tundu vähenevat, mingi polster on ümber, sangad ja puha! No, sangainimene pole ma üldse olnud.

Puusad. Enne olid ka laiad puusad, nüüd tunduvad veel laiemad, kuigi puusakondid tunda, tundub, et võtan päris kiiresti alla. Aga puusad on laiemad. See võib ainult mulle nii tunduda, sest on ju meeles küll, kuidas see laps sealt välja tuli. Jalad on puusade juurest valusad, just luud. Kuidagi kange on sealt kõik, ma ei saagi aru, mis seal täpselt valesti on, aga midagi on.

Kusjuures, selle kõige juures, on mul tunne, et võtan järjest muudkui alla. Jaa, tunne, IKKA VEEL EI OLE MUL KAALU. Kes ei tea, siis see läks raseduse lõpus mu jalge all sodiks 😀 Teksad, mis peale sünnitust ei tulnud üle puusade, mingid nädalad hiljem kiitsin, et jess, jalga sain, on nüüd juba isegi laiad natuke. Enne rasedust olid need mulle suured, nii, et asi edeneb. Aga see kõht …

Söögiisuga on küll halvasti! Rasedana ei olnud erilisi isusid, polnud üleüldse normaalselt söögiisu, aga nüüd! Kui tuleb isu, siis see isu on selline, et kes peaks mu söömist takistama, riskib eluga.
Mul on VAJA magusat. Pole mitte iial magusainimene olnud, aga nüüd! Ja mitte lihtsalt magusat, vaid hullu rammusat magusat! Nagu valge šokolaad. See võiks mu päevasöök olla. Unistan sellest pidevalt ja kui parasjagu ei unista, siis järelikult ma söön seda. Ja samal ajal, kui söön, olen juba närvis, et see ju saab otsa, mis ma siis teen.
Saiavorm, kräsupea kook, saiakesed (mingi kohupiima, rammusate kreemiasjadega) – sellised asjad. Ma igaks juhuks ütlen, et ma ei söö neid asju tihti, sest ma tõesti ei tohi isudele järgi anda – ma oleksin suhkruhaige. Johanile ei taha ka seda. Aga mõnikord olen ikka söönud. See, et ma ei tohi süüa ja see tore jutt – see tähendab seda, et ma päevad läbi muudkui mõtlen nendele söökidele, mida ma ära sööksin. Kuni olen täiesti närvis, et KOHE on vaja midagi, kasvõi suhkrut sisse kallata.
Sellised hetked olen isegi ära lahendanud – suvalised Kalevi küpsised olid kodus, muud mitte midagi ja ma tegin need tükkideks, piim peale ja sõin küpsiseid piimaga. Ahh?! Millal ma enne olen seda teinud või üldse vajanud?
Ja kapis oli 2 pakki Digestive küpsiseid mingist iidamastaadamast. Ju tegin juustukooki või kavatsesin teha, igatahes, ma olen need suht järjest ära söönud. Kõik viimse kui puruni sai täna söödud.
Küpsised? Kes tahab küpsiseid? Mina küll ei tahtnud varem, et ohh, küpsise ISU! Kuivad asjad on. Aga no nüüd on lausa isu, ahmin sisse, kui ikka muud ei ole.

Ahsoo, veel üks lollus. Kuna moos sai otsa (sest seda panen ka ju hullult palju) ja hakkasin kaerahelbeputru sööma. Mida teha? Vaja magusat lisada. Purustasin neid samu küpsiseid pudru sisse, et mitte lihtsalt suhkrut sisse kallata.

Ja kordan, selle kõige juures võtan alla, aga! Vaevalt, et see tore allavõtt jätkub, kui ma nii jätkan. Ja kõht ju ei võta alla vist. Tegelikult, ma enam ei teagi, kas võtan alla või kaal seisab.
Enne, kui arugi saan (näiteks peale imetamist), olen see paks rasvas ema mänguplatsi kõrval, kes lapsele eemalt ainult närvitsedes midagi hõikab, sest ise ei jaksa kahte sammugi teha.

Trenni peaks tegema. Jaanusega kokkulepe tehtud, et kuule, oled Johaniga ja hakkan metsa vahel jooksmas käima. See kokkulepe oli tehtud juba päris mitu päeva, kui mitte nädal või rohkem tagasi. Mis te siis arvate, palju ma jooksmas olen käinud? Johanil, nagu kiuste, kõhuhädad peal olnud, mis tähendab seda, et kui tal jamasti, siis ta tahab suht tihti mind ja Jaanus pole nii teemas. Ja kui tuleb selline pausi koht, kus ta rahuneb või magab või niisama heas tujus, siis on vaja Jaanusel ka tööd teha, siis on vaja tal minna kuskile, siis on vaja mul süüa magusat ja magada ja siis on üldse paduvihm ka jne jne. Ehk siis rida vabandusi, miks ma ei ole läinud. Ok, Johani vaevused, mida ei ole tihti, on tõesti põhjus, siis tal on minuga parem. Aga kõik muud korrad – me ei võta seda aega julmalt ega pane paika, selles on asi. Ehk siis kättevõtmise asi.

Ükspäev hakkasin liftini jooksma, ehk siis tegin kaks kiiremat, veidi hüplevamat sammu. Esiteks, igalt poolt oli oiijummal, nagu elusees poleks kiiremat liigutust teinud, teiseks, rinnad! Ütleme nii, et jooksmiseks, isegi kahe sammu jooksmiseks on ühel imetaval emal vaja mega polsterdust. Nii, et spordirinnahoidjaid tuleb vist 10 tk üksteise otsa panna, et oleks enamvähem olla. See oli tõesti paar hüplevat sammu, mis tahtis olla jooks. Lifti.

Ma ise tunnen, et mul on tõesti vaja sinna metsa vehkima minna, vajan raputust. Natuke beebipuhkust, enda mõtteid mõelda, lahti raputada. Pealegi iPodil on kõik head jooksulood sees juba. Aga ma arvan, et see lõõgastav lahtiraputus ja enda mõtete mõtlemine lõppeb selle mõttega, et tõmbaks end esimese puu juures oksa, sest hing paelaga kaelas, kahte sammugi ei jaksa joosta, veremaitse suus, rinnus pistab ja pill lahti.

Kõlab hästi, homme teen teoks!

Advertisements

10 thoughts on “Jooksmise MÕTE on peas. Hästi.

  1. Ära kiirusta selle trenniga. Liiga kiiresti maha võtta mõjutab piima kogust.
    Ma olen algkaalus tagasi ja tglt imetanisnõustaja ütles et see võibki mulle saatuslikuks saada. 4-6 kuud võib julgelt kodus lebotada 🙂
    Aga jahm… Kõht läheb korda kõige viimasena… Mul on ta siiamaani pehme ja lodev, kuigi kaal on justkui alguses tagasi.
    Muideks mul sõbranna kaotas 13 kilo puhtalt lapsega jalutamisega. Ja siis veel mingid kilod toitumiskava jälgides.
    Aga magusavajadus on tingitud rinnaga toitmisest, täiesti normaalne 🙂
    Ma võiks näiteks valgest jäätisest ennast ogaraks süüa. Ma vihkasin varem valget jäätist. Ja kui saa nüüd digestive küpaiseid mainid siis võiks ju neid sinna jäätise sisse panna 😛 kõlab isuäratavalt..

    Like

  2. Ära kiirusta selle trenniga. Liiga kiiresti maha võtta mõjutab piima kogust.
    Ma olen algkaalus tagasi ja tglt imetanisnõustaja ütles et see võibki mulle saatuslikuks saada. 4-6 kuud võib julgelt kodus lebotada 🙂
    Aga jahm… Kõht läheb korda kõige viimasena… Mul on ta siiamaani pehme ja lodev, kuigi kaal on justkui alguses tagasi.
    Muideks mul sõbranna kaotas 13 kilo puhtalt lapsega jalutamisega. Ja siis veel mingid kilod toitumiskava jälgides.
    Aga magusavajadus on tingitud rinnaga toitmisest, täiesti normaalne 🙂
    Ma võiks näiteks valgest jäätisest ennast ogaraks süüa. Ma vihkasin varem valget jäätist. Ja kui saa nüüd digestive küpaiseid mainid siis võiks ju neid sinna jäätise sisse panna 😛 kõlab isuäratavalt..

    Like

  3. Ma saan tegelikult aru, et emmed tahavadki vahel lihtsalt üksi oma mõtetega olla, aga ka mina esialgu soovitan lapsega jalutamise ja sportimise ühildada. Meil siin Tartus näiteks päris palju välijõusaale ja spordiradasid, ilmselt pole Tallinn kehvem 🙂 Käruga saab ka sörkida täiesti edukalt. Teed vahele mõned kükid, väljaasted ja kätekõverdused (noh, poomi/pingi najal on kergem) ja vorm peaks tagasi tulema nigu niuhti. Kõhule teha kergemaid harjutusi, et lihased jõuaksid vaikselt endisesse vormi tagasi. Esialgu kasvõi pinguta kõhulihaseid või nö hoia kõhtu kõvasti sees mingite intervallidega. Edasi juba plank nt, mis on hea terve keha lihaste toonusele. Pikk pläma sai nüüd. Anna mulle andeks 🙂 Mul endal lihtsalt sellised plaanid.
    Ja imetamise ajal keha tahab pea terve einekorra jagu kaloreid rohkem, kui varem, seetõttu ka isud.
    Ja p.s. ka minul on puusad peale eelmist sünnitust laiemad. See vist käib asjaga kaasa.

    Like

  4. Oi jummel seda magusa isu. Täpselt samad asjad mul ka. Mingi õun või banaan või jogurt unustage ära. Ikka jäätist, šokolaadi, pirukaid, kohupiima kooki jne jne. Someone please stop me. Ja kaal hakkas 3 kuu pealt uuesti tõusma.

    Like

  5. Suur magusaisu näitab, et Sa tarbid liiga vähe rasvasid, imetamine võtab palju energiat ja rasv on suurim energiaallikas. Proovi pähkleid, seemneid, avokaadot jnejne. Usu, nädalaga hakkab juba parem 🙂

    Like

  6. Ükskõik, kui palju uurinud olen pole ma kusagilt välja lugenud, et miski väga rinnapiima kogust mõjutaks. Ainult see, kui last piisavalt rinnale ei pane. Ei suurenda sa seda mingi söögi ega joogiga. Vaevalt ka kaalulangus siin rolli mängib. Loodus last nälga ei jäta. Mõelge, mis tingimustes naised lapsi kasvatavad.

    Endast rääkides. Mul pliks kolm nädalat vana kohe ja kaal on paar kilo väiksem kui ennem rasedust. Ega ma väga juurde ka muidugi ei võtnud. Keisrist taastumisel on eelnev treenitus ikka suureks abiks. Praegu muidugi on enamus asju mulle keelatud. Raskusi tõstma võin hakata alles kolme kuu pärast. Mu hantlid ja kangid nutavad juba keldris 😀 Praegu teen vaikselt kükke, väljaasteid, aknalaua toel kätekõverdusi ja pool planking'ut. Väikesed kogused, rahulikult ja enesetunde järgi. Pikki maid me jalutada ei saa, kuna tissimaniakk hakkab üürgama. Loodan, et üks päev ehk.. Muidu ka plaanis käruga jooksmas käima hakata, kui tervis korras ja tips natuke pikemat magab. Ma pole inimene, kes lihtsalt lebotaks. See ajab hulluks 🙂 Paar nädalat voodis olnud ja selline tunne, et saan lamatised vms.

    Like

  7. Mul 3kuune tita. Mingi hetk hakkasin tegema kergemaid kõhulihaste harjutusi. Alguses lihtsalt kõhu sees hoidmine, siis jalgratas selili ja väiksed ülakeha tõsted. Läheb kõht ilusamaks küll. Aeroobseks trenniks teen kiires tempos kõnniringe. 4-5 km korraga, beebi kõhukotiga kaasas. Paar korda olen jooksnud ka, käruga, aga hetkel isegi tundub selle jaoks vara. Kaal veel u 2 kilo raseduse-eelsest üle. Magusaisu jaoks söön isetehtud müslit mustikatega. Seal suhkrut pole, aga rosinaid, pähkleid, sellist kraami. 3 korda päevas. Nüüd jälle tahaks süüa. Natuke kohvi ja müslit. Ja juustu tahaks ka 🙂
    Aga jõudu sulle!

    Like

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s