Minu muutunud arvamus beebidest

Ma hakkasin mõtlema sellele, et minu arvamus beebidest on täiesti muutunud. Ma ei näe enam nunnusid, väikeseid beebisid, vaid inimesi. Ma isegi ei saa aru, kui väikesed nad on. Nunnud on ikka, aga mitte beebid – selles üldises mõistes. Segane jutt.

Näiteks, Johan tundub täiesti iseloomuga väike inimene, kes ei ole beebi, vaid noh, väiksem inimene lihtsalt. Sellest, kui pisike ta on, saan aru alles siis, kui näen teda pildil või kellegi teise süles.
Ja mul on isegi imelik, kui keegi vaatab teda, et oi kui nunnu väike beebi, hea on seda kuulda, aga ise nagu ei näegi enam teda nii. Kuigi kõikide teiste lapsi olen ju samamoodi nunnuks beebiks pidanud.
Ma ei räägi, et nad ei ole enam nunnud beebid, aga ma näen nii palju muud, kui nunnut beebit – täiesti uut inimest. Usun, et kõik emad näevad seda. Mina enne ei näinud, sest no ma ei olnud beebisid süleski väga hoidnud – ma lausa kartsin neid!
Isegi vastsündinud on minu jaoks kõik erinevad. Enne olid ühte moodi pisikesed ja krimpsus, nüüd ma näen neid hoopis teisiti – kõik on ju täiesti erinevad. Geenid on otsaette kirjutatud.
Muidugi on Johan nii armas, pisike ja samas kaval, tahtejõuline – ise teab, mida nõuab. Pole nii, et ta kuulub üldisesse kategooriasse beebid, kus kõigil on ühte moodi vajadused – söök, uni, mähkmevahetus ja vsjo.
Miskipärast arvatakse, et beebid on beebid – nad on ühesugused, neil on kindlad primaarsed vajadused, nad ei saa millestki aru jne. Nutt näitab seda, et tahavad süüa, mähkmevahetust, magada. Tegelikult on seal nii palju muud – tal on igav, tal sügeleb kuskilt, teda häirib miski, teda hirmutab miski, talle ei meeldi see lõhn, mida tunneb jne. Ja ei ole nii, et kõigile meeldivad/ei meeldi ühed asjad – nad on sünnist saati erinevad. Mis mõnele meeldib, teisele ei pruugi. Mõni reageerib teatud asjadele hästi, teine lausa paanitseb selle sama asja puhul.
Seetõttu ma arvan, et iga beebit ehk inimest tuleb vaadelda ikka eraldi. Muidugi on palju samu vajadusi ja nippe nende rahustamiseks, aga ei tasu minna närvi või tampida seda ühte asja, kui tegelikult võib-olla vajab sinu beebi midagi muud, kui su sõbranna oma. Ja nõuandjad peaksid ka arvestama, et selle lapse ema ei ole saamatum, kuna need nipid ei mõju, mis tema lapsele mõjusid. Ja mõjuvad hoopis need, mis tema lapsele ei mõjunud. Ei ole keegi kellesti parem ja osavam – kogemused on erinevad.
Mina näen beebisid, kui väikeseid suuri inimesi, kes vajavad lihtsalt mõistmist ja tuge, kuni on piisavalt jõudu, et ise oma nõudmisi väljendada ja muresid lahendada. Nad ei ole üks suur ühesuguste vajadustega kogum, kes alles hiljem saavad erinevateks, nad juba on erinevad. Samamoodi, nagu täiskasvanud inimesed. Jah, oleme samasugused, käte-jalgadega olendid, aga meie iseloomud on erinevad. Selle saime sündides geenidega kaasa, mitte ei arendanud märkamatult siis, kui nn beebiaeg läbi sai. Ja neid tulebki toetades kasvatada, mitte suruda kuskile normi, et kuule, sa oled beebi, maga nüüd! Sul ei ole muud kui magamine ja s*ttumine, ei ole võimalik, et sul on midagi muud! Pole ikka nii.
Lihtsalt selline mõttelend, et ma ei näe enam nunnusid beebisid, vaid mul on tõeline austus nende uute inimeste vastu – võrdsed inimesed, nagu kõik teised. Kuigi, muidugi on nad nunnud ka ja nunnutan täiega, lihtsalt väike, armas, uus inimene.
Muide, paljud räägivad, et vastsündinud on nii haprad ja kuidas sülle võtta ja muudkui iga liigutuse peale ärkad, mida ta teeb jne. Mul ei ole kordagi olnud seda tunnet, et Johan on habras, ta oli kohe nii tugev liige meie peres ja kuidagi nii kohal, et meie Jaanusega olime järsku tema kõrval haprad 😀
Aga üldiselt, täna on mõnus hommik. Tundus, et ei ole mõnus, kuna Johan oli nii palju öösel üleval, kohv oli otsas, mina nagu surmavari jälle. Aga siis läks Jaanus poodi. Kuna Johan oli kella 10ks juba mitu tundi üleval olnud (ja pool ööd), siis nüüdseks oli ta unine. Jaanus otsustas, et ohh, lähen Johaniga poodi. Panime vankrisse ja nii nad läksidki, Johan kohe klõps magas, siiani magab ehk siis üle 3 tunni juba.
Tegin ühe pildi sellest uinakust, et näidata, kuidas tal ALATI see pöial varrukast väljas on. Ükskõik, kui ilusti ma käe sinna sisse panen, on iga kord pöial üsna pea väljas. Niisama, vahepala.
Ja ma sain esimest korda tunda täielikku vabadust, kedagi kodus polnud, lihased ka lõtvusid 😀 Nii hea oli! Tukkusin voodis ja tundsin, et ok, see on praegu õnn. Mis siis, et olin vist pool tundi nii, aga see andis tohutu lõõgastuse. Siis tuli Jaanus poest, uhke isa tunne oli peal, kohv näpus, tegime kohvi ja kõik on hästi! Johani kärutasime rõdule magama.
Ma tean, et paljud ei joo rasedana ega imetades kohvi, aga mina küll joon, ma oleksin ammu juba otsad andnud, kui seda ei jooks. Mu vererõhk on eluaeg olnud tohutult madal ja nüüd, kui magamatus ka veel, siis ma tõesti oleksin juba kokku kukkunud. Ma ei joo küll nii kanget ja musta nagu varem, aga asi seegi. Kui ta oma söögi peale läheb, siis lähen mina ka tagasi oma joogi peale – ülikange musta kohvi peale.
Advertisements

6 thoughts on “Minu muutunud arvamus beebidest

  1. See vist tundub segane jah 😀 aga no varem olid tited suht ühesugused, siis nüüd tunduvad nad kõik erinevad ja ei näe seda, et lihtsalt nunnud beebid, vaid nagu suurte inimeste alged, hahhaa, ok rohkem ei seleta, sest ma ei oskagi enda mõtet siin vist edasi anda 😛

    Meeldib

  2. Õnn peitub näiliselt nii tühistes asjades 😀

    Olen ka varem kellegi väidet kuulnud, et ta rasedana enam musta kohvi ei joo vaid piimaga. Miks? kui on tassitäis kohvi, siis selle ja kofeiini kogus on ju sama, olenemata sellest, kas valad sinna piima peale või mitte. Või on sellel mingi muu mõte, mida ma ei tea?

    Meeldib

  3. Rasedatel on tihti see värk, et magu on tundlik. Enamusel on kõrvetised ja muud jamad, seetõttu nad musta ei joogi, sest võib magu veelgi ärritada. Mul õnneks väga ei olnud. Aga igatahes enne rasedust ja lapse saamist jõin ma ülikanget kohvi, nii et lusikas võis vabalt sees püsti seista. Nüüd ma joon lahjat ja igaks juhuks piimaga, et oleks leebem.

    Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s