Andke mulle loovust, et olla lahe lapsevanem ehk vahel tahaks ema asemel olla isa

Ma arvestasin sellega, et Johan hakkab asjalikuks mängijaks umbes … noh asjalikus vanuses. Näiteks siis, kui roomab ja vanus hakkab aastale lähenema. Ma ei aimanudki, et kui vanus hakkab 3 kuusele lähenema, võin ma JUBA end mageda lapsevanemana tunda.

Ta areneb nii kiiresti, et ma pidevalt alahindan teda – tal tekib huvi suvalise pehme rippuva asja vastu, natuke aega mängib ehk siis saab sellele pihta ja õpib seda haarama, vaatab, et ok, midagi uut sealt ei tule ja mõne päevaga on taas rahutu, sest asjad on end ammendanud. Siis vahetan mänguasju, mida muudkui talle ette riputan ja mis erinevaid hääli teevad (ehk siis häälitsen juurde).
Aga ma saangi aru, et ta areng on nii kiire ja tahe on tal suurem, kui see tilulilu, mida talle pakun.

Huvipärast võtsin sellise mänguasja välja, mis on tugev, plastmassist mingi vurr, mille peale vajutad ja sees hakkavad värvilised pallid hullu kolinaga keerlema. Ilmselgelt pea kolme kuune sellist asja ju ei oska, et vajutab seda vurri tööle või ei jaksa. Vale vastus, proovige uuesti. Oskab/jaksab küll! See oskus on tulnud siis paari nädala jooksul, nii kiiresti need asjad muutuvadki.

Kuna see vurr teeb valju häält, siis olen seda vajutanud lihtsalt, et tema viginat vaigistada, kuna ta jääb seda kuulama. Kui ikka millegagi rahul pole, siis muud ta lihtsalt ei kuula, peab mingi kõvem võõras kolin juures olema, siis on põnev. Ja oligi jälle olukord, kui need pehmed mänguasjad olid igavad, neid peksta ta seal lamamistoolis mängukaare all ei tahtnud, anna veel värki ja muudkui kiunus. Võtsin siis selle vurri, vajutasin seda nn nuppu (tegelt on see kanapea :D), hakkas kolisema, jess, oli huvitav jälle. Ja käed pikkas ees, tal ka vaja seda vurri nüüd näppida, ok, annan talle lähemale ja mida ta teeb? Hakkab seda kanapead alla suruma, kuna teadis väga täpselt, et sealt tuleb see hääl. Oh jeerum! Ma ei jõua järge pidada, mida ta kõike juba oskab! Ja ma veel lootsin, et ei alahinda oma last kunagi, päris ei alahinda.

Ok, asjad asjadeks! Nendel pole mingit väärtust pikemas plaanis, kui pole kedagi, kes temaga koos mängiks ja suhtleks, mis ongi õige. Ma olen ka seda meelt, et nii areneb ta paremini, mitte ei ole ainult kuskile mängunurka või tooli käsutatud, koos käratusega: Mine mängima!!! Ahah, kõlab “lõbusalt”. Pigem tekib lastel justkui karistatud tunne, kui vanemad nad jalust ära mängima saadavad, seda mitte just kõige rõõmsamalt. Ja see on jube!
Aga teate! (Muidugi teate …) Et see nendega mängimine võib olla kurnav, sest jube kui rikutud on täiskasvanud inimesed – ma ei oskagi enam mängida!

Ma ei tea, mis on talle lõbus, mis liiga näideldud ja võlts, mis üleüldse igav. Ja siis mõtlen, et ok, mul vaja muid asju ka teha, väsinud olen, mingi “suurte” ägamine ehk “päris mured” tulevad pähe ja hakkabki kiusatus tekkima teda nurka mängima suruda. Olla samasugune jubedus, kelleks ma olen lubanud, et ma ei saa. Ta ei ole veel kolme kuunegi ja juba ma tunnen KUI piiratud on mu aju täiskasvanud kitsa mõtlemisega. Ma tõesti tahtsin lapsemeelsust mitte ära unustada, aga läinud.
Jumal tänatud, et ma lapse sain – teeb mu mõistuse korda ja paneb väärtused paika – lastel on ehedad ja lihtsad rõõmud, midagi nii lihtsat ja geniaalset suured inimesed ei mõistagi enam. Suurtel on see kõik segatud mingi ülemõtlemise, rahamurede, ajanappusega, väsimuse, stressiga – nagu poleks ühtegi rõõmustavat asja enam ja justkui naiivne oleks rõõmustada – see pole ju piisavalt küps ja täiskasvanulik.

Õnneks-õnneks-õnneks on mul Jaanus, kes on mingi ulmelise energiaga ja lapsemeelsusega, samas nii küps oma mõtlemises. Inimene, kes teab, et elus on kõike, ei ole mingi näideldud “küps” olek, millega paljud esinevad, sest siis on nad jõle asjalikud – tal on julgus ollagi selline, nagu ta on ja võtta elu sellisena, nagu see on ja see omadus teeb inimese küpseks ja täiskasvanuks. Sellepärast ta teistest erineski – ei mingit tuusamise fassaadi, mis on nii paljudel.

Ja miks ma seda kiidulaulu siin laulan – Johanile ideaalne isa! Ta on nii loov inimene ja ta ei karda seda ka välja näidata. Samas nii asjalik, tema ei alahinda Johani võimeid, nagu mina seda kipun tegema, vaid pakub talle pidevalt uusi asju. Minu aju on ammu kokku jooksnud, aga tema mängib temaga lõputult ja nii elavalt.

Kui vaja, teeb kasvõi elamisele tiiru peale, tutvustab erinevaid asju, mis meil on. Seda on nii naljakas kuulda! Ma küll tahaksin teises toas samal ajal puhata või surmväsinult omaette olla, aga ma ei saa! Sest see jutt on mulle ka haarav, kuidas asju tutvustab. Noh, näiteks, siin on kraan ja mida kõike selle kraaniga saab teha ja kuidas vesi tuleb ja mida kõike saab sellega veel teha. Ja siin on see kapp ja mingi tohutu kapi analüüs käib. Johanil igasugune nutt lõppenud, vaatab suurte silmadega, vahel laliseb kaasa. Jaanus annab asju katsuda, näed, see on selline materjal jne jne. Kust Jaanus selle energia võtab? Ma siis üritasin ka ükskord seda tuuri teha. Näed, Johan, kapp. Ahah. Ja kisa lahti. No pole seda ehedust! Vahel tuleb välja ka, aga enamasti olen ma ikkagi poole igavam. Eriti meeldib mulle see, et Jaanus on nii normaalse mõistusega – last huvitavad need asjad, millega tegeletakse. Mänguasjadega ei tegeleta pidevalt ja muutuvad igavaks, aga muud asjad, mis kodus on, on tihti kasutuses – ta ju näeb ja tahab ka sinna lähedale ja vaadata, mis värk selle kraaniga ikka on.

Muidugi, Jaanus oma multitalentsusega, on ka suuremad trumbid välja võtnud – näiteks, lasi Johanil kitarri näppida. Millaliganes Jaanus seda mängib, on Johanil pilk sõrmedel, et oh, seda näppides tuleb mussi!
Ma loodan, et Jaanus ei pahanda, aga jagan tema FB videot sellest, kuidas Johan kitarri näpib (no see on Jaanuse FBs avalikult). Video on SIIN.

Mainisin, et teen mänguasjadega hääli. Sellepärast teen, et Jaanus alustas! Mänguasjad, mis ei räägi mingeid jutte, on nüüd ju jamad. Ja siis ma üritan neid hääli teha, mida Jaanuski. Erinevad asjad teevad erinevaid hääli ja neil on omavahelised vestlused, mille peale Johan kilkab. Ja kui mina neid teen – täielik tsirkus! See pole üldse see! Hea, et me seda filminud ei ole, sest minu hale üritus on lausa nii hale, et ajab naerma 😀

Jaanus leiab Johanile igasugusest väiksest ja igavast asjast mingi uue ja põneva nurga. Mina, muidugi, pabistan veel üle ka, et äkki ei peaks, äkki saab liiga palju infot, äkki väsib liigselt, äkki seda ja äkki teist – noh, see mage pabistaja ema!

Ma arvasin, et ma olen äge, kusjuures! Et oh, olen lahe ja elav inimene. Ma ei olegi! Vähemalt praegu enam mitte, vanasti küll olin. Ma siiski loodan, et saan selles osas haritud ja laheda staatuse kunagi tagasi.

Kuigi vaevalt, sest emad ei ole lahedad. Isad on lahedad.

 

Advertisements

13 thoughts on “Andke mulle loovust, et olla lahe lapsevanem ehk vahel tahaks ema asemel olla isa

  1. See “issi on lahe” periood läheb üle. Siis kui issi juba ka lapsega üksi pikemat aega peab olema, siis väsib issi ka nendest mängudest ära. Usu mind. Mina olen praegu oma 8-aastasele kõige lahedam ema.tegelt ka. Igale poole tahetakse emme kaasa võtta. Enne olin aga see paha,kes käseb käsi pesta, süüa, hambaid pesta ja õigel ajal magama minna. Ma olin see, kes käseb. Issi tegeles lapsega ainult max tunnikese järjest ja temal oli jaksu ja viitsimist lollusi teha ja igal pool käia. Nüüd on issi see, kes pitsat toob. Kõik!
    Saad veel lahedaks, kui tahad 😉

    Meeldib

  2. Minu neljane arvab kull, et ema on ilgelt cool tegelane ja mind eelistatakse sama palju kui isa, kohati ehk rohkemgi! Huvitav on see sest mina olen palju rohkem karmim temaga, isa palju leebem. Uldiselt poisid on ikka emades vaga kinni, soltumata vanusest 😀

    Meeldib

  3. kusjuures asjatu kartus, et liiga teeseldud või liigselt infot. Mina olen küll seda meelt, et kui lapsele ikka auto mootor huvi pakub, siis tuleb talle sellest ka rääkida. Jah, sõnad nagu transmissioon jne võiks kõrvale jätta, aga muus osas ei tasu tõesti last alahinnata, et ei saa aru vms. Nad õpivad ja mäletavad asju ikka uskumatult hästi. Ja pealegi, niikuinii saad sama juttu umbes sada korda veel rääkida, siis ongi hea kui algusest peale lapsele õiget asja räägid, mitte et alguses titale titalikult ja 3-sele siis hakka ümber seletama.
    Aga samas on minu arvates ka see väga õige, et emal olgu lapsega omad ja isal omad mängud ja tegemised….ega see mingi ületrumpamine ei ole 😀

    Meeldib

  4. Nii emmed kui issid on lastele lahedad omamoodi kui vaid viitsivad nendega tegeleda. Julgen ka vastu vaielda, et meestel põnevus kiiresti üle läheb. Kindlasti mõned tüdinevad aga arvan, et see on personaalne. Minu omad on hilisteismelised ja ikka teeme koos igasugu asju: matkad, trennid, harrastused, isegi arvuti taga vahel koos paugutatud.

    Meeldib

  5. Mina olen ka kasvatuses läinud kuidagi (mitte tohutult teadvustatult) seda rada, et nimetan asju õigete nimedega. Ohhh, muidugi on meil ka aeg-ajalt nämm-nämm, ai-ai, jms, sest see on lihtsalt nii automatiseerunud sellest beebi ajast. Enamuse ajast on ikka “süüa” ja “valus”. AGA – minu kahe aasta ja ühe kuu vanune neiu teab näiteks, mis on tampoonid 😀 Kui ta minuga nendel toredatel aegadel vannitoas neid asjandusi näinud on ja küsis, mis need on, jäin ma kokutama ja ei osanudki muud vastata, kui et tampoonid on. Nüüd, kui on need toredad ajad ja ta minuga vannitoas kaasas on, hakkab ise vannitoa kapis tuhlama ja pobiseb omaette “emmele uue pooni”. 😀 😀 😀

    Meeldib

  6. Ma olen sinuga sama meelt. Ma muudkui pabistan ja kanaematsen, et issand äkki väntsutab liiga palju, või ei ole lapse keha veel valmis neid asju tegema. Aga isa on cool ja viitsib mässata ning tegeleda. Emad hellitavad ja isad ikka müravad. Just lugesin raamatust, et laps kellega isa palju tegeleb arenevad kehaliselt palju kiiremini.

    Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s