Sa tead, et oled ema, kui puhkusest on saanud stress ja tööst on saanud puhkus

Käisime sel nädalavahetusel esimest korda Johaniga niimoodi kodust ära, et jäime ööseks. Mõtlesin, et oh, kui hea, lähme Pärnusse ema juurde, linnamürast ära, teeme sauna, oleme mõnusalt, noh, nagu ikka sai oldud. Ahjaa, enne ei olnud ju last – muidugi siis sai.

Kui muidu võtan sellistel puhkudel väikese käsipagasiga asjad kaasa, vahetusriided, meigiasjad, vahel mahuvad ka Jaanuse asjad ja tunnen, et sedagi on liiga palju olnud, siis nüüd!
Rääkimata sellest, et kohver on punnis, sest seal on minu asjad, Johani vahetusriided (mitu komplekti igaks juhuks, sest ta võib oma riided täis lasta), hügieenitarbed, siis nüüd on lisaks kohvrile veel sada asja.
Kuna kõik asjad ei mahtunud sinna lihtsalt ära, oli Jaanusel, muidugi, eraldi kott enda asjade jaoks. Siis pakkisin sisse kõik mähkmed, mis meil olid ja mõtlesime, et ah, käime poest läbi, ostan paki kaasa. Siis pakkisin sisse “esmaabi” mänguasjad, meil on nendeks, näiteks, Sophie la girafe, Timmy lammas Shaunist, üks pehme kass (padjalaadne, mille kaissu hea magama jääda), üks pehme ja kõlisev liblikas mängukaare küljest – ja mõtlesin, et ok, sellest piisab, ma ei vii sinna igasugu asju, sest ta on nii väike, et ei ole eriline mängija veel.
Lisaks igasugu tilulilule, tuli kaasa võtta lamamistool (maailma parim asi, soovitan kõigile. Mina alahindasin lamamistooli võimu, aga olin sunnitus usku muutma) ja vanker. Vankrisse toppisin veel lapsetekke, sest mujale neid ei mahtunud pakkida.

Vahemärkus: Sophie la girafe, koduleht: http://sophielagirafe.co.uk/, on täiesti geniaalne asi. Enne lapse saamist ja ka rasedana vaatasin neid poes ja elusees ei tõmba ostma – see ei saa ju olla huvitav ega mõnus järada. Mida ma ka teadsin. Mingi fenomenaalne asi – mõttetute värvidega suvaline kaelkirjak ja uskuge mind, laps on tükk aega seda väntsutades rahul. 

Lisaks igasugustele asjadele, mida juba mainisin, võttis Jaanus kitarri, kaamera, mingid muud tehnikavärgid – ühesõnaga, hea et meil on suurem auto – see oli asju täis. Ja need kõik olid hädavajalikud, mitte midagi üleliigset ei võtnud.

Õnneks oli Pärnus olemas reisivoodi lapsele, mida saime laenata – vastasel juhul oleks see veel autos lisaks.

Ok, tee pealt mähkmepakk ka kaasa ja läksime Pärnu poole. Muidugi hiljem, kui tahtsin, aga minema me saime.

Jõudsime kohale ja mõtlesin, et ok, mis nüüd siis. Ma ei oska Johaniga külas midagi teha. Kui keegi teine, näiteks ema või õde, ta sülle võtavad ja nunnutavad, siis ma ei oska olla – pidevalt valves, sest selge see, et kui kisa teeb, antakse ta mulle tagasi. Nii ma siis olin, valves.
Ja võõras kohas on ka see asi, et kõik on teistmoodi – pole oma kodu, siis ei oska vabalt olla. Kuidas ta seal on, toome teki siia või paneme tooli siia ja mingi arutlus käib, kuidas oleks nüüd kõige etem. Kõik sujus hästi, aga mul oli täielik pinge, sest kodus on mingi autopiloot peal – ma ei pea väga mõtlema, kuidas ma midagi teen. Aga ma arvan, et keskkonnavahetus on talle hea ja arendav, saigi sellest autopiloodist välja, kus kõik ühesugune. Aga sellegipoolest olen mina, lisaks väsimusele, veel rohkem väsinud ja pinges, et ok, mis ma nüüd siis teen.

Ja paar korda oli ikka aru saada, et Johanil tekkis võõra koha paanika, sest sellist hädakisa pole ta ammu maha pannud, kus on näha, et ta tunneb mingit hirmu. Muidugi siis nunnutasime teda, kuidas saime ja viisime metsa jalutama, et rahuneks.

Ok, teeme siis õhtul sauna, Johan magas, lugesin sõnad peale, et kui ärkab, siis tegelege. Mõtlesin, et ohh, lähen ja üsna olen mõnuga saunas, sest rasedana seda teha ei saanud, pidev pingeseisund peal – kuluks lõõgastus ära.
Mõnda aega olin, kui kuulen, et toast tuleb lapse kisa. Muidugi ei saanud ma vabalt olla, et ah, teised tegelevad. Oleksin võinud, aga no ei saanud, tee, mis tahad! Sinna see lõõgastav saun läks.

Loomulikult oli seal see, et noh lase end nüüd lõdvaks, me tegeleme lapsega. See ju ei käi nii. Kui kisa lahti, siis pean platsis olema. Ja ürita siis end lõdvaks lasta, kui tead, et IGA hetk pead jälle nn rattasse minema.

Magamaminekuaeg oli ka üks kammaijaa, aga mitte kõige hullem. Reisivoodis meeldis talle magada, aga võõra koha ärevus muudkui äratas teda üles ja nii TERVE ÖÖ LÄBI. Mina olin täielikult magamata.

Ühesõnaga lõõgastavast akude laadimise nädalavahetusest sai see, et kui pühapäeva õhtul tagasi jõudsime, olid mul silmad sassis ja kinni vajumas, väsimus hullem kui enne, peavalu – nagu poleks kunagi maganud ega lõdvaks lasknud.

Ja siis mõtlesin seda, et saaks aga koju ära oma asju tegema, nagu koristama, nõusid pesema, enda raamatupidamisega maurama – saaks lihtsalt puhata.

Kuna Johanil und ei olnud ja ärevus vajas maandust, siis käisime teda esimesel päeval Pärnu metsades väsitamas – mõjus kõigile rahustavalt.

 

 

 

 

 

Advertisements

16 thoughts on “Sa tead, et oled ema, kui puhkusest on saanud stress ja tööst on saanud puhkus

  1. Täpselt nii on selle saunaga. 🙂 Meil on samamoodi. Kui sauna teeme, siis kogu aeg kuulan, mis toas toimub. Kui päris nutuseks läheb, siis ei suuda küll saunas istuda. Aga olen proovinud sauna alati siis minna, kui laps söönud ja maganud on. Siis on väiksem võimalus, et jonnima hakkab. Ja laps jääb mehega. Nii et ma üksi saunas. Nüüd 4 kuune ja 30 min sauna saab rahulikult teha.
    Ja reisivoodi. On üksikud lapsed, kes seal südame rahuga magavad. Me reisidel lapse alati enda kaissu võtnud. Võõras kohas magab siis paremini.
    Ja ema juurde ostsin eraldi võreka. Mingi kasutatud, samasugune nagu kodus. See töötab hästi.

    Like

  2. Hmm.. hea, et sellele kaelkirjakule tähelepanu juhtisid, mul see täitsa olemas siin vedelemas kuskil.. 😀 Eks ma siis proovin oma põnnile ka seda suruda, äkki meeldib. Kuigi seda saan testida alles siis kui ta sünnib..:D

    Like

  3. Me käisime ka see nv esimest korda pikemalt âra.Mu poeg on Johanist umbes nädal noorem. Sōit sinna möödus jumala hästi,4h umbes kestis kokku,vahepeal tegime peatusi aga oli ok.Esimesed paar päeva oli laps jumala rōōmus ja naeris ja nautis aga viimane päev oli päris väsitav. liigne tähelepanu väsitas ta lōpuks ära,vanavanematel vaja kogu aeg mingit tsirkust teha ja ta ees taielda.Magamisega polnud mingit probleemi ōnneks.
    Otsustasime lōpuks ikkagi päev enne planeeritust tagasi koju sōita,kōik olid väsinud. Mu aju huugas kolmes keeles rääkimise pärast ja pidev taidlemine väsitas ka ära.
    Aga kōige kohutavam oli tagasisõit,tavalise 3,5h asemel vōttis 6h aega,kohutav.Algul oli ok aga mingi hetk lihtsalt karjus ja karjus,ûkski asi ei suutnud maha rahustada.Laps higine,kuigi riideid oli vâhe seljas ja kuum ja endast vâljas. Ōnneks siin kiirteed ja viimased 100km sai suht kiiresti. Sain sellest tagasisōidust sellise trauma,et nüüd pikka aega ei taha kuskile minna.

    Ja Sophie! Lemmik !!

    Like

  4. Haah, ma käisin eile oma vanaemal külas. 20min kaugusel nojaa… Kokku saime tunnike olla, kui juba kisa lahti läks 😀 Mis ikka muud, kui koju sõit. Ma vist ei julgegi Saskiaga nii pikka reisi ette võtta. Vähemalt seni mitte, kui see kisamari aeg läbi saab.

    Saunas käime mehega eraldi. Toidan lapse ja lasen jalga. Las maadleb ka natuke. Esimene kord oligi nagu väike puhkus. Ime, et teadvust ei kaotanud, kuna keeldusin leiliruumist välja tulemast. Nii kuradi mõnus 😀

    Igatsen oma mutte taga töö juurest. Lolli möla ajamist, naermist.. Igatsen natuke seda muretut elu. Nüüd ajab iga asi häirekella tööle. Kas saab piisavalt süüa/juua. Miks ei kaka. Miks nutab jne jne. Kui äkki liiga rahulik on, siis hakkan jälle genereerima, mis nüüd viga. Oh jumal kui väsitav. Magada ka ei julge. Vaja kontrollida iga natukese aja tagant, kas hingab ikka. See viimane siis, kui uni pikem on kui pool tundi 😀 Hullumaja kandidaat ausõna.

    Ja need kommentaarid: mis elul viga. Istud lapsega kodus, puhkus missugune. WTF lambad 😀

    Like

  5. Aga korrutage see pakkimine kahega, siis korrutage kõik muu, mis lapsesse puutub, veel kahega (nt reisivoodid, lamamistoolid, riided, mähkmed) ning KISA on lihtsalt 2x rohkem.

    Tegelt oli mul oma kodus alati elu ilus, ehk ema aitas niipalju kui sai (mul on suurepärane mees, aga ikkagi), minu isa ehk vanaisa käis vankriga jalutamas ning ma sain lihtsalt olla. Ka saunas:)
    See kõik saab ükskord mööda.

    Like

  6. Tean, et seda on lihtne öelda, kuid raske teha, aga… proovi päriselt ennast natuke lõdvemaks lasta. Midagi ei juhtu, kui sa esimese hääle peale teda oma sülle ei saa. Mul on lapsed juba suuremad, aga väga hea on näha, kuidas lõdvemaks laskmine hästi mõjub just nt kohvikus või külas olles. Kui iga pisema asja peale hakkan korraldama (nt ära võta seda asja, ära sinna mine, jne), siis olengi närviline ja pinges. Kui aga lasta lapsel asu vaadata ja tal natuke ringi liikuda, siis tuleb välja, et tegelikult ei juhtugi midagi halba. Ta ei märatse, ei lõhu, ei karju…ja kõigil on parem olla. Mina pole närviline, lastel pole igav ja tuleb välja, et nad oskavad tegelikult ise ka käituda.

    Nii, et ole jõuga veel chillim 😉

    Like

  7. Ma just tulen oma 4 kuusega 5 paevaselt puhkuselt. Onneks seekord lendama ei pidanud aga 3 h autosoitu hirmutas mind kull sest see pole ta meelistegevus aga laps ullatas mind ja molemad otsad olid paris nutuvaesed. Mingit stressi tal ka onneks polnud et vooras koht ja vooras voodi nii et minu jaoks oli kull taielik puhkus sest sai rutiinist valja 🙂

    Like

  8. Reisivoodi oli uskumatult mõnus talle, selles vist asi, et sügavamal nn pesas ja pluss maaõhk. Kuna kodus võrevoodi on veel nn titeasendis ehk põhi on üleval, siis äkki kodus on tal tunne. nagu oleks lageda taeva all ja ei maga väga hästi. Peaks juba alla laskma, äkki mõjub hästi.

    Like

  9. See on küllaltki suur, nii et huvi tuleb alles 3 kuuselt ma arvan. Igatahes Johanil tekkis hiljuti see huvi. No siis kui hakkas oma käsi suhu toppima ja igast asju järama. Välja arvatud lutti, selle peale teeb haput nägu, nagu sidrun oleks suus.

    Like

  10. Meil on autosõiduga hästi, aga no max sõit ongi olnud Tallinn-Pärnu. Ega nad kaua seal hällis tõepoolest olla ei taha. Mul on juba 15 min sõitu paras piin kui ta karjub, nii et teie tralli ma ei kujutaks ettegi 😀

    Like

  11. Minul ka ema tegeleb, mees tegeleb eriti ja paljud aitavad, aga mul on endal pinge peal – ma ei oska end vabaks lasta, kui keegi teine temaga on. Jaanus võib, aga teiste puhul olen kuidagi äraootaval seisukohal, et noh, millal tõttama pean 😀 See ei ole mul niisama tulnud, vaid Johan on juba kord selline, et kõik on tore, justkui rahulik, ühel hetkel avastab, et ei ole õige inimese süles või juures ja ehmatab end nii röökima ja röögib nii kaua kuni ma kuskilt tagasi saabun. Aga rääkides kaksikutest – üks just rääkis mulle, et esimene laps oli kõige keerulisem – pidev tähelepanu, aga kui kaksikud otsa tulid, läks elu kergemaks, kõik tegelesid omavahel 😀

    Like

  12. Jaa, selles osas olen endaga palju tööd teinud, aga palju on veel ees. Ma tõesti olen sellise kontrollifriigi loomusega, et ise tean, kui närvidele ma käin (iseendale ka), aga jõuga chill olla on päris keeruline. Ütleme nii, et lapse saamine on kontrollifriikidele parim teraapia – natuke jändamist ja aega (närve) võtab, aga ehk saab ühel päeval asja 😀

    Like

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s