Mul on nõu vaja – kuidas teie oma lapsi magama panete?

Teate, mis mulle kõige rohkem pinda käib – kui keegi küsib, kas tal on uneaeg või millal tal uneaeg on. Pinda käib see seetõttu, et ma ei tea! Ma ei tea, millal Johanil on uneaeg ja see paneb mind tundma päris halvasti, sest hea ema ju teab.

Ta ärkab hommikul kell 8-9, siis läheb magama umbes 11 paiku, magab võib-olla tund heal juhul, vahel vähem, vahel rohkem, siis ärkab uuesti ja umbes 15-16 paiku magab natuke veel, kui veab. Vahel natuke varem ka.  Õhtul ei jää hästi magama, öösel on ta viimasel ajal kuidagi rahutu, nihverdab voodis ringi, peksab oma voodipulkasid, loobib jalgadega tekki maha ja üleüldse niheleb. Sellest, kui palju öösel niheleb või lausa ärkvel on, sõltub, kuidas päeval magab.

Igatahes, need kellaajad, mis siia panin, on umbkaudsed ja mõnikord ei vasta üldse tõele – vahel ta lihtsalt ei magagi, st päris tihti. Jaa, ma tean, kui halb on see, et laps ei maga, seda fakti iseenesest ei tasu mulle ninaalla hõõruda, nagu mõni on seda teinud.
Meil on sünnist saati sellega probleem olnud. Ma ei saa aru, kas ta ei väsi nii ära või me teeme midagi totaalselt valesti, aga magamisega on jama.

Ma olen IGA PÄEV üritanud teda magama panna, mitte, et ahh vaatab, millal ära vajub – haruharva, kui nn vajub, sellele lootma ei saa jääda. Ma ikka loon mingit korda nii tema kui meie jaoks.
Vahel õnnestub, et saab magama, vahel jaurab mitu tundi ja no kaua ma teda siis lõunaunne panen – ta lihtsalt ei jää magama! Ma olen teda ikka paar tundi küll kussutanud vankris, voodis, süles, loomulikult kõik vaikseks, ise selline mahe ja chill: mmm kui hea uni tuleeeeb (keda ma petan?), küll mässinud teki sisse, põse vastu midagi pehmet pannud, pesa tunnet tekitanud ja hoolimata kisast muudkui rahulikult uinutanud – mitte midagi! Vaatab otsa, kas röögib või naerab, aga magamine ei tule kõne allagi.

Päeval saab teda väsitatud küll – mängime, võimleme, jandime – kuidas saab nii väikesel MILJON korda rohkem energiat olla, kui meil?

Hakkasin harjutama sellist rutiini, nagu soovitatakse, et enne magamaminekut on step-by-step asjad, mis teda selleks ette valmistavad. No, teatud kell tuled kõik hämaraks, Jaanusega leppisime kokku, et jutud, helid jne peavad olema mahedamad, mänguasju ma talle väga ei anna, vähemalt selliseid, mis kolisevad ja on väga erksad, võtame üldse silme eest igasugused peibutused ära, rahustuseks tühja seina vaatamine, siis mingi aeg vann (igal õhtul seda ei tee, äkki peaks…), söögiaeg, kuni kell 20.00 alates hakkan teda voodisse panema.

Me oleme seda mõnda aega teinud. Vahel tundub, et ohh, ta juba hakkabki kõike unega seostama, jääb uimaseks, rahulikuks ja magamaminek on päris ok, aga just siis, kui seda mõtlen, tulevad sellised päevas, kus ta lausa röögib, nagu kardaks voodit, näost punane, hingetu, aga nii kui sülle saab, siis kohe magab. Panen voodisse tagasi, uuesti kisa lahti, nagu maailma õudseim asi on temaga juhtunud – võtan sülle, magab. Eile õhtul oli seda vist sada korda. Õigemini, magama sain ilusti, no umbes 21ks, aga 23 ärkas uuesti ja siis hakkas trall pihta. Terve öö on olnud rahutu, ma ei tea, mis teda küll häirib – kõhuhädad ei tundu ka olevat või ma tõesti ei saa aru, aga ta justkui protesteerib magamise vastu, nagu oleks see midagi nii jubedat, vahel jääb mulje, nagu kardaks magamist või on huvi muude asjade vastu nii suur, et ta ei taha magada ja sellele “aega raisata”.

Mulle tundub, et äkki peaksin voodi ringi tõstma – oleks vaid ruumi. Magamistuba kajab ka meil jubedalt – röökimine on tänu sellele nii vali, et tükk aega peas tiriseb, küllap tema peas ka. Kuidagi ärev keskkond on meil siin vist, sest maakohtades, olen ma kusiganes käinud, magab ta nagu nott – justkui elusees poleks maganud – mitu tundi, nii, et pean kontrollimas käima, kas elus ikka.

Kellel on head nõu anda, kuidas teie oma lapsed magama saite, siis olen üks suur kõrv/silm. Eriti teretulnud on nende emade nõuanded, kelle lapsed on nagu minu Johan – sünnist saati paras kraage, kes ei ole muudkui söönud ja maganud, nagu õndsad nunnud beebid seda teevad, vaid mürgeldanud nii, et vanemate pead on sama hallid, nagu nende silmaalusedki.

Mainin igaks juhuks – palun igasugused üleolevad märkused/targutused ära jätta ja keerata need nõuandvasse võtmesse, sest no, ma ei jaksa, mul kohv alles poole peal.

Lisaks sellele, et Johan peaks puhkama (vist), peaksin mina ka, sest sellistest hommikutest, mil tunnen end nagu paras tont – magamata, loppis, pahur, on mul juba kopp ees.

Palun väga: Videolõik minu hommikurutiinist

Aga… kui nüüd mõelda, olin ma ka enne last ärgates selline, nüüd on lihtsalt miski/keegi, keda selles süüdistada.

 

Advertisements

27 thoughts on “Mul on nõu vaja – kuidas teie oma lapsi magama panete?

  1. Minu esiklaps oli selline. Ta magas päeviti 40minutit korraga, öösel venis see aeg ehk paari tunniseks. Magama jäämine oli tabu. Ainuke asi, mis mõjus oli pidev kussutamine, hiljem pidin ta voodi ees istuma ja käest kinni hoidma. Öösiti kontrollis tihti, kas ma olen olemas. Kui hakkas teine laps kaks aastat hiljem sündima, siis andsin alla. Võtsin poisi enda ja mehe vahele magama, seal magas terved ööd ja ma sain lõpuks puhata. Teine laps (tüdruk) oli teisest puust – kahe kuuselt magas täispikad ööd, ma olin tihti enne beebit juba ärkvel, sest uni kadus ära. Beebi kolis oma voodiga lastetuppa elama 10 kuuselt, poiss aga jäi meie kaissu, sest ükskõik kui palju, kui pikalt või mis meetodil me üritasime, ta ei suutnud magada kuskil mujal. Oh neid õpetussõnu ja manitsusi, mis igaltpoolt tuli. Kui poiss sai 4, siia ma ütlesin talle et me ei mahu enam voodisse koos. Mina ei saa magada enam, sest kitsas on. Leppisime kokku, et ta ei koli veel kaugemale, aga ta magas meie toas oma madratsiga. Ja napilt enne 5 saamist käis tal lihtsalt mingi plõks ära, ütles, et ta nüüd magab edaspidi oma toas ja ei ole olnud mingit kaissu tulemist või öist tralli.
    Ehk siis aidata ma ei oska, aga ma olen ühe beebi üle elanud, kes kartis või vihkas magama jäämist ja magamist ja lohutan, et ükskord ta saab suureks ikka 🙂

    Meeldib

  2. Tere, minul ka kogemus magamajäämistega. Alates sellest ajast, kui jalutama hakkasin päeval lapsega muutus kõik ( reaalselt magas kaks und õues, kumbki uni 2-3 tundi) ja ma ei tea kas värske õhk väsitas, aga õhtuti vajus ka nagu nott unne ja magas päris rahulikult.

    See õues jalutamine oli nagu teraapia, kodus oli koguaeg masenduse tunne, aga õues vaim puhkas ja jõudsin pärast kodus palju rohkem asju teha. Proovi 🙂

    Jõudu ja jaksu!

    Meeldib

  3. Mul oli vanem tütar selline unetu… sünnitusmajas algas trall pihta ja kestis u 1,5 a saamiseni. Selle ajani magas päeval ainult kas rinna otsas või õues ja liikuvas vankris. Õnneks öösel magas päris hästi, aga ainult kaisus. Niipea, kui püüdsin minema hiilida, ärkas paari min. jooksul üles. U 1,5 a aga jäi esimest korda pikka päevaunne, ja seda iseseisvalt. Nii et ära kaota lootust 😉 Praegu 5-aastasena magab öösel väga hästi, aga päeval magab kas hästi või üldse mitte. Nii et meil aitas ainult aeg.. Olin sel ajal väsimusest nõrkemas ja murest hall, et miks ta ei maga ja arvutasin minuteid ja tunde kokku…. Beebina kehtis veel see seaduspärasus, et mida pikem oli uni värskes õhus, seda paremini magas öösel; kuigi oleks võinud arvata, et päeval magas juba une täis…

    Meeldib

  4. Tunnistan nüüd ausalt üles, et mul sai kõriauguni sarnasest jauramisest ja tirts magab meie kõrval öösel. Päeval nagu probleemi pole. Minu meelest magab kohati isegi liiga palju ja mind paneb see muretsema. Vähemalt kaks pikka und ja siis terve posu lühikesi. Õhtuks on ikka vahel nii väsinud, et jääb magama ainult issi süles ja siis ruttu mulle tissi otsa, et jumala eest ei ärkaks. Jah, uinutan teda tissiga. Võibolla maksab see mulle üks päev kätte, võibolla mitte 😀 Kui näen, et tal väss peal, siis võtan kaissu, panen tissi suhu. Sööb ja uinub. Ärkab mõnel korral, kontrollib ja jääb magama tagasi. Öösel peab minu käsi tema vastas olema, siis rahulik. Meie puhul olen tähele pannud seda, et kui päeval vähe und on saanud, siis öö ka rahutu.

    Need soovitused, mida jagatakse meie puhul ei toimi. Ööunne läheme kümne paiku, hilisemalt pool 11. Seitsme kaheksa ajal teeb ta oma sutsaka mingi 15min ja on tund poolteist üleval. Üritasin siin küll midagi muuta, aga tulemuseks saime kurimuri. Lasen tal ise sättida. Sööb ja magab, kuna ise tahab ja siis on õnnelik laps.

    Meeldib

  5. Jagan ühte tabelit lapse unevajaduse osas. Eks seal on toodud sellised keskmised numbrid, mõni tahab rohkem und, mõni vähem https://docs.google.com/document/d/11GHo4keUb2TVJUlSL1kD6HQcEgaNFBmzoQoOzcpcyas/edit?hl=en&authkey=CPXE1bsO&pli=1#

    Äkki sa lased Johani õige unemomendi mööda? Ma mäletan, et oma piigaga jantisin ikka tükka aega nende magama jäämistega, no ei tahtnud ta magama jääda. Siis ühel hetkel taipasin, et lasen tal liiga kaua üleval olla ja ta oli lõpuks üleväsinud ja sealt oli juba raske teda magama saada. Kui sellest aru sain, hakkasin märke jälgima, kui nägin, et ta hakkas vaikselt haigutama, silmad läksid udusse, siis tõmbasin tuurid maha, enam mänguasjadega ei vehkinud ja viisin ära voodisse. Ja kui oli õige aeg, siis jäi suhteliselt kiiresti magama. Teine teema on unetsüklitega, üsna pikka aega oli nii, et pärast 40 minutit olid klõpsti silmad lahti ja oligi kõik. Ta lihtsalt ei osanud ühest unetsüklist teise minna, siis hakkasin teda sel ajal silitamas käima ja kui juba kriitilisest punktist edasi sai, siis magas edasi. Ööuned läksid siis paremaks, kui hakkasin teda nii 19-20 vahel ööunne panema. Hommikul tähendab see muidugi 6-7 kandis äratust, aga kui ta magab öösel paremini ja mul on ka õhtul vaba aega, siis pole see varajane äratus nii hullu midagi.

    Vaata, äkki ta on lihtsalt liiga kaua üleval ning ei suuda üleväsimuse pärast magada.

    Meeldib

  6. Aga oled Sa proovinud mingit vaikset heli talle enne und lasta? Näiteks merekohin või white noise? Äkki see mõjub? Neid leiab nii youtubest , telefonist lasta talle ja kindlasti on ka mängutoose/ öölampe selle valge müraga. Midagi sellist ehk: http://www.lastekaup.eu/cloud-b-oolamp-muusikaga-meritaht/
    Mul laps küll juba suur aga mul endal magamisega probleeme ja merekohin paneb mu ikka minutitega magama. Ilma selleta vähkren tundide kaupa.
    Ja kindlasti jätkata seda enne magama minekut protseduure, nagu Sa juba ka teinud oled:) Edu!

    Meeldib

  7. Ilmselt tal tulevad hambad, mis muudab lapse rahutumaks!
    Minu esimene laps oli ka vilets magaja, toas teda naljalt päevasel ajal magama ei saanudki, käisin igapäev 2-3 tunnisel jalutusel, magas vankris ilusti. Õhtuti ka magama ei saanud, aga kui magama jäi lõpuks, siis magas. Praeguste kogemustega, mida ma muudaks esimese lapse puhul kui saaks jälle võimaluse- prooviksin last iga 2-2,5 h järel magama panna, kindlasti 3x pärvas, sest fakt on see, et tegelt ta vajaks seda. Ilmselt pakuksin lapsele rohkem lähedust, kodused asjad taha plaanile… Johani puhul sinu kirjeldusest, et süles uinub, paned käest, ärkab kohe…pakun, et tal on hull läheduse vajadus ja hoiaksingi siis lihtsalt kaisus.
    Ma tegin ka neid igasuguseid hulle trikke oma esimese lapsega, õhtu kell 11 toppisin õue kombesse, uinus sekundiga �� Turvahällis kiigutasin jne… eks ma ise olin stressis ja see kõik tegi olukorra hullemaks ka lapse jaoks.

    Meeldib

  8. Ma tahtsin just õues jalutamist soovitada. Terve päeva ma muudkui jalutasin ja jalutasin. Õnneks mul oli sõbrannal samal vana beebi ja nii me koos siis kõndisime. Iga ilmaga ja ikka tunde ja tunde.
    Mõnikord magas rõdul seisvas vankris ka. Aga mingist vanusest sobis ainult liikuv vanker. (Mu sõbranna nt ostis rõdule vankrikiigutaja)
    Mu poja ka ei osanud magama jääda. Iga õhtu sama. Vann, tuled maha jne. Niipea kui selg voodit puutus, oli kisa taevani. Ei aidanud ei lutt, rind ega kussutamine. Oma voodisse ma teda ei võtnud kuna olen ise õrna unega ja ei oleks siis ise magada saanud.
    Siis kui ta lõpuks uinus, ärkas hommikuni iga 2h tagant.
    U 8-kuuselt olin nii läbi omadega. Hakkasime unekooli tegema. Karjumist oli kole palju, aga umbes nädalaga oli uinumine selge ja siis läks elu juba natuke lihtsamaks.
    Päevauned ikka ainult õues.
    Toas hakkas lõunaund magama umbes 1a1k. Üliaktiivne oli ta samuti. Ma ei mõistnud kuidas saab niii aktiivne olla ise magamata. 😀
    Rutiin on ülioluline.
    Soovitan ka raamatut “Nututa uni”.
    Edu ja küll varsti läheb kergemaks!

    Meeldib

  9. Tal ei ole rohkem energiat kui täiskasvanutel. Ta ei oska lihtsalt magama jääda, paljudel beebidel pole seda oskust. Just nimelt oskus- see on sama asi, mida peab õppima: nagu keeramine,roomamine,istumine.
    Soovitaks enda menüü üle vaadata: nisujahu,piimatooted, tehislik magusus on asjad, mis segavad magamist.
    Ning lapse magamapanek võiks olla peale 2h ärkvel olemist. 30 minti enne seda loo juba rahulik keskkond: tuled hämaramaks, kilkavaid-äkiliste liigutustega tegevused/mängud lõpetada.
    Harjutamine teeb meistriks ja magamine kuulub ka sinna alla.

    Meeldib

  10. Minu esimene oli ka selline magamatu hulluke, aga ma sain lõpuks niimoodi joone peale, et hakkasin ka neid keskmisi unevajaduse tabeleid järgima ja selle järgi panin voodisse.
    http://www.mybabysleepguide.com/2013/02/average-sleep-charts-by-age.html
    Öösel oli ta mul alati siis rahutu kui päeval und liiga vähe sai ja päeval sain uned pikemaks kui 40 minutit alles siis kui ta hakkas ühte päevaund tegema, muidu istusin voodi kõrval siis kui ta ärkama hakkas ja silitasin magama tagasi.
    Rahutumatel öödel magas ta meie juures, sest mina ei viitsinud kuskil võrevoodi kõrval jaurata kell kolm öösel.
    Magama panin niimoodi, et istusin võrevoodi ees maas ja hoidsin kätt, silitasin pead kuni uinus, halvematel õhtutel võttis aega kuni kaks tundi, parematel uinus minutitega, täpselt nii nagu jumal juhatas. Nüüd on ta juba kolmene ja magab väga hästi juba pikemat aega nii et see kõik läheb mööda, ka see praegune lootusetuse tunne.

    Meeldib

  11. Mu teine laps on ka hetkel 3-kuune ja jaurab magamisega. Ise täiega väsinud ja nii kui silm kinni vajuma hakkab, siis hakkab riidlema justkui magamine oleks kõige nõmedam asi maailmas. 😀 Ükskord läksin ja proovisin nii, et panin tolmuimeja tööle ja siis selle kõrval õrnalt kussutasin teda ja täitsa lõpp, sekundiga olid silmad kinni. 😀 Nüüd panen ta oma voodisse, hoian tal käest kinni ja juutuubist tolmuimeja heli tööle, ei toimi küll nii hästi kui õige tolmuimeja, aga siiski toimib. Ju see valge müra mõjubki kuidagi rahustavalt ja poissi ei häiri siis see ka nii palju kui suur õde kõrval möllab. Kui magama jääb, siis olen müra ikka kinni pannud. 🙂 Muidu üritan ta ikka õue magama viia nii palju kui võimalik, sest seal on see uni tal kõige magusam.

    Meeldib

  12. Minu kahekuuse jääb tissi otsas magama ja tohib enamasti mulle kaissu jääda. Kaissu on tegelikult vale, sest ma nihverdan end siis ikka temast kaugemale. Nii ohutuse pärast. Tegelikult on siin samas kõrval ka tema nn. balkonvoodi, aga kuna mees kolis ajutiselt niikuinii elutoa diivanile, siis on hetkel suures voodis ruumi liigagi palju.
    Viimastel päevadel olen ka päevasesse unne tissitanud. Siis elutoa diivanil, sest see ei nagise, kui ma tema kõrvalt jalga lasen.
    Vat ei tea minagi, kas sellega endale nüüd ise augu kaevan, aga ühel hetkel sa mul nendest õhtustest lutimängudest kõrini ja sest saadik tohib ta mul tissi otsas magama jääda.

    Mis selle Johani viimase öö rahutust puudutab… Ma olin nii häbematu, et sisestasin ta sünnitähtaja äppi nimega “Oje, ich wachse” ja see väidab, et Johanil on hetkel kasvuspurt, mis seda rahutust siis ka selgitab. Inglise keeli kannab see äpp (ja ka raamat, millel see põhineb) nime The Wonder Weeks.
    Ma pole ise veel kaua jälgida saanud, kui täpselt see teooria paika peab, aga augustibeebide foorumis küll teiste kogemused kisuvad sinna poole. Ise olen märganud, et võtan oma tirtsu harjumatut käitumist nüüd muretumalt kui tean, et selle taga on kasvuspurt.

    Meeldib

  13. Neljandal elukuul tulebki väidetavalt unega veidi tagasilöök, googleda 4 month sleep regression, seal peaks veido abi saama. Aga peamine sõnum et rutiin, max 2 tundi üleval, tegelikult u 1,5 ja magama nin öine uneaeg varasemaks ja siis peaks saama paremaks. Beebidel see mure et nad ei oska ühest unetsüklist teise üle minna ja see teeb nad vihaseks kuigi tahavad magada. Mul endal sama mure, enne polnud vähemalt ööunega probleeme, esimese une tegi vähemalt 4-5 tundi, nüüd iga 45 mintsa ja hiljem 2 tunni tagant üleval, väsitav ma ütlen:) aga eks ma lohutan end et läheb paremaks kunagi kui neil arenguspurt läbi.

    Meeldib

  14. Minu laps jäi magama tolmuimeja saatel!
    Tohutu nutja oli ja magamapanek võttis aega 2.5 h (lauldes-kiigutades-süles), kuni ühel päeval avastasime, et laps ei ärganud tolmuimejaga koristamise ajal üles vaid hoopis magas kui nott.

    Proovisime siis õhtul tolmuimeja üürgama panna, suht kohe jäi kisa järgi ja minutitega MAGAS. Ja nii saigi sellisest mürast meie elupäästja esimestel elukuudel. Tolmuimeja seisis keset tuba, netist sai tõmmatud paar white noise soundtracki ja nende saatel saime ta ruttu magama. Müstika.

    Ahjaa – ja swaddling ka aitas kõvasti (käed jätsin lahti), aga kookonis olek tõesti rahustas maha.

    Soovin sulle jõudu. Tubli oled!

    Ja varsti lähen kergemaks.

    Mul oli väga suure nutuga laps ja esimesed kuud olid väga väga rasked. Nüüdseks kõigist jamadest välja kasvanud ja täitsa mõistlik INIMENE.

    Meeldib

  15. Oh, nii hea on neid kommentaare lugeda – näen, et teisedki sama asjaga jantinud. Nii palju head nõu ning infot – aitäh! Update nii palju, et white noise päeval aitab meil täiega – teen akna lahti ja vahel uinutab isegi liiklusmüra magama. Ja spurdib ka, see on tõsi – ta on jälle järsku teistmoodi 🙂 ma arvan, et hambadki kihelevad, sest ta “näriks” kõike, lausa meeleheitlikult. Isegi teki äär on läbi järatud. Hea asi, aga, on see, et rutiin, millest kinni üritan hoida, ja need sammud, mida teen, annavad vist vaikselt tulemust – eile, peale vanni, justkui teadis, et uneaeg ja sirutas käsi oma voodi poole. Panin ta sinna ja ilma suurema viginata jäi üsna pea magama. Jee! Isegi kui on erandlik juhus, siis äge ikkagi!

    Meeldib

  16. Meil olid esimesed 1,5 kuud ikka päris rasked ka. No, beebi ainult magas minu peal voi siis käel ja igakord kui maha panin, siis pistis röökima ja enne ei jätnud järele, kui uuesti vanas kohas oli. Ja igakord magas ainult 1,5-2h ja siis jälle ärkvel ja kisa lahti. Aga viimased kaks kuud on täiesti teine olnud, peale seda kui hakkas lisatoitu saama. Nyyd magab minu korval ja abikaasa kolis moneks ajaks diivanile magama 😀 Meil rutiin tuli kuidagi iseenesest. Kella 18.30-19 ajal sätime magama, alati enne sööb midagi ja siis lamame korvuti ja talle meeldib mu kätega mängida ja mingi 15-20 minta votab aega enne, kui magama jääb. Ärkab uuesti kella 23 ajal,et syya ja siis uuesti 3-4 vahel ja magab umbes 7ni ja vahepeal isegi 8ni. Praegu igastahes toimib see rutiin aga kunagi ei tea nende beebidega, kuna asjad muutuda voivad 🙂 Samas päeval enam eriti magada ei taha, 30min ja max 50min.
    Ma ei kujuta ette, kuidas magamine toimuks,kui ta omas voodis magaks.Pidime harjutama hakkame, kui saab 3k ja noh nyyd ootame kuni saaks 4k. Eks näis 🙂

    Meeldib

  17. Hakkasime üsna varakult tegema unekooli. Paljud ütlevad, et enne 2-kuuseks saamist ei tohiks teha, aga mul on tunne, et inimesed saavad ka unekoolist erinevalt aru. Minu jaoks tähendas see seda, et laps magaks oma voodis (nii mina kui laps magasime halvemini, kui magasime koos) ja et ta oskaks unetsüklite vahel ise uuesti magama jääda. Sest seda usun küll, et ise magama jäämine on oskus, mida tuleb lapsele õpetada. Mida siis teeme? Hakkame magama sättima umbes 18.30 ja juurutasime magamamineku rituaali, milleks on vannitamine (mees teeb, sest näeb teda õhtul nii vähe ja see on nende mõnus koosolemise aeg), toale ja mänguasjadele “head ööd” ütlemine. Siis saab rinda, krooksutan, annan alati samade sõnadega head-ööd-musi, panen ta tema enda voodisse ja lähen teise tuppa. Enamasti jääb suht kohe magama, mõnikord “seletab” enne omaette. Algul ta muidugi jauras ja nuttis ka natuke, aga sellega oli nii, et kui lihtsalt jauras ja ägises, siis me kohe ei jooksnud ta juurde. Kui laps otseselt kisama pistis,läksime juurde, silitasime-lohutasime-hoidsime kätt, kuni rahunes, siis jälle toast ära. Üks raamat soovitas ka lapse korraks lohutamiseks üles võtta (ja kui rahuneb, siis ikka tagasi), aga meil hakkas ta selle peale veel rohkem kisama. Ja üks variant on ka tuppa lapse nägemisulatusse jääda ja siis vaikselt iga päevaga tooli kaugemale nihutada. Kui unetsüklite vahel ärkas, siis sama muster, et iga hääle peale kohe magamistuppa ei jookse, aga kui ikka kisab, siis läksin ja silitasin magama. Kussutamist, rind suus magama jäämist jms. tuli vältida, muidu harjub laps sellega ära. Praegu on laps 7-kuune, magab väga hästi, ärkab söömiseks kell 23 ja siis 3 ja 7. Vahepeal kell 3 enam ei ärganudki, aga siis tuli nohu ja 3sed söömised tagasi. Kell 7 ärkab. Meie perele see sobib, kuna mees ärkab niikuinii kell 7 ja tegeleb lapsega hommikul, ise magan edasi. Päeval magab ka hästi, 3 und: enamasti 2 lühikest, 1 pikem. Jälgin varaseid märke, millal laps uniseks hakkab jääma, tavaliselt jaksab üleval olla u 2-2,5 tundi. Kui haigutab, hõõrub silmi, nina või kõrvu või muutub virilaks, siis enamasti on unine. Kui panen õigel ajal voodisse või vankrisse, siis jääb kohe magama. Kui asi miskipärast venib, siis väsib üle ja siis on juba keerulisem. Kõik see hea magamine muidugi läheb veits paigast, kui on eriolukorrad, näit. kella keeramine, külalised, haigused vms. Siis vajab magama jäämisel abi, käe hoidmist, mängutoosi vms. Ps. kella 7st magamaminekut soovitavad mitmed uneraamatud ja on soovitanud mitmed mu tuttavad, kellel lapsed hästi magavad, seal pidi mingi loogika ka olema, mida ma enam ei mäleta. Meile see sobib, sest pärast kela 7t on “oma aeg” ja hommikul pole mehel probleemi kell 7 ärgata. Samas eeldab see teatavat rutiinitaluvust ja mööndusi, näiteks on keeruline õhtul kogu perega kuskil käia, kui uneaeg sõidab sisse. Sageli tuleb ka selgitamist teistele lapsevanematele, kes ei saa üldse aru, miks juba kell 7 jne:) Aga isiklikult eelistan seda sellele, et ma kunagi ei tea, mis kell laps magama lõpuks võiks jääda või et magama panek võtaks kaua aega. Ja tundub, et laps on ka puhanud ja rõõmus. Pikk jutt, aga äkki oli abiks:)

    Meeldib

  18. Jaa, 7't soovitatakse tõesti. Ise hakkan 7st teda magamise poole sättima, ehk siis kõik rahulik, vann, söök, voodi ja kui lõpuks magama jääb on 20-21 vahel, st viimasel ajal on nii õnnestunud. Ehk peaks ka hakkama varem neid nn astmeid juba tegema.. Pikk jutt jah, aga väga informatiivne 🙂

    Meeldib

  19. Seda ma ütlen küll üldiselt siin ära, et mina ei taha teda harjutada minu voodis magama, mis siis, et nii on lihtsamat teed minek – ma ei saa üldse niimoodi rahulikult magada. Ning hiljem seda voodist välja harjutamist … Paar korda olen ikka magama jäänud, kui tema on voodis, aga mul on kuidagi halb tunne ja olen tähele pannud, et ta tunneb end ise ka paremini, kui ikka enda voodis ärkab.

    Meeldib

  20. Meie esimene laps oli ka sarnane. Ma siiamaani mäletan “neid” päevi, kui meil ei õnnestunudki teda päeval magama saada.
    Ma ei taha väga midagi soovitada, sest kõik inimesed on erinevad ja ma ei saa öelda, et miski oleks meid täiesti aidanud.
    Lihtsalt aeg.
    Muidugi tore oli see, kui ta hakkas terved ööd järjest magama. See aitas päevad üle elada. Ma lihtsalt lisan, et ta oli, on väga tubli laps, väga hästi arenenud jne, kuid ma ei saa öelda, et ta oleks väga “lihtne” olnud. Ses suhtes, et paljudel mu tuttavatel on lapsed olnud väga chillid ja sellised head magajad jne.
    Me jah, proovisime erinevaid meetodeid, kuid asi, mis aitas, oli siiski aeg ja suuremaks saamine.
    Kuigi ma olen laste une, psühholoogia kohta palju lugenud, õppinud ja ka kursustel käinud, siis ma üsna tihti mõtlen, et äkki ma ise ikka ei osanud last magama õpetada vms.
    Meil on kohe teine laps sündimas, näis, kuidas temaga läheb 🙂

    Meeldib

  21. Mhm, mina hääletaks ka selle poolt, et lased õige momendi mööda. Kui jaurab, siis on juba hilja ja nö ära kukub ju alles siis, kui kõik üleväsimusest jorinad jorisetud. Ehk siis, et prooviks varem.

    Ma ei jaksa süveneda, kui vana lapsega tegu, aga esimene mõte, mis postitust lugedes tekib, on see, et laps on mitte vähe väsinud vaid üleväsinud. Sest nagu postituse autor ise ka kirjutab – mida rahutum uni öösel, seda kehvem uni päeval ja sealt siis ringi pidi edasi – üleväsimus – uus niru öö.

    Kindlalt usun aasta ringi õues vankris magamisse ja režiimi ja unerituaali – seda step by step asja. Siin on ainult üks aga – ma oleks äärmiselt ettevaatlik igasuguste valguste ja helide mänguga mida vajadusel kusagil külas või mõnel erilisel õhtul kodus (nt külalised vms) keeruline järgi teha. Ikka prooviks, et vann (jälle – mu meelest suurepärane uinutaja) ja viimane tissitamine või või piim ja “kümme korda kümme korda päevas musi, palju paisid, kallistusi”.

    Jõudu.

    Meeldib

  22. Eks igale yhele sobib oma moodi asju teha ja lihtsalt tuleb oige leida 🙂
    Kui meile sobib, et beebi magab meie voodis ja voib tunduda,et lihtsamat teed minek, siis sobib hästi, kui lihtsamat teed minek tähendab seda,et meie magamaminekurutiinid on rahulikud ja pole karjumist ja iga ohtust jama enam :)tihti lihtsalt hiilin magamistoast välja ja ta pool ärkvel ja lihtsalt jääb ise magama.
    beebi magab hästi ja mina olen välja puhanud ja ei ole enam zombi 😀

    ja saame kahekesi aega ka veeta, vaadata filme voi ihtsalt niisama rääkida ja omi asju teha. See karjumine votab ikka väga palju energiat ja muudab koik närviliseks.

    Eks, siis kui vaja ymberopetada hiljem oma voodis magama,eks me tegeleme sellega hiljem,voibolla läheb väga valutult,kunagi ei tea.

    ahjaa, meil on veel yks rutiin, mida me iga ohtu teeme, äkki aitab. Enne magamaminekut on meil yks väike 30-40min ja selle teeb ta väljas. meil igaohtune jalutuskäik, värske ohk aitab 🙂

    Loodan,et leiate endale sobiva ja saate koik rahulikult magama minna

    Meeldib

  23. ma olen seda väga paljudele rääkinud ja tunnen end ausalt lolli targutajana, sest ma ju tean küll, kui pealetükkivad kõik maailma kõige targemad emad olla võivad ja küll kõik ise teavad. Aga kuna mul on 2 lapse kogemus, kes on oma uinumistega, kui öö ja päev ja tunnen, et vanema lapse keerasingi p…sse tänu igasugu tarkadele nõuandjatele, siis ma tunnen, et pean ikka vahel oma tõde ka kuulutama. Ehk siis seesama, mida siin enne öeldud on – mida rohkem ta magab, seda rohkem ta magab. Ma näen seda vanema lapse pealt siiamaani, kuidas magamatus veereb nagu lumepall ja kolmandal ööpäeval (peale misiganes sündmust, mis takistab tal õigel ajal magama minna) magab ta mul 9-10 tundi ööpäevas, sest ei suuda enam uinuda ja rütmi saada. Väiksem aga paneb siiamaani 3-4-tunniseid lõunaunesid ja öösel ka 10-11 tundi takkapihta, ta on aasta ja 9 kuud. Ja kuigi on igasugu targutajaid selle koha pealt ka, et lapsed ju ongi erinevad, ma olen täiesti veendunud, et me ise keerasime esimese lapse pekki. Loe siit ka, kui tahad: http://railirajad.blogspot.com.ee/2016/08/oooaaaaaaaaaaapppppppppiii-maga-ometi.html
    sest ma olen täiesti juuksed peas püsti meeleheitel vahel

    Meeldib

  24. See on täiega hea postitus ja nõuanne, eile ja täna olen teda magama pannud nii, kui vähegi väsimuse ilminguid näitab. Väga pikalt pole maganud, aga siiski on magama jäänud – tuleb välja, et ma ei pannud enne tähele, millal ära väsis. Mul on sama värk, et räägitakse, mida kõike tuleb lapsega ette võtta, mitte lasta tal muudkui magada. Ok, ta on olnud sünnist saati rahutum, mulle tundub, et enne sündi juba, aga äkki asi ongi selles, et pole tal lastud rahus olla ka. Ma pean Jaanusega üksmeele saavutama – tema on mu vastane nr 1, kes arvab, et last tuleb muudkui tegevuses hoida ja väsitada, kuigi päevast päeva räägin laste üleväsimusest ja mida see kaasa toob. Oiii, me ragistame sellel teemal pidevalt. Küll hakkama saame, ma olen järjekindel 😀

    Meeldib

    1. Ma olen aru saanud, et ei tohigi põdeda, raskem teha, kui öelda. Mõni laps ongi selline, kes ei ole väga rahuliku unega ja on teatud perioodid, mis on raskemad/kergemad. Teistega ei saa võrrelda, nõu tuleb võtta vastu kui soovitust, aga peamine on siiski teha enda tunde järgi ja tõesti mitte põdeda. Ma muretsesin, et kui kõikidel magab nn normi täis, siis mul ta ei maga jne. Nüüd, kui on suurem, siis on rohkem rahunenud, kõik on tuttav, kõht tänu lisatoidule ka rohkem täis. Nippe ei oskagi jagada, tegin teatud rutiine muudkui, et vann ja söök ja asjad kindlal kellaajal, mingi aeg oli päris ok, aga siis ühel hetkel hakkas jälle pihta, et magas alles hilisõhtul ja miski ei aidanud. Tema nn unetreening oli pidev stress talle endale, kuigi mina olin rahulik (immuunne juba :D). Ühel hetkel otsustasin, et ahh, olgu pealegi, las möllab, kuni vajub ja sealt edasi hakkas ta ise kuidagi rahulikult unne jääma ega kartnud enam voodit või magamisaega. Ma arvan, et selle kussutamise ja unetreeninguga võis ta stressi juba minna – kui laps ei taha magada ega lamada, siis ta seda ka ei tee, ei tasu vägisi sundida, kuigi paljud kindlasti väidaksid vastupidist. Ja siis ei olnud uni ega voodi talle midagi hirmutavad või ebameeldivat ka. Mina igatahes mõtlesin, et olen siis üleval temaga, kui vaja, peaasi, et ta oleks rahulik ja rõõmus. Et jah, kas kõik kokku, päevane tühjaks rahmeldamine või mis täpselt mõjus, aga nüüd läheb ta ilusti magama, kell 21-22, ise jääb uniseks, annan õhtul veel putru natuke, siis uinutan, kiigutan, vahel rinnaga uinutan, misiganes, aga magama jääb kiiresti, umbes 15-20 min. Ainus mure on veel see, et ta ärkab öösiti endiselt väga tihti, justkui kontrolliks minu olemasolu, tahab kaissu tulla ja see värk, aga usun, et ajapikku ka see läheb korda. Nii, et mis ma oskan öelda, peaasi, et laps stressis ei oleks, tuleb ise vabalt võtta, suva need graafikud, pole ükski laps unetuks jäänud, ma usun ja nagu teisedki öelnud – ajaga läheb paremaks ja läheb ka.

      Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s