Johan on 4-kuune: update ehk palju titejuttu

Täna saab Johan neljaseks! Aeg, nagu sada korda juba maininud olen, on mingi uue mõõtme saanud – ühest küljest on see juba, sest alles ma ju sain teada, et olen rase. Teisest küljest, alles 4-kuune! Selline tunne, et ta on nii suur osa juba nii ammu, miljon kogemust on juures, ta on mingi hull asjapulk – ta peaks 4-aastane olema! 4 kuud tagasi toimetasin vastsündinuga ja see oli normaalne, kordagi ei tundnud, et oi, õbluke, ei julge, ei oska. Aga nüüd on järsku see tunne, et jeerum, ma ei julgeks vastsündinut enam käes hoidagi! Murraks kogemata kaela või midagi. Aga no, vastsündinud beebid on ikka ägedad. Kõik vanused on ägedad, aga kes on ema olnud, see teab, et midagi eriti nunnut ja õrna on vastsündinud beebis, ei oskagi kirjeldada. Mul on juba uue beebi isu, haha!

Ei, 4-kuune Johan on ka ikka ülim – see, kui kiiresti üks inimene võib kasvada ja areneda, on uskumatu. Iga päev tuleb mingi uus asi, kasvõi häälitsus. Täna mõtlesin, et ta pole ammu ringi keeranud, seljalt kõhule, huvitav miks. Ta ei viitsi vist. Peibutan mänguasjadega, ta ainult vahib ja ühmab, käsi nagu kummipael, haarab igast ilmakaarest juba asju, pole mõtet ringi keerata. Siis sätin jalgu paika, nagu neuroloog näitas, kuidas tuleb keeramist harjutada ja ta vaatab altkulmu sellise näoga, et mida ma omameelest üritan siin. Noh, ok, Johan, sul tundub olevat mingi oma plaan. Ja roomamine on sealmaal, et vaikselt tõukab end jalgade ja kõhuga edasi, aga käed on liiga enda all ja neid ta ei oska veel oma kasuks tööle panna, kuidagi “kinni”. Tuleb nendega ka tööd teha.

Mänguasjad on teema, aga veel enam, mittemänguasjad on teema. Me istume laua taga, ta ei taha kuskil eemal olla, tal on VAJA istuda meiega samal kõrgusel, “kasutada” samu asju, mis meiegi. Nii, et kui ikka see vigin liiga valjuks läheb ja kõikvõimalikud tema peibutised on ära kasutatud, siis võtan ta sülle, panen talle laua äärele mingi turvalise “mänguasja” ja saan rahulikult kohvi edasi juua seni, kuni ta täiest jõust nohina või kilkamise saatel selle asjaga tegeleb ja seda asja peksab.

Jutud, ilmed, suunamised, teated – kõik on aina detailsemad – ei ole suur kisa ja siis reageerime. Ta justkui küsiks juba, viipab mingi asja poole, huvi on KÕIGE vastu, kui tal juhuslikult väss peal ei ole. Kui on väsinud, siis pole huvi mitte millegi vastu. Ilmed on ägedad, reaktsioonid on ägedad… no, mis ma oskan öelda. Oleme Jaanusega need õitsvad noored vanemad, kes IGA uue ja ka vana liigutuse peale heldivad, et kui äge kutt see Johan ikka on. Aga no, ta ju on (ma tean, iga vanem arvab seda oma lapsest).

Eile käisime Jaanuse õetütre sünnal, mis toimus Lohesaba Seikluslinnakus. Ma ei teadnudki sellisest kohast mitte midagi, mis on ka loogiline – pole lastekohtadega enne pistmist olnud, aga see on nii lahe koht! Kui ma oleksin laps, siis ma oleksin seal sama vali ja higine olnud, nagu kõik need lapsed seal. Selline möll käis! See on nii ägedalt ehitatud – erinevad majad, käigud, koopad, mingi õudustevärgid, moemaja, politseimaja, kus on, muide, ka turvakaamera pildid (päris live pilt erinevatest osadest), vangla (kust saab salakäigust põgeneda), liumäed, mingid käigud nii lae all kui majade nn keldrites, erinevate efektidega, mingeid teemamaju oli veel, diskolava, raamatukogu … miljon asja, täiega lahe koht!

Arvasin, et Johani väsitab see koht, kogu see muusika ja laste mürgel või ehmatab igasugu asjade peale, kuna ta ei ole väga mürgli keskel käinud. Aga ei, ta silmad särasid terve õhtu, saaks ainult samamoodi ringi joosta ja mängida, ta isegi jutustas ja kilkas mul süles, mis on hea märk – see tähendab, et tal on lausa mugav seal, mitte lihtsalt ärev ja põnev. Ta oli nii huvitatud kõigest ja natuke hakkas kahju, et ta ei saanud seal möllata, aga küll jõuab. Igatahes, mind pani see täitsa imestama, kui mürglisõber ta on.

Panen siia ka natuke sünnapilte. Valgus oli seal hämar, objektiiv oli vale, iso oli niigi miljon (ehk paras säbru), sada asja – aga siia illustratsiooniks sobivad küll.

 

 

 

Ahsoo, magamise update ka! Jõudsin ära halada, et ei saa teda magama ja mis te arvate, mis juhtus – magab täitsa kella pealt! Mainisin, et olen hakanud mingit rutiini sisse töötama, teatud tegevused enne und, siis ma seda vist ei maininud, et juba mõjub, kuna arvasin, et see mõju oli juhuslik. Aga nädal või isegi vähem ja täpselt sel kellaajal, kui hakkab nn õhtune aeg ehk magamaminek, jääb ta uniseks ja valmis oma mängud lõpetama. Ilma suurema jauramiseta.

Ainus asi, mida veel teha kavatsen, on see, et õhtust rutiini natuke ettepoole tuua, et varem saaks magama. Praegu on nii, et kell 19 algab: helid maha, rahulikud liigutused, natukese aja pärast vannivesi mühisema (igal õhtul hakkasin vanni tegema, et ta seal end veel lisaks ära väsitaks), 19.30 vanni. Vannis käin temaga mina või Jaanus. Väike plastikvann on jama, ujutame teda suures vannis, seal on ruumi möllata ja seda on mugavam teha, kui keegi meist temaga vannis sees on, kuna üle ääre ei viitsi küürutada. Vannimöll on umbes pool tundi, siis söök ja kell 20.30 vajub unne ära. Vahel läheb 21.00ni, aga viimasel ajal pole seda väga juhtunud, kuna vann võtab ta tõsiselt läbi.

Ja mis eriti lahe, see magamaminek toimub ilma kisata. On kordi, kus jääb kohe peale söömist suures voodis magama, siis tõstan ta enda voodisse. Aga on kordi, kui sööb ära, panen ta oma voodisse, vaatan temaga natuke tõtt, mässin teki sisse, naeratab mulle ja juba hakkab unesegasena lalisema ja ära vajuma. Seda kõike peaks alustama äkki kell 18, siis saaks ta varem magama ajada.

Lõunauinakutega on ka suht hästi, kell 11 paiku on unine, vahel vajub ise ära, kui süüa saab ja vahel teeb selle triki ära vankritiir. Ma siis viimasel ajal olengi end jälle kokku võtnud ja hoolimata nõmedast ilmast, õue läinud. Õues, nagu ikka, avastan, et on täiesti mõnus – niiske õhk, kuidagi kosutav, võrreldes keskküttega korteris passimisega. Kuigi olgem ausad, vaadates seda vihmast ja sombust ilma soojast toast – väga ei kipu minema, aga kui ikka lähen, siis mõtlen, et hea jobu ma olen, täiesti mõnus on! Kui olen vankriga tiirutanud, siis magab ta väga pikalt ja võib-olla magab mingi sutsu veel 17-18 paiku. Aga kui on toas magama jäänud, siis magab lühemalt ja siis on õhtupoole, u 16-17 paiku uus uneaeg.

Lõunauned on nagu on – vahel nii, vahel naa. Aga mu peamine mure – õhtune magamaminek – on lahenduse leidnud. Ma arvan, et peamine tegur on vann, mis ta läbi võtab ja mida ta hullult naudib. Me isegi ostsime mingi üleskeeratava vannimänguasja talle, mida ta taga ajab. Lisaks on Sophie kaelkirjaku kollektsioonist ühed värvilised kummist kuubikud – tegevust küllaga.

Selline neljane.

Tänane pilt püha unest
Advertisements

3 thoughts on “Johan on 4-kuune: update ehk palju titejuttu

  1. Kas ta teeb sul 2 paevaund? Palju ta paevas umbes kokku magab? Mul beebi tapselt 1 kuu vanem, sai tana 5 kuuseks ja magab nagu raudpolt iga paev 3,5 h mis jagatud 3 une peale.

    Meeldib

  2. Mu beebi saab laup 4kuuseks,üleval on 1,5h ja siis vajab oma powernappi nii 30-45min,vahet pole kas voodis vōi vankris,ja magama läheb 18-19 ajal.
    Haha,meil keerab kōhult selili,siis kui peab unele minema ja saab vihaseks,sest ei taha ja siis muudkui mòllab ja sipleb ja ajab ennast kōhuli.Ōhtuti peab ikka mitu korda magamistuppa jooksma ja ümber pöörama,tüüp lihtsalt chillib kōhuli.
    Meil magab ta ilma tekita,tal selline nagu öösärk aga alt trukkidega kinni,isegi vahepeal kui body ja püksid jalas on ja teki peale panen,siis hakkab jalgadega peksma ja üldse ei meeldli isegi kui ise magab.Vihkab tekke 😀 mille üle mul tegelt hea meel,saab rahulikult öösel magada muidu vist käiks kogu aeg kontrollimas,kas tekk näos pole.Igalühel omad kiiksud 🙂

    Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s