Minu 1. advent ja sellest, kuidas ma üritan odavalt ilus olla

Jutustan sellest, milline oli minu eilne päev. Idülliline 1. advent.

Alustasin sellega, et tegin kohvi ja putru ning panin küünlad hunnikusse, ühe nendest süütasin ja olin lapselikult elevil, et jee, jõuluaeg algas. Sellest oli vaja ka instasse pilt teha, muidugi.

Muide, süütasin rohelise küünla, mis pidi raha sisse tooma – väga hea, et mul rahakott tühi on – palju ruumi raha sissevoolamiseks.

adventinsta

Muidu oli päris tihe päev, sest 2 sünnale oli vaja jõuda. Mõlemal oleksin tahtnud vähe kauem olla – ühele jõudsime hiljem, sest Johan otsustas, nagu ikka, minekuhetkel, et vaja seda ja teist – hädad, söögid, hädad. Sealt pidime lahkuma ka varem, kui oleksin tahtnud, sest uus sünna tuli peale ja sealt, omakorda, lahkusime ka enne seda, kui tegelikult tahtsin, sest õhtu tuli kätte, Johan jäi uniseks ja hakkas jaurama. Poleks probleemi, kui ta oleks hea magaja, et ahh, savi, las magab teises toas, aga ta ei ole selline, eriti nüüd, kui hambaid kasvatab.

Aga vahet pole, mõlemad olid pereliikmete sünnad ja peregängiga mulle meeldib alati aega veeta – omad inimesed ümberringi. Üks oli Jaanuse poolne sünna, teine minupoolne. Jaanusel on nii suur pere ja melu käis, mulle nii meeldib kui on palju kisa ja juttu – suured mulisevad, lapsed möllavad. Kuna Johan jäi autos magama ja ärkas keset melu, siis see ehmatas teda algul ära, aga üsna pea oli silm klaar ja nägu selline, et ohh, tahaks ka rahmeldada.

Päev läks kuidagi nii märkamatult ja kui koju jõudsime, olime kõik miskipärast täitsa kutud, kuigi kell oli enne 21.00. Jaanus viskas diivanile ja jäi kohe magama, Johan jäi juba autos magama, korraks ärkas, sai süüa ja känts, magama. Ja mina vajusin ka ära. Kell 23, kui silma lahti tegin, arvasin, et on hommikupoolne aeg, uni läinud. Ok, väga hea, teeks küüned korda!

Kuna ma enam geellakki ei lase panna, sest ma ei jõudnud raseduse lõpus kuskile, peale lapse saamist ka lõikasin/viilisin lihtsalt küüned nulli ja suva see lakk, siis nüüd lõpuks mõtlesin, et ok, tahaks ikka vähe ilusamaid käsi ja ma pean nüüd lakkima hakkama.

Viskaks siis niisama laki peale, aga ei, teeks jõuluküüned! Mul on igasuguseid küünekaunistuskivisid ja glitterit, kuidagi kogunenud, et ahh, nii äge, kunagi teen hullult lahedad küüned ja siis jäid seisma. Nüüd otsustasin, et oh, teen jõuluküüned glitteriga ja rüüstan oma vanu seismajäänud asju. See oli viga.

Valisin suhteliselt neutraalse laki – kreemika tooni ja mul on selline kuldne glitter, et kui küüne ära lakid, pistad sõrme sinna topsi, glitter jääb külge, pealislakk ka peale – lihtne ju! Tahtsin sellist tulemust, et glitteriga teen ainult ühe küüne – väiksest sõrmest järgmine (ma ei tea, kuidas seda nimetatakse… oot google ütles, et nimeta sõrm, ok). Olgu mainitud, seda glitterit proovisin ma esimest korda – nagu ütlesin – see nodi lihtsalt seisis mul mingist ajast, sest vaja ju kokku osta igast värki, millel vähegi äge jutt ja pilt – mul oli ju seda VAJA!

Küünte lakkimine lapse kõrvalt, kes läbib kasvuspurti ja kellel tulevad hambad, on omaette teema – laps tahab pidevalt sülle ja muud tähelepanu, isegi öösel. Mõtlesin, et ok, Johan magab ja ütlesin Jaanusele, kes oli ka üles ärkanud, et kui Jonts peaks ärkama, siis ta on täiesti sinu päralt – ma lakin ja kuivatan küüsi.

Panin siis oma laki peale, mis oli muide heledam ja läbipaistvam, kui arvasin. Juba pettumus. Niisiis, panin mitu kihti ja hakkasin lõpuks glitterdama. Tegin oma topka lahti, pistsin sõrme sisse. Miks ometi…

Glitter jäi osaliselt küünele, ülespoole pidin pudistama juurde, kuna ei ulatunud. Ei tulnud siis selle peale, et paneks ehk kuskile lamedale pinnale ja “rulliks” küünt selle sees, eksole. Lisaks sellele, et jäi poolele küünele, jäi ka sõrmele, küüne alla, pudistamisega läks veel igale poole mujale, lendus laiali, diivaniäär sai glitteriga kokku, kuigi ma ju nii hoolega üritasin selle topsi kohal toimetada. Täiesti mõtlematu, ma ju teadsin, et see läheb laiali ja mõtlesin, et võtan midagi alla, aga mingi ajuosa ei suutnud seda infot ära hekseldada ja otsustas, et ah, muidugi see glitter kukub kõik sinna üliväiksesse topsi, miks see peakski laiali lendama?

cannotbrain

Siis üritasin seda ära võtta sealt, kuhu ma seda ei tahtnud ehk igalt poolt mujalt, kui see üks küüs. See oli selline juramine, sõrmedel kinni, glitter igal pool, käed täis, kõik täis. Üritasin seda teha spets pintsettidega, millega küünekaunistusi peale panen. Kraapisin sellega oma käed üle.

Mis veel täiesti närvidele käis, oli see, et see glitter lendles teistele küüntele ka ehk siis mingil küünel on suvaline glitteritäpp ja seda ei saa elusees ära. Õrnalt üritan eemaldada, mis lõppes sellega, et sonkisin kuivamata lakis, õigemini poolkuivanud “pastases” lakis. Jee!

Hing oli täiesti täis. Lilli, ütle mulle, kust otsast oli see hea mõte just nüüd hakata proovima glitterit. Nüüd, keset ööd, kui mul on 4-kuune laps, kellel vaja  mähkmeid vahetada, pesta, jantida, on see parim aeg proovida glitterit, mis satub IGALE POOLE.

See tops seisis sada aastat kuskil maniküüritavaari hulgas, oleks võinud ka 101 seista, aga ei, keset ööd tuli mul mõte, et just nüüd ja kohe on mul vaja glitterit oma küünele ja olla hull naine.

Ja selle asemel, et magama minna, ootasin mina seda, et mu sada kihti lakki ja glitterit lõplikult kuivaks. Päris kohe ei hakanud maha võtma, mõtlesin, et ok, lisan veel lakki kinnituseks või midagi, andsin võimaluse, et hommikul tegelen edasi ja äkki jääb päris ilus.

Saatuslikuks sai see hetk, kui vahetasin Johanil täna hommikul mähkmeid ja glitter sattus teadagi kuhu, kuigi ma arvasin, et no nüüd peaks see tsementeeritud olema kogu sellest pealislakikihist. Ei mingit glitterit mulle! Vahetasin mähkmed ära, panin ta oma tekile mängima, ise vannituppa ja hakkasin seda jama maha võtma. Võite isegi arvata, mahavõtmine oli sama jura kui selle peale panemine. Siis läksin suurde tuppa, võtsin tolmuimeja ja koristasin kuriteopaiga ehk diivaniäärse glitterimöllu (kuna öösel, ei tahtnud jamada).

Jõuluküüned, my a**.

Advertisements

One thought on “Minu 1. advent ja sellest, kuidas ma üritan odavalt ilus olla

  1. Mina ostsin pärast lapse sündi geellakkimise komplekti. Laps on õhtul tunnike issiga, kuniks küüned korda teen ja siis on 2-3 nädalat mureta. Ei ole mingit laialiminemist ega muud mässamist. Soovitan! 🙂

    Liked by 1 person

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s