Uus aasta, uus menüü. Kahjuks mitte minul.

Head uut aastat kõigile! Loodetavasti peod peetud, raha vastu taevast tulistatud ja seda imetletud, välja magatud ning aeg seal maal, et uue aasta lubadused hakkavad ka ehk juba ununema.

Räägin natuke sellest, kuidas me “pärissöögiga” algust teeme, sest ma ei ole seda teemat üldse puudutanud. Põhjusega – mul ei ole olnud konkreetset plaani ja tohutut ettevalmistust, kuid samas pole julgenud kuidagi suvaliselt seda asja ka ajada. Näiteks, kui keegi pakub, et oo, anna porgand kätte või puuvili, siis olen heaga keeldunud – ma ei ole valmis! Ma tundsin, et ma pean piisavalt uurima ja endale selgeks tegema kõik, mis vaja ja siis ise otsustama, kas annan või mitte. Olen juba kord selline – teiste soovitusi võtangi kui lihtsalt soovitusi, aga mitte ainutõena – kindluse mõttes pean ise ka uuringuid tegema. Niisiis, nüüd hakkasin ka uurima ja plaani paika panema, kuidas Johanile muid sööke tutvustada.

Kuigi Johan ei ole veel 6-kuune, siis aasta viimastel päevadel tajusin, et ta võiks juba muud ka süüa, kuna ta uned on üsna rahutud, isu on tal väga suur, toitmist on päris palju, kogused, mida korraga soovib, on suured – tegin järelduse, et ainult minust enam ei piisa. Arusaadav ka – tegemist on suure ja energilise poisiga.

Avastasin, et ma ei tea sest asjast mitte midagi ja hirmus oli, aga kui esimesed ampsud käes, tunnen, et aajah! See ju tähendab seda, et ta saab oma söögi peale ehk siis rohkem vabadust mulle. Jjjjjjuhhhuuu!

Ma pean mainima, mulle meeldib selle söögiteemaga jantida – täiega põnev ja heldin iga kord, kui midagi ära sööb.

Sellest te olete vast juba lugenud, milline feil oli esimene ampsu andmine, kes ei lugenud ja kellel huvi, siis üleeelmises postituses rääkisin: Emadega ei jamata! Ehk siis – ma olen väga löödud.

Esimesest ampsust ilmajäämisest olen toibunud, Jaanusega elame endiselt õnnelikult koos ja Johan on alates 29.12 igapäev muud toitu saanud.

Infot söögi kohta, mida ja millal Johanile tutvustada, sain ühest tabelist, mille perearst mulle andis, aga siis nägin, et beebigrupis räägiti Hippi vihikust ja kuidas nad sealt asju loevad. Tuli meelde, et aajah, ma ju ka liitusin selle klubiga ja mul on ka üks vihik.

Selge see, et toidud, mida seal soovitatakse on Hippi omad, aga üldjoontes on seal tõesti palju head infot. Nii, et kes ei ole Hippi klubiga liitunud, siis tehke seda ja teile saadetakse mingit nänni ja infot (http://www.hipp.ee/et/beebiklubi/).

Olen ka mujalt lugenud – igal pool suhteliselt sama jutt – parim on alustada kergestiseeditavast ehk kõrvitsapüreest. Mis mulle Hippi vihiku juures meeldis, on see, et seal võeti kõik koostisosad, juurikad, puuviljad, pudrud ja nende segud läbi ning on kirjas, mitmendast kuust anda, millises järjekorras ja milline on mõju seedimisele, pehmendav, normaliseeriv või kinnistav. Olgem ausad, tittede emad teavad – see on teema nr 1.

Alustasingi kõrvitsapüreest. Esimene püree oli mingi teise firma oma, ka täiesti puhas, maitseaineteta. Esimest toitu tuleks anda mõni lusikatäis, ainult ühest komponendist tehtud, võimalikult puhast püreed. Ei mingit kõrvitsa-kartuli või muud segu.

Johan on kõrvitsapüreed saanud 5 päeva. Esimesed 3 päeva sai enne lõunat ja 2 päeva on saanud 2 korda päevas. Olen andnud juurde ka keedetud vett. Räägitakse, et rinnapiim katab kogu vee vajaduse, aga mul oli tunne, et tahan anda vett lisaks. No on miski sisetunne, et ta vajab vett ka. Kasvõi selleks, et suud loputada.

Kõrvitsapüree läks nagu läks. Tegin topsi lahti, paar lusikatäit sõi. Või maksimaalselt 5-6. Ülejäänud purgisisu panin jääkuubikukotti, sest avatuna säilib see 24h ja ma tean, et selle aja jooksul ta seda söödud ei saa. Igatahes. Täpiliselt ta läks küll natuke, aga pigem kaldun arvama, et see oli apelsinist, mille mina ära sõin – ajaliselt klappis. Seedimine tundub aeglasem olevat, aga samas ta ei kurda ka, et oleks mingisuguses vaevas.

Järgmise maitsega soovitatakse umbes 5 päeva pärast alustada, kui kõige eelnevaga ok. Niisiis, suure õhinaga ostsin täna esimese puhta õunapüree. Mõtlesin, et tahan talle magusamat asja ka juba tutvustada, kuigi õunast ei saa talle põhisööki. Võtsin ka ilma lisandite, suhkrute ja muude värkideta püree – täiesti puhta õuna.

Õunapüree, olgugi, et esimest korda sõi, läks kohe nagu ludinal. Kõrvitsapüreed sõi aeglaselt, ikka rinnaesine oli täis, aga õunapüree järgi oli suu koguaeg pärani, et anna veel ja kugistas nii palju, kui sai. Palju ei tahtnud anda, mine tea, kuidas reageerib, aga noh, üle 5-6 lusikatäie sõi kindlasti.

Lisaks ostsin esimese kaerahelbepudru, mis on mõeldud esimeseks pudruks, lubatud alates 4. elukuust. Kui õunapüreega hästi ja pudruga ka, siis saan putru ja püreed kokku segada ning ta kõhu eriti täis sööta. Can’t wait! Muide, kaerahelbepuder on mu absoluutne lemmikpuder ja sööme seda ise ka Jaanusega igal hommikul.

p2030896

Eesmärk on Johanil kõht täis saada ja ehk on ka rahulikumad uned. Hippil on veel mingid head-ööd pudrud, mis on kõikvõimalike heade asjadega, et kõht oleks täis ja uni pikk, aga sinna on veel aega.

Kõrvitsat saab ta edasi, vaatan, kuidas õunale reageerib ja kui sellega ka hästi (24h tunni möödudes saab näha), siis puder. Pudrust veel nii palju, et gluteenist räägitakse nii ja naa – osa ülevad, et oleks hea gluteenivabast alustada, aga osa, et pole hullu kui gluteeniga, eriti veel kui rinnapiimal, sest mida rohkem veel emapiima saab, seda kergem on tal varakult harjuda muude värkidega. Noh, Hippi vihikus oli ka kirjas, et ei ole hullu, et gluteeniga puder, niisiis, usaldades jälle enda tunnetust lisaks loetule, võtsin selle pudru. Eks ole näha.

Muidugi, vajasin toitmiseks nõusid ka. Algul toitsin selle lusikaga, mille Hipp klubi liikmed kingituseks said, aga mõtlesin, et no ostan siis lusikaid ja kausse ka juba, sest Hippi lusikas oli roosa ja üsna tavaline. Tahtsin mingit paremat, kummisemat värki.

Lusikad ja kausid valisin Munchkini omad.

Lusikad on pika varre (mugavam toita) ja pehme otsaga ning kui toit on liiga kuum, muutub lusikaots heledaks, peaaegu valgeks ehk siis väga hea selle järgi vaadata, kuigi ma katsetan käeseljal niikuinii üle. Niisama, tore vidin. Lühikese varrega lusikad on selleks, kui ise hakkab söömist õppima.

Ma võin öelda, et need lusikad on lapsele, kellel tulevad hambad, tõeline hitt. Johan järab neid niisama ka, kui me laua ääres istume ja ta mänguasjadest tüdinenud – nendega tegeleb ta väga pikalt ja huviga.

Kausid võtsin sellised, mis kinnituvad iminapaga laua külge. Hetkel ei ole see oluline, aga hiljem, kui ise hakkab sööma, siis on vast kergem, kui ta neid kausse mööda tuba laiali ei suuda loopida. Olgu öeldud, et ka kinnitatud kausid on hitt – tükk aega jamab, et neid laua küljest lahti saada ehk siis seda rahulikum on meil laua ääres istuda.

Vett andsin muidu Aventi lutipudelist, mis rinnapumbaga kaasas oli (muide, pole kordagi kasutanud). Aga kuna seda on tal raske hoida ja ta tahab pudelit vahel ise hoida, siis võtsime Chicco topsi, mis on kummiotsaga ja ideaalne üleminekuajale (lutipudeli ja tassi vaheetapp).

Muide, joogitopse ma natuke pelgasin, eriti peale seda, kui netis tiirles pilt sellest, millised need sisud on – hallitavad, puhastada ei saa, mis kõik. Aga sellel topsil käivad küll kõik osad lahti, ka see silikoonosa, nii, et ükski äär ja vahe ei jää puhastamisel/kuivatamisel puutumata. See mulle meeldis.

Ja hetkel ongi kõik selle söögitavaariga. Ainus, mis on puudu, on korralik pudipõll. Kummist põlled ei meeldi, mõtlesin, et kuidagi ebamugavad ja ebaloomulikud tunduvad, aga juba praegu näen, et riidest põlled lähevad kiiresti mustaks – lihtsam oleks kraani all kummist põllesid pesta ja kohe kuivatada – valmis ta ongi. Riidest põlled tuleb ikka pessu panna, tükk aega kuivab, ei ole nii, et kohe võtta, aga samas palju mugavamad ja saab suu ka peale sööki puhtaks teha… No vot, ei teagi, mis on parim.

Selline kokkuvõte meie söögikraamist.

NB! Ei saa endiselt aru sellest, miks pannakse toiduplägaseid laste pilte netti üles, aga saan aru sellest heldimuse hetkest, kui ta isuga sööb. Emade-isade rõõmud. Netti ei saagi seda riputada ka sellepärast, sest keegi teine ei saa aru niikuinii, kui äge see on, kui oma laps sööb, õigemini, kui ka saavad aru, siis teiste last söömas pole nii äge näha niikuinii. Ühesõnaga, suva see söögipilt – lapse esimesed söömised on endale lihtsalt erilised.

 

 

 

Advertisements

19 thoughts on “Uus aasta, uus menüü. Kahjuks mitte minul.

  1. Mul saab kutt kohe 4kuuseks ja enne järgmist arsti veebruari alguses omast tarkusest vist ei alusta, aga vaikselt uurin ka juba selle lisatoidu-värgi kohta. Olen lugenud, et osad segavad rinnapiimaga esimesed ampsud, mis sa selle kohta arvad? Ja miks sa muidu poe oma valisid, mitte ise ei keetnud-püreestanud? Kas neid Hippi pakke tuleb vahepeal veel? Mul esimeses oli pudipõll, lusikat küll ei mäleta, aga nagunii kasutaks mingit hõbelusikat vist parem.

    Like

    1. jaa, vaata, kuidas kasvab ja ega lisatoiduga kiirustama ei pea tegelikult. Ise ei teinud seetõttu, et polnud millestki teha. Mugavam on osta, kui minna kõrvitsaid ostma ja siis mässan, kui päris oma aiast või tuttavatelt võtta ei ole. Igal juhul eelistan oma aia kraami, kui see olemas oleks.

      Like

  2. Ma tean vist miks segatakse. Pakkusin ka oma lapsele huvi pärast lusika otsaga püreed ja ta oksendas mu täis. Kogu piim tuli välja, mis ma talle ennem sisse söötsin. Meie jääme praegu veel piima peale 😀 😀

    Like

  3. Söögiteema on kuum teema, hakkas igasugust vastuolulist infot saama uksest ja aknast, aga siiski annaks ka ühe nõuande, ära jää väga pikalt püreede peale, hakka enda kõrvalt lapsele sobivat toitu kahvliga purustama, et ta varakult tekstuuri tunneks. Nad muutuvad mingi hetk igasugustele muutustele väga protsetivaks ja ma arvan et Sa ei taha et Su aastane ja peale laps ainult blendertatud toitu sööks 😉 kamapall on imeline värk, kordinatsiooni harjutamiseks neid näppudega püüdes ja tükitoidu harjutamiseks, need sulavad suus, seega suurt kurkutõmbamise ohtu pole ja anna talle ka kohe lusikas ise pihku ja varsti oled selles seisus et ta tahab ainult ise süüa, anna talle ainult võimalus 🙂 Koristama peab palju aga see on seda väärt 😉 Jõudu sellel teel!

    Liked by 1 person

    1. See on küll väärt nõuanne! Olen sama meelt – kui liiga kauaks jääda püreede peale ja ei last ise toitma, siis see on ainult karuteene endale. Koristama peab niikuinii ja see plätserdamise ja segaduse periood on ikka võrdlemisi lühike. Hiljem on ikka ülihea, kui juba aastane laps oskab ose enam-vähem süüa, saad ka ise samal ajal normaalselt süüa jms.

      Like

      1. Jaa, ta juba on huvitatud lusikate suhu toppimisest ning ise mõtlesime ka, et tahaks võimalikult varakult ta ise sööma saada. Vähemalt avastama 🙂

        Like

  4. Mu lemmik on siiamaani Tommee Tippee kummist taskuga põll. Ei ole liiga kõva nagu osad (BabyBjörn näiteks) ja kerge puhastada. Riidest põllesid kasutasingi vist ainult täitsa alguses, kui ise rohkem last toitsin.

    Like

  5. Nendes Hipp head ööd putrudes on suhkur sees, nii et neid väga ei soovitata anda alla aastasele. Ma ise kasutan Holle putrusid ja kui magusamaks tahan teha, siis lisan puuviljapüreed hulka ja saab väga maitsev. Aga edu uute maitsete avastamisel. See on põnev aeg. 🙂

    Like

    1. Seetõttu ma seda ei ostnudki, vaid täitsa puhta ja hakkan ise puhast puuviljapüreed juurde lisama. Suhkrust tahan teda eemal hoida võimalikult kaua 🙂

      Like

      1. Misasja? Ei ole ju suhkrut neis putrudes. Hippi Fine Apple ja Oat Apple good-night putrudel on ju allääres eraldi märge “no added sugars”.

        Like

      2. Ma ei ole uurinud nende sisu, aga mingi segu nad on. Tean, et piimaga, aga et suhkruga, seda ei mõelnud jah. Väga hea, et ei ole. Eks uurin asja, kui ostuks läheb.

        Like

  6. Kas need iminapad jäävad tugevasti kinni? Otsin ka selliseid, mis püsiksid tugevalt laua küljes. Kui kodumaist õuna veel leida, siis saumikserdades ja vett lisades saab ka okei püree.

    Like

    1. Jaa, väiksemad jäävad tugevamini, kui suurem, õigemini mulle tundus. Ta peab ikka tükk aega kangutama, et lahti saada. Seal on muidu üks koht, kust lükates saab kausi lahti, kui selle ära tabab, siis saab.

      Like

  7. Kas sa näputoidu peale pole mõelnud? Mitte et ma suruks, ma lihtsalt ise olen tulihingeline fänn ja nagu tulihingelised fännid ikka – olen kergelt pimestatud ja ei saa aru, miks kõik teised seda teha ei taha 🙂 Aga tegelikult austan muidugi igaühe oma valikut, lihtsalt huvitab, mis teised mõtlevad.

    Like

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s