Kust tulevad halvad teenindajad?

Sellest tuleb täiesti titevaba postitus, sest mul on vaja nüüd auru välja lasta muudel teemadel ka.

Ma olen nii palju halba teenindust viimasel ajal kohanud, et jube!

Näiteks, R-Kiosk on olnud pettumus. Paaril korral, kui pool tundi enne sulgemist sealt läbi minna, et haarame ruttu mingi sooja võiku, sest nii kiire ja ei jõudnud mujal, siis müüjad on olnud täiesti häiritud ja ära saatnud, et eiei, nemad peavad masinad kinni panema. Mis jama jutt see on? Kui keeruline on ühte masinat kinni panna ja kas see ei peaks kuuluma peale sulgemist tegevuste hulka? Ma ei ole nende firma ja korraga kursis, aga see, kuidas nad on vastanud, on jätnud mulje, et pigem on see teenindaja enda sabin ja mugavus, sest sellel hetkel loetakse igat minutit – saaks aga ruttu koju. Nagu prouad kamandaksid lastega, selline käitumine on vastu tulnud.

Siis käisime õmblusmasinaid vaatamas. Euronics, kus on muidu asjalikud teenindaja olnud ja alati kiidan, siis viimati oli asjalikkusest asi kaugel. Lähme sisse, kaks teenindajat jutustavad, NÄEVAD meid ja ruttu pea alla mingisse arvutisse ja valjusti arutavad asja edasi, et äkki kui pilku vältida, siis ma jumala eest ei küsi midagi. Küsisin. Tere, kas teil siin õmblusmasinaid ka on ja kus? Jah, minge edasi, ülejärgmine riiul vasakule. Eee… Äkki keegi tuleks nendest rääkima ka? Kas neil on suva, et klient tahab õmblusmasinat või oli see arvutiasi seal arutada nii tähtis, et käega viipas kuskile. Noh, tuli siis “tutvustas” masinaid. Siin nad on, vaata seda lappi, sellised õmblused. Ok, mind ei huvita need peened arvutisüsteemid ja sada pistevalikut, ma tahan tugevat, töökindlat, vastupidavat masinat. Oi, aga seda ma ju ei tea küll öelda ja ennustada! Oli vastus. Misasja? Ta töötab seal ja ei tea klientide tagasiside põhjal midagi öelda või üleüldse omadustest, mitte midagi ta ei tutvustanud, mul sai hing täis ja hakkasin mudeleid googeldama, et ehk on kuskil foorumites midagi nendest räägitud – saab vähe paremat infot. Eksole. Läksime sealt ära, korraks hiljem sisenesime uuesti, et ühte üle vaadata ja müüja valvel, et noh, tulite ikka masinat ostma? Justkui oleks tohutu teenindus ja müügitöö sellele eelnenud. Ei, ei tulnud.

Läksime Husqvarnasse, kus kaks ülilahedat meest rääkisid õmblusmasina nii spetsiifiliselt ja üksipulgi lahti – tõelised eksperdid, kes oma kauba müügist on huvitatud. Maksime topeltraha, mida Euronicsis oleksin maksnud ja saime ideaalse asja. Oleks see müüja Euronicsis osanud mulle masinat tõesti müüa, siis oleksin õnge läinud ja võib-olla isegi ostnud, aga nii suvaliselt asja võtta, et klient saadab vabatahtlikult teenindaja minema, kuna ta pole abiks, vaid segav faktor – no appi.

Siis läksin 15-20 min enne sulgemist ühte lastepoodi ja hakkasin leti pealt kindaid vaatama, sest mul oli Jontsule kindaid vaja. Müüja, kes tegi “Mhh” kui sisenesin ja tere ütlesin ning kes raha luges, ütles mulle kiiresti: ” et te teaksite, siis me hakkame varsti sulgema”. Ok, selge, head aega, sulgege pealegi.

Mingi aeg tagasi käisime Sportlandist läbi ja olime Helly Hanseni seina lähedal, kui kuulsin, et kamp teenindajaid on ringis ja jutustavad valjusti mingit labast juttu. Noh, ikka mingid labased väljendid olid. Samas, HH’s sorisid kliendid suurusi, muude brändide piirkondi ei vaadanud. Et noh, polnud teenindajatel piinlik nii käituda ega polnud nad huvitatud müügist ka.

Ja veel, eile või üleeile käisime Gurmansi poes teed ostmas. Kuna ma ju kohvi enam ei tarbi, siis tee peab mõnus olema. Tahan rohelist teed mingi lisandiga, et oleks mõnus tugev maitse ja toime. Küsin müüjalt, kes ka kassas raha luges (1,5h enne sulgemist). Ta ei teadnud mitte midagi nendest teedest seal. Ee, võtke roheline? Ja ruttu kassasse tagasi. Raha tulebki lugeda ja vahel on vaja keset päeva seis ära kontrollida, aga kui klient on sees ja veel küsib ka, siis jätad pooleli ja alustad hiljem uuesti. Mitte midagi sellest ei muutu. Ma olen seda kõike läbi teinud, ma tean. Ostsime mitut sorti teed ja ikkagi lugesime, uurisime ise, sest müüja ei soovitanud mitte midagi. Teda ei huvitanud, et me seal oleme ja mida me ostame. Tegi oma “kiire” näo pähe jälle ja hakkas sentidega kolistama.

Ütlen ka selle siia vahele ära, et olen väga sõbralik klient, niisiis halva teeninduse põhjus ei saa olla ka minu ülbus.

middlefinger

Teenindusest ma võiksin rääkida vist vähemalt raamatu jagu, sest olen ise alates tiinekast peale sellel alal olnud – alustasin teenindaja-õpilasest ja nüüd, 10 aastat hiljem, dekreeti jäin juhatajana – ehk siis olen läbinud astmed nn samblastaadiumist peale.

Asi, millest ma ei saanud aru ei 19-aastasena ega saa ka 30-sena, on see, et kuidas saab olla halb teenindaja? Selline, kes ei vaevu peadki tõstma, kui sa poodi sisened? Või on lihtsalt ülbe? Sest suva, mis palga eest sa seda teed, mul oleks piinlik elementaarseid viisakusi eirata või nii oskamatu olla.

Selles mõttes, ok, palgad on ülimadalad, töö on raske, tuhandeid inimesi ja emotsioone pead taluma ja end vastavalt kliendile kohandama – VÄGA raske töö! Ja muidugi ka see, et öeldakse, et eraelu tööle kaasa ei võeta, aga ükski üliinimene ei saa end täielikult välja lülitada absoluutselt igal tööpäeval. On päevi, kus sa parima tahtmise juures ei suuda silma väga säravana hoida, aga no,  sa ju annad endast ikkagi parima.

Vahel on trots ülemuste, omanike, jobude klientide jne vastu, et vot, kus ma nüüd näitan ja ei kavatse siin lillegi liigutada ja ei pea ma siin tasuta tere ütlema ja tore olema, kliente aitama, sest sügavalt savi, et nad oma ostud teha saaksid ja raha ikka omanike tasku, nii et tulgu ja olgu ise selle palga eest. Muidugi teeb viha, ükskõik, millisel alal, see, kui sinu tööd ja panust ei hinnata ega ole motiveerivat boonussüsteemi, AGA…

Jah, räägivad ju ülemused koosolekul “firma näost ja muljest”, aga olgem ausad, kui inimene on viha täis, et ei saa oma pikkade ja pingeliste tundide eest väärilist tasu ning kui ta ohverdab kogu pere-ja eraelu lihtsalt nende kaupade müügitöösse ja teenindamisse, siis loogiline, et töötajatel on ükskõik, milline on firma maine ja et nad on ju selle firma reklaam. Seda enam tahab teenindaja klientidele nähvata ja firmale tagasi teha oma ülbuse või apaatsusega.

Firma, kus töötajad ei tunne, et nad on hoitud ja austatud ega tunne, et see firma nende huve kaitseks ja nende eest seisaksid, kus nende panust ei märgata, ei tohiks loota ka sellele, et töötajad firmat austaksid, hoiaksid, firma huve kaitseks ning neile maksimaalselt end panustaksid. Miks nad peaksidki? See ei käi ühepoolselt, et oleme suur firma ja te olete alluvad, tehke, mis kästud, vaid see on koostöö. Ja ei, me ei räägi siin sellest, et ülemus tuleb ning ütleb wow, jess, sa oled niiiii tubli! Tere, lasteaed. Me räägime sellest, et inimene, kes kulutab enda ressursse ehk väärtuslikku aega ja tervist, peab saama vääriliselt tasutud, mitte ülemuselt tühje kiidusõnu, sest talle koolitusel öeldi, et käi ja kiida rohkem, siis on mega team spirit. Kuigi jah, paljudes kohtades ei saa isegi kiita mitte.

Aga hoolimata sellest kõigest ei saa ma aru teenindajatest. Selle trotsliku töötamisstiiliga ei saavuta ju mittegi midagi muud kui enda maine on rikutud. Sellega ei maksa sa kätte ülemusele või omanikele, et vot, kus ma nüüd alles näitan. Sellega jätad sa endast halva mulje. Ma võin omast käest öelda, mul oli päris ükskõik koosolekul hõigatud jee’dest ja jess’idest, teeme ära, jee ja pange tähele, te esindate meie firmat ja olete tohutud firmanäod ning tehke siis ilus nägu. Täiesti ükskõik. Millest mul polnud ükskõik on see, milline on MINU maine.

Kui mina olen ülbe, ükskõikne või niisama oskamatu teenindaja, siis minul on piinlik. No, ma ei ole tasuta ka inimestega ülbe. Tulgu keegi minult midagi küsima, kasvõi kellaaega, ma ei ole siis ülbe ega mõtle, et no ma ei saa selle eest palka, mis peaksin sõbralik olema. Miks ma peaksin siis raha eest ülbe olema? See pole minu loomus, sest piinlik on ülbitseda või ebaviisakalt eirav olla, kuidagi matslik, kuigi tihti mõeldakse, et see on midagi kõrki.

Enda teadmisi toodetest, stilistikast, etiketist, ümbritsevast elust, rätsepad, teenused – kõigest, mis vähegi aitas mind mu töös kaasa, kogusin vabatahtlikult juurde. Jah, ma võin mõelda, et ma ei pea tasuta uurima või õppima ning nõudma seda tööaja sisse, mis on osaliselt õige, aga samas, ma leidsin, et ma ei saa piisavalt tööl keskenduda mingisugusesse lugemisse või netis surfamisse, niisiis täiendasin end ka muul ajal. Misiganes koolitusi töökohad on pakkunud, selge see, et nendel käisin ma suurima hea meelega, ei mingit “järjekordne lollus” suhtumist.

Näiteks, õmblusmasinamüüja Euronicsis ei olnud seda teinud. See pole ka vabandus, et see on suur pood, kaupasid on palju. Ma olen töötanud mitme ruutkilomeetrisel alal, jooksnud päevas sada korda seda läbi, et klientidele asju kokku vedada ja teadsin täpselt, millisel korrusel, riiulil ning mitmendas reas asuvad, näiteks, meeste siidisokid või teatud pandlaga püksirihm, rääkimata suurematest asjadest. Ning mitte ainult teadsin, kus asuvad, vaid teadsin, tootjast, materjalist, hooldusest rääkida, teadsin, milliste asjade juurde mingid asjad kõige enam sobivad, teadsin, millise tehnoloogiaga on kangad kootud ja kust on tooraine tulnud. Ma tegin endale kõik selgeks ja samas mõni teine, kes ei vaevu, see jääbki hädaldama, et ei jõua ega tea ja kuidas on ebanormaalne kõike teada, eriti veel selle palga eest. Ma ei saa aru, kuidas saab olla väikeses poes ükskõikne või mitte teada, mis sul seal on? Nagu erinevad teed ja kohvid. See on nii spetsiifiline ala, et miks pannakse inimene tööle lihtsalt kassa taha seisma? Tänapäeval on ju iseteeninduskassad ka, pangu masin, kui see muud ei pea tegema, kui rahatehinguid.

Täiendasin end alati, sest esiteks, minu ego ei kannata suvalist suhtumist tööl ja mul on piinlik, kui ma ei tea asju või jätan endast paraja tumba mulje. Teiseks, teadagi, kliente on igasuguseid ja kui mõni halvas tujus klient tahab sind maatasa teha, siis ta üritab kõigest väest leida viisi, kuidas. Aga mina oma teadmistega ei lasknud seda teha, sest ALATI olin ma kliendist targem, vähemalt enda “mängumaal” ja mujal ma ei peagi olema, mul oli enesekindlus, et tulgu ta mis jutuga tahes ja ma “võidan”. Alati võitsin. Või noh, algusaegadel ikka sain oma osa ka, kui ei olnud piisavalt kogemust või teadmisi, aga tänu sellele seda kiiremini ma õppida tahtsin, et mitte keegi enam ei saaks võimalust mu otsas niimoodi trampida. Kolmandaks, kui hea tunne, kui mõni madalate ootustega klient tuleb midagi uurima ja sa saad teda siiralt harida ja üllatada? Sealt see püsiklientuur tekib ja raha tuleb.

Ma pean siinkohal mainima, et tegin seda kõike ka siis, kui sain palka 4500 krooni brutos ehk siis miinus maksud. Muidugi oli palju, väga palju trotsipäevi, et ma ju annan endast kõik, aga miks ma ikkagi üüri makstud või šampooni osta ei saa. Sellegipoolest, klientidele ehk võõrastega ma ei näidanud seda kunagi välja, sest nii väga kui oli ka kiusatus kõiki p****e saata, teadsin, et mina olen see, kes saab kahjustatud. Ma ei ole mingi klienditeeniduse guru. Ma olen päris tihti mõelnud, et jeerum, ma vihkan inimesi, sest nii palju idiootseid kliente on olemas ja olen pidanud neid teenindama, et halb hakkab. Aga ka neid ma teenindasin hästi.

Muidugi ei välista see seda, et kirunud, nutnud, vihastanud olen ma ikka ning terve ihu ja hingega, aga ma olen seda kodus teinud. Võõrast inimest ei huvita sinu hala või põhjus, miks sa kuskil teeninduskohas temaga ülbitsed, nii et pole mõtet. Teeninduses tuleb käituda nii, nagu muidu käituksid, kui keegi abi palub, või natuke peale. Ja kellel ei tule see sõbralik aitamine või mingi särts loomulikult välja ning kes ei tunne, et peaks seda tegema, no see ei peaks ka teeninduses töötama. Kõik inimesed ei peagi ju sobima sellele alale ega sobigi, see on loogiline.

retail

Firma seisukohast – tõsiselt ka, harige, motiveerige, aidake enda teenindajaid, sest klientidele jääb ikkagi tervest firmast halb maitse suhu, et kas seal üldse filtrit ei ole, milliseid töötajaid valida või mingeid standardeid, mida tööl peaks tegema ning kas kaupade/teenuste müük ei ole nii oluline. Äkki töötajad ei teagi, mida nendelt nõutakse ja mõnele on ainult väikest tõuget vaja. Aga selge see, et kes juba algselt oma inimtüübilt sinna ei sobi, siis tehke talle teene ja saatke ta sealt ära.

Nagu näha, ma lähen teenindusteemade peale põlema ja jutt venib nii pikaks, aga ma olen sellega hullu vatti ja vilet näinud, ka oma isikliku elu kõige raskematel aegadel ning ma lihtsalt tean väga hästi, et saab küll paremini.

Oehh, kus nüüd tuli alles word vomit.

Advertisements

20 thoughts on “Kust tulevad halvad teenindajad?

  1. Kommenteerin esimest korda su blogis, aga pean kohe kaasa rääkima, läksin nii äksi täis.
    ma hindan tohutult seda, kui teenindaja on rõõmus ja abivalmis. Näiteks Rocca Al Mare Beebicenteris on üks jumalik teenindaja. Ta lihtsalt on nii hingega asja juures ja teab kõigest rääkida mida ta müüb. Nii lahe oli ükskord, läksin poodi kui lapsed olid ära sündinud ja oli vaja soojakotte. Küsisin teise teenindaja käest kus need astuvad, siis see mu lemmik hüüdis tagant:”tal on kahte vaja!” Mäletas mind raseduse ajast saadik, et mul kaksikud tulemas. See on pühendumus!

    Samas see gurmee teepood, püha taevas 😀 ostsin just kohviube ja kell sai 21:00, järjekorras oli mu taga veel üks inimene ja teenindaja keeldus talle asju müümast, sest pood on kinni. Tal oli asi välja valitud ja tahtis ainult maksta. Kohviubasid soovitada ei osanud, midagi neist rääkida ei tahtnud, andis ainult nuusutada. Ootaks paremat teenindust sellisest kohast.

    Mu kaksikud on kaks kuud nooremad kui J, seega elan täiega teie tegemistele kaasa. Tunnen paljudes hetkedel ennast ära sinust lugedes. Ma olen ka üks neist õnnetutest, kes hea meelega tahaks tulevikus veel lapsi aga iial ei suudaks uuesti rase olla. Kaksikrasedus kanda 37+5 nädalani oli räige!

    Aga suur pai teile, ägedad olete!

    Like

    1. Kaksikud on lahedad! Aga kaksikute rasedust ma, muidugi, ette ei kujuta 🙂 Aga nüüd ma näen, et ahh, rasedus on tegelikult lühike aeg, kuigi sellel ajal tundub igavene 😀

      Like

  2. Mul õnneks selliseid teeninduskogemusi pole aga paar mõtet tekkis küll. Ma ei kaitse kohe kindlasti kehva teenindust, kui inimene läheb tööle teenindajana siis kindlasti peaks ta ka suutma kliente teenindada. Aga ma kahtlustan, et lisaks madalale palgale ei motiveeri paljud tööandjad oma töötajaid mitte millegagi. Teatud juhid arvavadki, et hea on see kui leti taga lihtsalt on mingi inimene ning ta võiks võimalikult vähe palka tahta. On hulganisti väikeseid poode, kus teenindajatel on konkreetsed käitumisreeglid, tehakse kauba tundmise koolitusi ning teenindaja teab, et tema ongi poe ja ettevõtte nägu ja visiitkaart. Ja on ettevõtteid, kus teenindaja on nagu mingi topis, kes pimesi peab järgima pehmelt öeldes totraid reegleid. Näiteks see kui tanklas ei tohi teenindaja 12-tunnise vahetuse jooksul kordagi istuda ega midagi tegemata olla. Ka kui kliente pole siis peab ta seisma leti ääres ning näiteks lapiga puhast tööpinda üle puhastama (turvakaameratest jälgitakse).
    Ma muidugi ei saa ka aru, miks teatud inimesed üldse teenindajana töötavad. Samal palgatasemal on ju veel hulganisti töid, mis ei sisalda klientidega suhtlemist.
    Aga kui ma juba netipoest tellimise asemel ise poodi kohale lähen siis tahaks tõesti saada ka kauba kohta pädevat infot ning teenindust.

    Like

    1. Jaa, tean väga hästi seda tunnet, kui 10-12h jooksul istuda saad max 15 min, kui kiiruga mingi söögi sisse tangid. Tanklas ilma klientideta mitte istuda on ikka täiesti jube. Teenindus on nii vähe hinnatud ja tohutult raske töö, sest konkreetselt enda tervise matad sinna. Tööandjad on ka kuskil kiviajas oma mitteistumise ja nonstop müügi nõudmisega. Kui kõik võtaksid asja mõnusalt, oleks motiveeriv palk ja tulemussüsteem, pausid tagatud, nagu seaduses ette nähtud, siis ma olen täiesti kindel, et teeninduskvaliteet paraneks ja seda ei tehtaks enam trotsi või üleväsimusega.

      Like

    2. Mind huvitab, kuidas tanklates selline asi võimalik on, see on ju konkreetselt seaduse vastane. Aga ilmselt siis tööinspektsioon käib, teeb mingi ettekirjutuse ja kõik..

      Like

      1. Seaduslik muidugi mitte aga kui tööandja annab töötajale valida kas kuuletuda või otsida uus töökoht siis paraku liiga suur osa töötajaid kuuletub…

        Like

  3. Sattusime paar aastat tagasi ühes tanklas sellise teenindaja otsa, kes ütles, et tema just pesi ahju ära ja ei hakka seda määrima, kuigi tankla oli avatud 24/7 ja arvata võib, et kell 12 öösel veel neil uus vahetus ei tulnud ka, et ta sellepärast poleks nõus olnud seda ahju määrima. Enam sinna tanklasse pole läinud.

    Like

  4. Olen ise olnud klienditeenindaja, mistõttu tean, mida see töö endast kujutab ja tean, kuidas kliendid võivad mõjutada, ning seda enam üritan tõesti olla tore ja meeldiv klient.
    Käisin jõulude eel Ülemiste Koduekstras ning sattusin noore teenindaja peale, kes ei tõstnud kordagi pilku letilt, ei öelnud ei tere, ei summat, ei aitäh, ei palun, ei midagi. Sellest korrast jäi nii mõru maik suhu, et kui ma juhuslikult pidin sinna pärast aastavahetust uuesti minema ja nägin teda tööl, tahtsin võimalusel tema kassat vältida (vahet pole, kui suur see järjekord teise teenindaja juures siis olla võis). Seda võimalust aga ei olnud, sest järjekordi polnud ning ainult tema oli tol hetkel kassas. Jälle sama seis – ei vaadanud kordagi minu poole, ei ühtki tervituslauset. Seekord aga jäin lausa jõllitama ja palusin, et ta kas või hetkeks naerataks.
    Ja siis parim teeninduskogemus on muidugi Maximast, kus saaliteenindaja keeldus mind teenindamast:”küsi infoletist oma küsimused”. SUPER :).
    Aga muidugi tean ka oma sõprusringkonnast inimesi, kes on tõesti halvad teenindajad ja seda isegi siis, kui on sõber teisel pool letti. Nii et võta näpust.

    Like

  5. Mina avaldaks jällegi enda vaatenurga antud teemal. Olen inimesi teenendanud juba 5 aastat (kuigi mu ametinimetus on hoopis teine, kuid kuna ma olen ka kassa taga siis inimeste keeli olen “müüa”, kuigi antud ala nõuab ka kõrghariduse olemasolu).

    Esiteks tahan öelda, et olen öelnud isegi kliendile 2-3 min enne sulgemist, et palun võtke toode/makske kohe ära sest kohe läheb kassa kinni ja tööpäev läbi, sest mitte ühtegi üleminutid mulle mitte keegi kinni ei maksa+ ma ju pean veel kassat loendama ja lõpetama enda vabast ajast (rääkimata sellest, et pean alati tulema ka 15 min varem kohale, et täpselt õigeks ajaks ka avada ja müügivalmis olla). Kuna tööandjal on suva ja see tasu minu taskusse ei lähe, siis vabandust aga miks ma peaksingi peale tööpäeva veel kedagi teenindama, kas see ei tundu teile imelik? Olles nii kaua sellel alal töötanud ei lähe ma tõesti käsi südamel kunagi 5 min enne kinnipanekut midagi kuhugi valima ega ostma. Võib ka järgmine päev seda teha, aga seda ma teen vaid austusest töötajate vastu (enda isiklik kiiks ilmselt).

    Teiseks mis puudutab kauba tundmist, siis olen absoluutselt nõus, et kaupa peab tundma ja mul oleks ka piinlik mitte teada mehhanisme, toimet, komponente jne…kuid ka minult on küsitud pika tutvustamise peale- tahan head kvaliteetset toodet. Vabandust, aga selle aja jooksul on tõesti väga vähesed kliendid tulnud tagasi kiitma või laitma midagi konkreetselt. Jah, idee poolest on kõik tooted kontrollitud ja peaksid olema korralikud aga ma mitte kunagi ei saa anda kliendile garantii, et see on 100% tema jaoks sobiv ja õige.

    Kolmandaks, te ei kujuta ette kui mitu no ütleme 100 klienti on päevas kes ei ütle ei tere, aitäh, headaega…nimetame neid kummitusklientideks. Letile lendab toode, siis raha ja läinud oligi…Ja ole sa ära ole kui tahes särasilmne müüja, siis kahjuks see 101-le kliendile võib jääda mulje, et mina olen ebaviisakas või pahur. Viisakaid, toredaid kliente jääb järjest vähemaks ning neid võib samamoodi taga otsida nagu varsti ka klienditeenindajaid 😀 Ausalt aga see on tõsi – aga me ju kõik oleme inimesed.

    No ja neljandaks – jah klienditeenindaja peab olema empaatiavõimeline, kuid kuna meie riigis on kõik nn sellele ülesehitatud (me ju ei tooda midagi, meil on see service ühiskond) siis kahjuks ongi iga 3-s inimene klienditeenindaja, kuid et hea olla, peavad olema ka teatud eeldused inimese teiste inimestega töötamiseks. Kahjuks pooltel praegustel teenindajatel see puudub. Seega kui sa küsid Kas on, ja kus? Siis inimene vastabki “Jah ja näitab kus” 😀 No sellesmõttes et sa ju ei küsinud Et sooviks õmblusmasinat või et, Kas keegi oskab õmblusmasinaid tutvustada vms, usun et said aru mu poindist. Jah kindlasti on super oskustega inimesed kes juba tee peal hakkavadki sulle kohe kiitma kingit head toodet, kuid kahjuks väga paljud “ei taba seda ära”. Seega sa küsisid- sulle vastati. Olen isegi sellega kokku puutunud 🙂

    See oli kõigest minu arvamus antud teemal ja eks sellel annab arutada pikalt ja laialt olen nõus 🙂

    Liked by 1 person

    1. Ma ju tean absoluutselt kõike – ebaviisakatest klientidest kuni tasuta hilisõhtul raha loendamiseni. See käib asja juurde. Ja see, et kliendid ei ütle tere, ei tähenda, et mina seda ei tee. Ma oma 10 aasta jooksul olen vast KÕIKE näinud. On olnud tõesti raskeid päevi ja koju kibelenud. Aga olen ka klienti 15 peale sulgemist ka lõpuni teenindanud. Mul on järelikult temaga hea kontakt, valimine läks pikale ja summa on suur. Ma ei ole kindlasti see, kes ütleb kliendile, et aitab küll, pillid kotti, head aega. Kui asi venib, siis ma muidugi vihjan, et see võtab aega, et head valikut teha ning ehk on tal aega järgmisel päeval tulla ja saab rahus valida. Mis puutub 5 min enne poodi jõudmist, ma ei ole selline. Kui on tõesti häda, siis tean, et saan 5 min ajal hakkama ehk siis haaran leiva või kohvi ja jooksen välja, enne sulgemist, Olles kaubanduses töötanud nii kaua, siis ka minul pole enne sulgemist võimalus poodi minna. Panen oma poe kinni ja kiirustangi hilisõhtul toidupoodi, muud võimalust ei ole. Tööandja peab arvestama kassade lugemised ja muud toimingud tööaja sisse, lisama päeva lõppu 15-30 min. Kui töötajad seda ei nõua ega siis ei muutugi asi, kui KÕIK üksmeelselt nõuavad ja põhjendavad (sest mõnele ülemusele on puust ja punaseks selgeks vaja teha, kahjuks muidu aru ei saa), siis nad peavad muudatusi tegema.

      Like

      1. Ei Lilli ega minu postitus ei olnudki otseselt sulle suunatud vaid pigem üldine vastus sellel teemal. Loomulikult teenindaja alati teenindab ja tänab ja on üleüldse viisakas, lihtsalt see oli üks tavanäide, et sellel 101-le kliendile võin tõesti see tere tulla “mokaotsast” sest 100 eelnevat klienti see ei huviatnud (aga ei pruugi nii minna :D). Ja sulgemise teema on ka mitte sulle suunatud vaid lihtsalt näide, miks ühel kommentaatoril oli juhus kus ei teenendatud kuskil kohvipoes. Ise olen olnud mitu korda kuu töötaja ja minul seda probleemi üldiselt pole, kuid olen paljude kollegidega saanud aru et inimesi on erinevaid ja juhused on ka erinevad 🙂

        Like

    2. Suhteliselt kummaline suhtumine poe avamisaja koha peal. Kas me peaksime siis kõik automaatselt eeldama, et kui poe avamisajaks on märgitud 8:00-23:00, siis tegelikult tähendab see, et sellest ajast tuleb kliendil endal maha arvata aeg, mis teenindajal kulub poe sulgemiseks? Jah loomulikult, kõik me tavainimesed ju teame kui pikk see aeg (igal erineval poel) olla võiks. Või on omanik ikkagi mõelnud seda, et pood on lahti, ehk klienti teenindatakse avamisajal märgitud ajani?!?! Katsu nüüd ikka kliendikeskselt mõelda, kulla “klienditeenindaja”. Klienti ausalt ei huvita, mis on sinu tööpäeva algus ja lõpuaeg, klienti huvitab, mis kellani teda teenindatakse (LOE- pood lahti on). Paraku olen nt Prismas mitmeid kordi sattunud olukorra peale, kus pool tundi (!) enne poe sulgemisaega on letid juba tühjad, kuna kaup ära pakitud või pakitakse poes olevate klientide silme all, enamus kassasid suletud või tegeletakse sulgemisega ja “klienditeenindajad” vahivad sind mõrvarliku pilguga. Jumala eest, märkige siis poe avamisaeg pool tundi lühemaks!

      Liked by 1 person

      1. Kui antud kommentaar käis minu arvamuse kohta, siis seda ma mõtlengi, et kui avatud kuni 21, siis see tähendab minu kui kliendi kui ka ka teenindaja seisukohast seda,et kell 21 on uks kinni, mitte, et 20:59:30 jooksen veel sisse, et jess jõudsin enne 21 sisse ja siis hakkan valima. Pood sulgeb kell 21 ja kõik. Nii kaua kuni kelle 21:00 kõnnib viimane klient uksest välja pole kunagi probleem. Võib-olla väljendasin valesti. Mõte oli selles, et paar minutit (reaalselt 2 minutit enne sulgemist) ma hoiatan klienti, et kohe läheb kassa kinni kahjuks.

        Liked by 1 person

  6. Oh klienditeeninduse teema on äge jah! Mu esimene nö päristöö oli Tallinnas spordipoes klienditeenindajana töötamine, see oli nii äge aeg! Ma vahel lausa igatsen taga seda kollektiivi. Eks muidugi oli raskeid asju ka, nt pikad tööpäevad ja see, et istuda sai vaid 3 korda päevas pauside ajal, esimestel päevadel ma läksin lausa longates koju,sest mu selg oli nii väsinud. Praegu mõtlen, et ma kunagi vist tahaks ikka veel klienditeenindaja olla, aga võib-olla on mul kõik jubedad asjad lihtsalt aja jooksul meelest ära läinud 😀
    Aga tänu sellele tööle jääb mulle ka teenindus jube hästi silma igal pool, kutsehaigus vist 😀

    Like

    1. Muide, ma igatsen ka teenindaja tööd, aga sellel ajal mõtlesin, et appikene, kui raske see ikka olla võib. Aga samas nii lõbus ka 😀 3 korda päeva jooksul, see oli luksus, mul oli 30 min lõunapaus ja kui lõpuks poest tagasi, toit soojendatud, siis reaalselt istumisaega oli 10 min ja jälle tormamine 😀 Aga ikkagi, tagantjärele mõeldes oli äge, jaa 😀

      Like

    1. Olen 5,5a ettekandjana olnud. 3a Eestis, 2,5a Norras. Eestis oli tunduvalt “lebom”. Enamus aja 12tunnisesr vahetusest istusin ja keeldusin end rohkem kui minimaalselt liigutamast. Õigustatult – palk oli 3€ tunnis ja palgad hilinesid KOGUAEG. Rekord oli 4kuud palgata. Intresse keegi mulle viivitamise eest ei maksnud. Tol ajal olin noor ja pehmo, praegu ei laseks sellisel naljal küll juhtuda.
      Norras on enamasti vahetus 7,5h. Terve aeg seisan siin veenilaiendi alge kintsul, ise 7kuud rase. Vähemalt makstakse siin õhtutundide ja pühapäevade eest lisa.

      Like

  7. Mul pole õnneks olnud kogemusi ebameeldivate teenindajatega ning nt ma ei eelda ka, et teenindaja naeratab vms. Samuti ei ole kunagi eeldanud, et ta peab teadma kaubast kõike. Kui ma midagi osta plaanin, siis mul rohkem kombeks enne googeldada/uurida arvamusi tuttavatelt. Ma ei tea, ma alati mõtlen selle peale kuidas teenindajatele (minu teada) ei maksta ületundide eest ja kuidas paljudes kohtades nad PEAVAD seisma terve aja (mis on ajuvaba) ja siis selletõttu ei võta asja nii karmilt ka.

    Like

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s