Peaaegu puhas babytalk – räägin Johanist ja ainult natuke endast

Nii, nüüd see aeg on kätte jõudnud, kui on vaja igasuguseid barrikaade ehitada ja ümberpaigutusi nuputada. Johan roomab, õigemini käputab (oh isver, kuidas mulle see sõna ei meeldi).

See on nii lahe, kuidas ta on mõne päevaga silmnähtavalt arenenud. Esimese roomamisliigutuse tegi ta juba mingi aeg vana aasta sees, aga siis oli vaikus. Selle roomamisega ta väga edasi ei läinud, kaks tõmmet või misiganes moodi ma seda ütlen. Jõuludel, kui kõik koos meie juures olime (minu poolne pere), siis oli esimest korda pikalt ja kindlalt põlvedel.

Nüüd, kui mõni päev tagasi loobusin põrandal olevast mängukaartest ja tekkidest ning ostsin puzzlemati (ma ei jõua end ära kiita, kui hea otsus see oli), on talle mingi eriline mootor sisse läinud. Kuigi ma enne ka jälgisin, et tal liiga libe roomata ei oleks ja panin ta aegajalt vaibale, siis ikkagi väga ei tahtnud ringi liikuda või niisama valmistas, aga nüüd sellel matil on nagu arust ära iga päev – möllab, kukub, ajab asju taga – ideaalne. Ja mitte ainult matil, vaid sileda parketi peal roomab samamoodi. Ju tal oli õiget stardipakku ehk puzzlematti vaja, et asjale viimane lihv anda.

Pealegi, igasugusest tekid ja asjad ajasid mind nii närvi, koguaeg kortsus ja nagu tuba oleks pidevalt sassis. Ja kui tuba ongi koristama, pluss veel mingid kortsu aetud tekid ja Johani kisa ka, siis tekkis täielik ahastus ja paanika – kõike on liiga paaljuuu! Nii, et mingid rahulikumat värvi matid mõjuvad mulle päris hästi.

drphil
Ma tean, ma tean.

Käputamise sai selgeks, roomamise etapp jäi vahele, sest seda liigutust tegi ta paar korda nii, et edasi ka sai, aga ta läks närvi alati, tahtis end püsti ajada. Nii, et nüüd ta kilkab ja kisab, sest saab lõpuks ometi minna sinna, kuhu ise tahab. No ja enamasti tahab ta üleüldse kööki minna või rõduukse juurde või … kuhu iganes toas saab minna. Siis tõstan ta mingi aeg jälle matile tagasi, mille peale ta mõnikord korraks minuga õiendab ja siis avastab, et päris äge on.

Ja meie muidugi, nii hea lõbustus, kui seda ka vaadata ei ole, siis muudkui sätime asju sinna ja tänna, küll telekaaluse ette topin patju, et sealt riiulist midagi kiskuma ei läheks, küll Jaanuse töölaua ette mänguasjakast, kuna lauaalune on tema jaoks maailma põnevaim koht.

Alles paar nädalat tagasi arutasime, et peame pistikud ära katma, mis kättesaadavad ja asju ümber paigutama – eriti Jaanuse töö- ja tehnikaasjad ning juhtmed, et mine tea, varsti on see aeg käes, et hakkab kiskuma. Ma ei oleks arvanud, et see nii varsti on.

Ja see aeg on ka käes, kui vaikus on väga kahtlane. Ükspäev alles oli, mil mõtlesime, et oh, päris ilusti vaikselt mängib. Ei, oot-oot, meie laps ja vaikne, ei saa olla, mis värk on? Printerijuhe peos ja üritas seda närida. Olgu öeldud, et printer on laua peal ja oleme kõik juhtmed rippumast laua peale sättinud, aga ju see oli kuidagi sealt langenud, igatahes, kohe kasutas võimalust.

Siis oskab ta eriti kiiresti edasi minna, kui näeb mingit asja saadaval, mida ta ei tohi võtta. Suva need värvilised mänguasjad, aga mu telefon oli põrandale jäänud. Ju ma temaga seal mängisin või vahetasin mähkmeid ja jäi sinna kuskile kõrvale. Teise mati otsast suure kisaga n-ö joostes telefoni poole. Mõtlesin algul, et jeerum, mis nüüd lahti, aga ahsoo, telefon. Kust ta teab just seda tahta, ma ei tea, aga no teab ja näeb selle ära ükskõik, kui kaugelt.

Näiteks, siin oli action kaamera pärast, kuni avastas, et ta ei saa seda.

Nüüd on siis nii, et kui me midagi teeme, näiteks süüa, siis iga minut muudkui vaatame, kus ta on, enne sai vähe pikemaks valveta jätta, sest kuhu tal ikka minna.

Söögiasjast ka nii palju, et iga päev saab päris normaalselt juba lisa – kauss beebiputru mingi püreega, mida oleme proovinud. Lisaks mingit püreed õhtupoole. Vahel üks söögikord, vahel 2, vaatan tunde järgi, kui näljane ta paistab olevat. Lisatoit on natuke teda rahustanud küll, nii, et see oli õige otsus enne 6-kuuseks saamist seda andma hakata – suur poiss ja talle ei piisanud enam rinnapiimast. pap

Pudrust veel see, et eelmine kord, kui tema söögiteemadel rääkisin, siis näitasin ühte Hipp kaerahelbeputru, aga ostsin veel ühe, mis peaks olema esimeseks pudruks parim – Baby’s First Pap, jätkupiimaseguga. Seda on tal kergem seedida vast. Mõlemad on 4. kuust lubatud, aga tahtsin siiski seda ka anda.

Üldiselt on kõik nii lahe ja huvitav minu jaoks, isegi siis, kui olen viimases ahastuses ja on järjekordselt üks nendest jubedatest päevadest, kus ma parema meelega veggie oleksin.

Aga toad on täiesti koristamata ja ma meelega ei ole koristanud. Nagu üks lugeja kommenteeris selle peale, et mul ei ole oma aega. Minu aeg on siis, kui Johan magab, mitte ei ole koristamise ja muu sahmimise aeg. Muude tegevuste aeg on siis, kui Jaanusega ära jagame, et tema vaatab nüüd Johani ja siis ma saan koristada. Algul tundus natuke võõras see mõte, aga ma pean ütlema, et see on päris hea.

Hetkel on küll koristamata, aga tänu sellele oma ajale ehk siis süümekateta lebotamisele ja netis surfamisele (tema magamise ajal) on mul rohkem inimese tunne ja rohkem energiat. Kui on energia ja meeleolu õige, siis saan ka nii koristada, süüa teha, mööblit ringi tõsta, pilte maalida, mida iganes, et Johan on ärkvel, mängib, möllab. Kui ikka nii zombie tunne on peal ja mõtled, et endast pole kübetki säilinud, siis ei suudagi midagi teha ja kõik tundub võimatu. Ja on ka, sest ega Johan mingi robot ei ole, eks tajub, et miski on jamasti, seda enam ta tähelepanu tahab. Aga nagu olen öelnud – on paremaid ja halvemaid päevi, see on kõik normaalne. Tuleb ka neid päevi jälle, kui nutt on lahti, et kuhu ma kadunud olen ja kus mu aeg on.

Täna Johani une ajal, näiteks, vahtisin vloge ja tegin näomaski, kuigi oleksin võinud hullult koristada ja möllata. Mkmm! Aa, näomask! Ma ei tea, kas olen siin seda jaganud, aga parim pore strip, pinguldav, kooriv ja sära andev mask ever on vanakooli munavalge mask. Mõtlesin, et teen endale ühe sheet maski, aga siis mõtlesin ümber, sest kodune munavalge mask tundus ahvatlevam, järelikult see PEAB hea olema!

Kindlasti paljud teavad, aga kes ei tea, siis annan teile ka infot. Enne maski tegemist võiks naha ära koorida, et toime oleks maksimaalne, nagu ikka. See on meie esiemade ammune nipp, mida kasutasid, näiteks, enne pidusid,  et nahk eriti särav oleks ja ma ei tea, miks ma ei kuule, et seda tänapäeval väga kasutatakse. Äkki on kuidagi kahjulik, nagu vanad ilutrikid ikka, aga vaevalt. Maailma lihtsaim teha ja kasutada.

  • vaja läheb: 1 muna, majapidamispaberit (võib ka wc-paber, aga maj. pidamispaber on tugevam), suurt pintslit
  • eralda munavalge kollasest, klopi munavalget natuke, et päris üks suur klimp ei oleks
  • pane pintsliga munavalge näkku, ikka korralik kogus
  • tee majapidamispaberist parajad tükid, et saaksid nendega katta kogu näo – paber korralikult munavalge peale kinni suruda.
  • Kata paber veel ühe munavalge kihiga
  • Lase täiesti kõvaks kuivada, siis tõmba ära, nagu kilemaski
  • Ja nüüd mine peegli juurde ja ütle: ohh, kui ilus ma olen!

Mul olid nahal veel punetavad kohad ka, aga peale seda maski neid ei ole. Ma ei teagi, kas sellel on siis rahustav toime ka, igatahes mõnus mask ja nahk on ülipehme peale seda.

Seda tegin siis koristamise asemel.

Muide, ma olen selle postituse ajal mitu korda Johani köögist tagasi matile toonud, nii et asi on tõsine. Olgu, aitab küll, lähen panen temaga pehmeid klotse kokku, sest see on win mõlemale – mulle meeldib nendest mingisuguseid eriasju ehitada ja talle meeldib neid laiali lõhkuda. Keda huvitab, millest jutt, siis klotsid on Clemmy Plus  – pehmed kummist klotsid, mida närida ka võib. Ja need on hea lõhnaga!

Advertisements

3 thoughts on “Peaaegu puhas babytalk – räägin Johanist ja ainult natuke endast

  1. Nii lahe,et teil see lisatoidu asi toimib!

    ja selle puzzlemati pean ka muretsema, tundub asjalik asi! hea soovitus!

    Siis, kui Johan pöörama hakkas, siis mu oma hakkas umbes 5 päeva pärast, neil 5 päeva vahet, ma siis ootan kuna ta roomama hakkab, vast 5 päeva pärast 😀 haha mingi asi oli veel, mis teil tuli enne ja meil tuli umbes nädal hiljem 😀
    Ma annan ka putru talle ja natuke muidu asju ka, nii hull ikka, kuidas aeg läheb.

    Kas sa hambaid “pesed”tal ka juba?Ma ei tea, kas peaks juba natuke puhastama, kui nad lisatoitu saavad?

    Like

    1. Jaa, peaks ja tegelikult ma pean ausalt ütlema, et ei ole veel puhastanud. Mul on olemas üks näpuhari, millega peaks õhtuti õrnalt puhastama. Olen peale sööki vett ka andnud, et loputaks suud. Aga jaa, kuna tal juba esimene hammas ka suus, siis pean nüüd selle puhastamise protseduuri rutiini võtma. Igatahes, äge kokkusattumus 5 päeva osas! 🙂

      Like

  2. Tundub nii lahe aeg teil, samas nii hirmus mõelda, et just oli mingi beebivärk ja nüüd juba liigub ringi ja avastab maailma jne (ahh, ma nii vihkan, kui beebigrupis kõik teised kaagutavad, et “kus neil küll kiiret on/küll see aeg läheb kiiresti” vms ja ise tegelt samasugune). Panin ka paar päeva tagasi just mängukaare kokku, nii hea tunne on kohe, üks vidin toas vähem. Mulle ka ei meeldinud üldse, kuidas ta seda kogu aeg kortsu tõmbas ja jalgadega nende kaarte sees ukerdas, kohutav. Nüüd otsin ka matte, aga viimasel ajal on sellised sinised-pastelsed jube popiks muutunud ja selline tunne, et tahaks midagi teistsugust jälle. Meie põnnidel umbes kuu vahe, niiet mul veel aega natuke otsida 😀 aga ma loen ka alati sellise mõttega, et nii-nii, mis siis ees ootab 🙂

    Like

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s