Jee! Minu esimesed 3 lapsevaba tundi!

Eile oli jälle omamoodi ajalooline päev – ma sain 6 kuu jooksul ESIMEST korda olla 3h lapsevaba. Ehk siis algasid raamatupidamiskursused, kuhu minna lubasin.

Kes ei ole asjaga kursis, siis neile ka teadmiseks, et üritan universumi abiga meie firma raamatupidamist teha ning peale aastaaruande koostamist otsustasin, et ok – ma lähen kohta, kust saan adekvaatset infot, kuidas midagi peab tegema. Muidu nokitsesin ja uurisin siit-sealt, mis on ka ok, aga kui on väike laps ja ei saa keskenduda, siis läheb kordades kauem aega, et asjadele õigesti pihta saada ning samas kahtled igasugustes allikates ka. Parem juba spetsialistide käest õppida.

Rääkides aastaaruandest. See venis ja venis, programmis mingitest asjadest aru ei saanud, kuni lõpuks tuli välja, et asi on lihtsam, kui ma arvasin. Jah, ma olin tohutul hulgal materjale läbinud ja uurinud, aga asi, mille taga kõik seisis, oli see, et ma ei tulnud selle peale, et tuleb lihtsalt numbrid üle kontrollida ja aruande lisad eraldi üle salvestada. Ma arvasin, et need on juba kuidagi salvestatud ega saanud aru, miks mingeid veateateid viskab, kui mul on ju lahtrid täidetud. See selleks, nats spetsiifiliseks läks praegu, aga igatahes, täiesti mõttetu viga, mille tõttu ma vaevlesin.

See, et asi nii lihtne oli, tuli välja siis, kui olime Jaanuse tuttavatel külas, kus pereema on raamatupidaja – nii lihtsalt ütles, et ah, vaata numbrid, korrigeeri veidi, ümardamisvigu võib olla (mida paaris kohas oligi) ja tuleb lihtsalt igalt poolt numbrid ära parandada ja ongi tehtud. Mina, kes ma olen üsna võhik, mõtlesin, et tohutud protseduurid vaja ära teha – sain kindlustunnet juurde, et noh, teen siis ära. Ja tehtud see saigi.

Nii, et selle asemel, et külas pikka raamatupidamisjuttu ajada, saime vaadata ja imetleda, kuidas meie lapsed mängisid ja üksteist mingil põhjusel nutma ajasid. Johan ei olegi nii väikestega nii lähedalt kokku puutunud – nende tüdruk on 10-kuune – ja nii lahe oli jälgida, kuidas nad omavahel suhtlevad või mingitele asjadele reageerivad. Mõtlesin, et peaks hakkama kuskil beebiringides käima või midagi tegema ja teistel lastel külas käima, siis harjub juba varakult teistega ka, mitte ei ole ainult mina ja Jaanus. Kui lasteaia aeg on käes, saab šoki muidu, et kes need teised temasugused veel on ja miks nad samu asju tahavad, mis mina ning läheb kakluseks. Või hakkab hirm.

Igatahes! Eile oli vabadus. Kursus toimub 2 korda nädalas õhtuti meie maja lähedal, nii et saan jala minna, mis on väga hea. Minek oli selline, et ma olin nii väsinud ja juhe täitsa koos – olin juba valmis selleks, et mitte millestki aru ei saa, Johan ja Jaanus kodus kindlasti hädas ja kisa käib. Aga tegelikult jõudsin sinna ja ma tundsin end nii hästi!

Kuigi ma arvasin, et imelik tunne on ja olen mures, mis kodus toimub või tuleb niisama Johani igatsus, siis tegelikkus oli see, et ma isegi ei mõelnud neile! Võib-olla see kõlab halvasti, aga minu jaoks oli see ülihea tunne! Ma sain keskenduda muudele asjadele ja mis peamine, ma tundsin end inimesena! Mitte selle kottis dressipükstes väsinud emana, vaid kuidagi kerge ja muretu tunne tuli, et aajah, muu elu on ju ka olemas ja see pole kuhugi kadunud ning ma ei tunne end selles muus elus võõrkehana, nagu juba kartma olen hakanud. Ning aju saab muud tööd ka peale lapseasjadele mõtlemise. Ma tundsin, et mu aju oli nagu janus ja eile sai hea sõõmu vett ning värskendust. Lausa kulistas seda aktiva-passiva-deebet-kreedit-kontode juttu.

brain

Kui kursus läbi sai, siis hakkas vaikselt ärev tunne tulema – mida samm kodu poole seda ärevamaks läks – et jeerum, mis seal kõik toimub, Johan on raudselt paanikas ja Jaanus ahastuses. Mu sammud läksid nii kiireks, et peaaegu jooksin. Ok, külm oli ka õues. Tulin tuppa, Johan ja Jaanus istuvad rahulikult, Jaanus näitab mingeid asju talle, kõigil tuju hea. Siis uurisin, mida nad olid teinud – tegi vanni, andis süüa – Johan oli kohe eriti rahulik ja mõnus. Tal oli ka minust puhkust vaja!

Mis siis, et tuba ja mängumatid olid laiali lõhutud ja ükskõik, kuhu vaatasin, olid mingid mänguasjad erinevates toanurkades või mis siis, et Jaanus andis kana ja aedviljapüreed kaerahelbepudruga segi – minu pärast tehku, mida iganes, mis toimib peamine, et nad oleksid söönud ja õnnelikud.

Muidugi, hakkasin jälle mõtlema, et nii hea, et Jaanusele saab kindel olla – ma ei mõelnud kursustel neile, sest ma teadsin, et mida iganes nad kodus teevad, Jaanus on nii hoolitsev ja loov – mingit muret ei ole. Ma ei kujuta ette neid paare, kus emad on hädas, et ei saa lapsi meestele jätta, aga kahjuks neid on.

Rääkides loovast Jaanusest, siis lõpetuseks jagan jälle youtube linki – näiteks, selliseid asju tehakse, kui ema on ära. MALEMÄNG JOHANI MOODI.

 

Advertisements

5 thoughts on “Jee! Minu esimesed 3 lapsevaba tundi!

  1. Issand, see video on nii nunnu 🙂 kõik käib ikka suhu 😀
    Mina olen oma eluga hetkel veel sellises seisus, et ei tahagi tavamaailma tagasi. Olen sügaval titenduse kuristikus ja kaifin 🙂
    Igatsen aga suve ja puhkust, kus mees saab ka meiega aega veeta. Täna lähme kogu pundiga kohvikusse. Eks näis, kuda kulgeb 🙂
    Sulle edu ja jaksu.

    Liked by 1 person

    1. Ma ka ikka naersin kui Jaanus seda näitas 😀 aga titenduse kaifimisest saan täiega aru, mingi osa minust tahab igast muid asju teha ja mingi osa fännab taiega titendust, nii et hea, et mõlemat saab 🙂

      >

      Like

  2. Nüüd on kindlus olemas- siit edasi v6id end premeerida ju ka juba kinokäikude, sõbrannadega kohvitamise, galerii külastamiste (mis iganes rõõmustaks), millega iganes! Tuulutamine kulub marjaks ära igatahes ja tõesti beebid väsivad ka oma emmest ära :)!

    Liked by 1 person

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s