Imeline öö on selja taga: Mis siis, et olen väsinud? Mis siis my a**.

Mul oli eile õhtul juba üks postitus valmis sellest, kui teotahteline ma olen ja kui äge on ikka, et saan kursustel käia (kokku olen juba kahel õhtul eemal olnud ja kõik on kõigiga hästi – oleme ellu jäänud). Ja kirjeldasin seda, et mis siis, et Johan ikka veel 3-4 korda öö jooksul ärkab, kilkab, röögib, vahel tundide viisi ja et ma olen sellest ikka veel nii väsinud. Mis siis.

Mis siis my ass.

Ütleme nii, et kohvivaba periood sai läbi, sest muidu ma lihtsalt annan otsad. Kes ei tea, siis tegin endale vahepeal kohvist pausi, kuigi ainult kord päevas ühe tassi jõin, siis ikkagi jätsin ka selle ära – äkki Johan hakkab paremini magama. Ei hakanud.

Päeval magab okeilt isegi – 2 korda, kui veab ja viimasel ajal, tänu lisasöögile vist, ta tõesti magabki 2 korda. Tuju on hea, mängib, möllab, ukerdab iga asja otsas, kus vähegi saab, igal pool, kus vähegi midagi, millest kinni haarata, on absoluutselt kohe püsti.

Näide on siin videos, kui Jaanus Johaniga jälle kahekesi oli. Muide, kitarr on Johani absoluutne lemmik. See võib toanurgast ainult natukene otsapidi paista ja juba ta röökides seda tahab. Röökides ehk elevusest kilgates, lausa karjudes. See selleks – normaalne aktiivne laps, mitte unepuudusest tuim või midagi. Ja video link on siin: KITARRIÕPETAJA JOHAN

Aga öösel on ikka … phh. Ta ärkab kell 23 (kui üldse on selleks ajaks magama saanud), 1 paiku, 3 paiku, 6 paiku, 9 paiku lõplikult. Need on tavalised ajad. Ja vahel on tal nii, et ärkab, näiteks, kell 5 ja on üleval 7ni. Või ärkab 3 ja on üleval 5ni – umbes paar tundi kisa, kilkamist, voodis püsti turnimist, kukkumist, röökimist. Vahel ärkab ka iga tund või paari järel.

Põhiline ärkamine on nii, et unesegasena hakkab vigisema, vahel õnnestub nii, et jääb magama, õigemini vaikseks ja korras, enamasti läheb vigin paaniliseks röökimiseks, kuni siis keegi võtab sülle ja muudkui kiigutab seda, kussutab, teeb misiganes liikumisi, sest äkki mõni krooks sisse jäänud või lihtsalt halb uni. See keegi olen mina. Ja vahel jääb uuesti magama. Aga vahel ei jää, vaid ärkab täielikult ehk siis ühel hetkel on nutt lõppenud, silmad suured peas ja jee, hakkaks mängima. Ning ma vaatan talle sassis juuste ja vidukil silmadega otsa, nutt kurgus, et MILLAL MA SAAN MAGADA?! See karje on oma peas, muidugi.

Ja miks mina koguaeg ta võtan, sest nii on vastsündinueast kuidagi kujunenud, kui tihti süüa tahtis ja ei rahunenud, kui Jaanus teda kussutas ja kiigutas. Pealegi, kuna Jaanusel on tööasjad ja mul on vaja, et vähemalt 1 meist puhkaks, et kellestki päeval asja oleks, siis nii juhtuski, et ma muudkui tegelen öösiti (ja päeval) Johaniga.

Eile läks kops üle maksa, nutuga pooleks – aitab küll, ma ei suuda, sina hakkad ka nüüd uinutama, mitte ainult mina ei pea ärkama ja mässama. Ega Jaanus selle võrra erksam ei ole järgmisel päeval niikuinii, kui mina tegelen Johaniga, sest ta ju ikka kuuleb, et möll käib ja tahab ka aidata, kuigi ta teab, et ega ma pole väga lasknud – sest kergem on kui ma saan ta kiiremini magama.

Kui muidu on Jaanus Johani lemmik, siis öösel ei ole – unine Johan läheb Jaanuse süles täiesti paanikasse ja röögib end hingetuks, sest ema on kadunud. Eile Jaanus muudkui rahustas ja üritas magama tagasi saada, mis lõppkokkuvõttes kujunes mitmetunniseks maratoniks. Nii, et need eraldi ärkamisajad läksid üheks suureks ärkvelolekuks, umbes ühest kolme-neljani. Ega see ei tähenda, et kuuest siis ei ärganud, oh ei, ikka ärkas – graafik on ju selline.

Magama saime ta ka nii, et mina ikkagi pidin sekkuma. Täitsa jama. Kui oli juba hea tunne, et oh, saan kursustel käia, ma ei ole asendamatu, siis unega on täitsa jura. Eks me peame julmalt teda treenima ja unekooli tegema, aga kuidagi pole korralikult vist seda teinud või energiat jätkunud. Aga no, midagi peab muutuma ja ta peab Jaanusega ka harjuma, sest ma ausõna, muidu lõppen ära.

Energia on nii null kui null. Miinus lausa. Siis tuleb tagasi, kui kodust eemal olen ja kuskil võõrastega olen, nagu seal kursusel. Keegi ei küsi lapse kohta, ma ise ei mõtle kodustele, mul pea mingis osas saab klaarimaks ja teotahe on tõesti tohutu. Ja jõuan uksest sisse tulla, tuleb see kolinal alla, sest ma näen, et kodus mul küll mingit võimalust midagi endale ära teha pole. Ja nii mul seisabki käsitöö erinevad asjad, mis plaanis ja pooleli, köögikappide organiseerimine (pann on seal, kus kulp ja tass on seal, kus taldrik ja lapsenõud ja säilituskarbid ja tühjad purgid, mida hoida ja miljon asja, kõik on hunnikus suvaliselt, kuivained sassi läinud, maitseained sassi läinud – mingi täielik kaos), riiete sorteerimine, mida ära viia, mida alles jätta, mida üldse ära visata (jälle mega hunnik kuskil kapis, kuhu peaks saama sisse astuda, aga mul on see riiete ja kohvrite mägi seal ees, nii, et ilmselgelt sinna kappi ei mahu sisse astuma), raamatupidamise jant, mida tahan uuendada ja korrigeerida + jooksvalt vaja teha – ühesõnaga kodus ei ole mind olemas, on ainult keha, kelle nimi on ema ja kellele pole kütust välja mõeldud, sest isegi nüüd, kui jälle kohvi võtsin, ei mõju see absoluutselt. Uni ei mõju, sest välja magatud ei saa, kohv ei mõju, suhkur ei mõju, sidrun ei mõju, õueskäimine ei mõju (mõjub ainult õuesolemise hetkeks, aga toas ikka kõik tegemata, välja ma samuti end lülitatud ei saa).

Ma saan täielikult aru, kust võib tulla sünnitusjärgne depressioon või seda vist selleks ei saagi nimetada, sest see on niisama depressioon. Õigemini, ega ma ei saagi aru, on see depressioon või kurnatus, aga nii tühi tunne on vahel ja ma tean, et asi on selles, et mul ei ole puhkust, oma aega, oma graafikut Jaanusega (miskipärast ei suuda me midagi kokku leppida). Pole seda, et ma olen nii depressioonis, et kõik elu on pekkis. Ma näen, et ei ole, tean, kuidas teoreetiliselt saaks paremaks ja mis mu puhul aitaks, aga krt, mu käed on nii seotud – ma ei näe seda, kuidas reaalselt saaks seda teoks teha. Kas meil on Jaanusega vaja nõustamisse minna, kes paneb paika, et nii, see päev, see kell on Jaanus ja see päev, see kell on Lilli – ei saa ju nii olla?

Pealegi, me oleme lapsevanemad, mis puhkusest ma räägin, seda ju ei tule. Ma ausõna ei aimanud, et lapsed saavad sellised magamata olla ja et ma iial saan nii väsinud ja sassis olla, sest ma ei teadnud, et selline asi on olemas. Pole ju mul lastega kogemusi ja muud ei kuulnud, päris ausalt, aastaid!, muud ei kuulnud, kui see, et tited ju magavad nii palju, oh, oota, kui suuremaks saavad, vot siis oled väsinud ja suured mured.

See, kui tullakse JÄLLE rääkima, et mida ma halan – kõigil raske, keegi ei räägi, et elu on täiuslik või siis, mida ma üldistan ja teen maha neid, kellel on hästi magavad lapsed, see ei ole reaalsus, mida siin räägin. Palun, taas, jätke kommenteerimata, ilmselgelt see postitus ei ole ju teile – ma ei väida, et kõikide lapsed on sellised, nagu minu Johan, mul on hea meel, et teie lapsed magavad, et teil on ideaalsed graafikud ja asjad. Ja olge ise ka lahtisema peaga  – ei ole see ka vanemate vajakajäämine, et lapsed ei saa magatud ja mida kõike, nagu mulle siin mainitud on  – et ma “ei tule toime”. Te ei tea, mis minu kodus ju tegelikult toimub ja kuidas ma kõike teen või omadega toime tulen ning mis on lisaks lapsele veel teemad. Mitte ühtegi ema ei aita kommentaar “ei tule toime” või pikk lugu sellest, kuidas oioi, teen teistele liiga sellega, et poetan oma kogemuse siia, mida tõlgendatakse kui minu üldistust justkui teised valetavad, ja vot, tegelikult on lapse ja lapsevanema elu see. Minu ainus väide algusest peale on olnud, et lapsevanema elu on KA see. Sest minule tuli see üllatusena, kuigi ei oleks pidanud tulema – ju siis polnud välja otsinud neid teistsuguseid lugusid.

Tegelikult põhjus, miks ei kuule väga nendest asjadest nii palju, kui heast, sest ükski ema ei taha seda nii laialt kuulutada – esiteks, häbi on (äkki on viga minus), teiseks, milleks negatiivset korrutada, aga kui vaja ikka rääkida, siis ju peab, ja kolmandaks, tihti tituleeritakse teda saamatuks emaks, nagu mindki – järelikult pole graafikud paigas, pole süsteemi tehtud, ei teata, kuidas, tehakse midagi kindlasti valesti. Pole tuge, vaid targutused ja tundliku teema puhul unepuuduses vaevlevale noorele emale targutused on nagu miljon nuga selga, mida tahaks välja kiskuda ja targutajatele otse silmaauku suruda. Ja seal neid keerata.

Ok. Sorry, mul on raske öö selja taga. Ja nendel low-hetkedel ongi kõik päris tume – nagu vot nüüd ongi tõeline elu see ja ma ei saa hakkama. Natuke erksama tujuga tuleb see tunne, et oh, nii tegija on olla – hoopis SEE on elu. Ja siis jälle väsimus lööb ajju, tuleb taas saamatu tunne. Ülesallaülesallaülesalla. Ei jõuagi järge pidada.

Hetkel on Johan lõunaunes, tahtsin kasutada juhust ja siin end välja elada, sest see mõjub rahustavamalt, kui mu enda uinak. Aga nüüd lähen diivanisse lebosse seniks, kuni vääks kostub.

Aga ei jah, muidu on teotahe olemas küll.

tall2yearold

Muide, tuli meelde, kui raseduse lõpus väsinud olin ja üleüldse rasedust kirusin ning kuidas öeldi, et oi, kui laps tuleb, siis tahad uuesti rase olla, sest siis ju alles möll hakkab. Hakkas jah möll, aga endiselt – rase ikka olla ei taha – need asjad pole võrreldavad. Rasedus on teadmatus ja ootamine – mõnes mõttes on see palju närvesöövam, vähemalt minu jaoks. Sest kõik päevad ja ööd ei ole kaugeltki mitte sellised, nagu siin kirjeldasin. Seda teadmist, et laps on siin ja praegu – elav, terve, aktiivne, ei asenda mitte miski. Rasedana ainult mõlgutad mõtteid, kas kõik on ikka ok ja mis sest elust saab. Praegu ma vähemalt tean, milline on lapsega elu ja et kõik on temaga ok ja see on peamine. Ja kui tekib ka 1 sekund, siis saan end kerra tõmmata – rasedana ei valitse sa enda keha osas üldse mitte midagi. Nii, et lapsega elu on minu jaoks etem, kui rase elu.

Kuigi ma olen vä-si-nud.

Advertisements

27 thoughts on “Imeline öö on selja taga: Mis siis, et olen väsinud? Mis siis my a**.

  1. Ma ei tea, kas see nüüd teeb asja paremaks, aga mu naabrite lapsel on enam-vähem sama unegraafik, aga see laps on vähemalt üle aasta vana. Ma ei tea, kas nad üritavad juba viimased 7 kuud (nii kaua olen siin elanud) last eraldi magama harjutada, või milles asi (tundub, et mõnikord on ta päris kaua üksi) aga ta röögib ja nutab iga öö täpselt neil kellaaegadel. Ja minu ema ütles, et mina olevat kuni teise eluaastani kindlasti iga öö mitu korda ärganud. Niiet sa pole ainus, kelle laps hea magaja pole 😊

    Liked by 1 person

  2. Minul on kodus 3-kuune, kes ei armasta päeval magamist. Vahel harva õnnestub mõni pikem uneke välja meelitada, aga see on tohutu vedamine. Viimased nädal aega on 30 minuti asemel tavapäraseks saanud 45 minutit järjest. Ma vähe ei hüpanud rõõmust lakke. Õnneks on ööuni korras, aga selleni jõudmine on paras rist ja viletsus. Just seetõttu, et paar viimast tundi enne seda ta lihtsalt röögib kõige peale, aga magama ka ei jää. (Arva ära, kes on paras pelmeen selleks ajaks, kui see õnnis ööuni saabub?) 😀
    Selle pika jutu mõte üldiselt oli, et kui lapse mitte magamine teeb emast saamatu ema, siis ma vist peaksin ka järjekorda võtma.
    Jõudu ja Jaksu! 🙂

    Liked by 1 person

  3. Meie laps oli hädas gaaside ja kõhuvaludega kuni sai aastaseks. Sinnani siis kippus öösiti kõhuvastu nuttes ärkama. Siis saime kogemata aru, et laps on laktoositalumatu ning peale laktoosi eemaldamist menüüst kadusid ka kõhuvalud ja nutuhood.
    Aga varem kui ärkamised olid sagedased siis hakkasime kutile õhtuti putru andma. (Need karbis beebipudrud). Mõni teelusikatäis putru hoidis kõhu nii palju rohkem täis, et magas esimese jutiga vähemalt 4 tundi jutti ja alles siis tahtis jälle rinda. Ega see lapse toidukoomasse saatmine alati ei toimi aga lapsevanemate närvid ja vaimne tervis on ka midagi väärt.

    Liked by 1 person

  4. Sellest ajast, kui hakkasin vitamiine D, C vit ja Mg sööma, tunnen ennast teise inimesena. Ja ma ei uskunud oma sõbrannasid, aga see aitab. Proovi, võtab oma paar kuud aega, aga lõpuks hakkad end paremini tundma. Mul 2 last ja ootan ootamatult 3ndat ja väsimus oli meeletu ja pidevalt karjusin. Aga nüüd jään tihti üsna rahulikuks või tõstan küll häält, aga ei flippi ära. D vit võtan 10 000 ühikut ja Salus Mg siirupit võtan. Edu 🙂

    Liked by 1 person

    1. Jaa, vitamiine võtan juba ammu + Mg – ma pean ütlema, et ilma nendeta ma oleksin vist 24/7 närvis, mitte ainult hooti mõnel halval päeval, sest need mõjuvad tõesti antidepressandina! 🙂

      Meeldib

  5. Aga kui Jaanus saab temaga päeval hästi hakkama, siis mine vahel niisama ka ära, mitte ainult kursuse ajal. Mine kuhugi spasse-ujulasse paariks tunniks lebotama, sõbrannaga kinno või mis iganes Sind lõõgastab. Või maga teises toas, kui saad. Mul endal suht sama seis Johanist 1 kuu noorema kutiga ja olen ka ikka päris läbi omadega mõni päev, aga ükskõik kui väsinud olen, siis päeval ikka magama ei oska jääda või kui jään, ärkan iga natsa aja tagant. Aga sõbrannadega vms oma aeg ergutab küll. Mu poiss ärkab iga 1-2h tagant öösiti, aga tissiga jääb suht kohe uuesti magama, kui ei anna, siis võib ka kaua kisada. Halb harjumus kyll et ainult rind suus jaab magama, aga pole jaksu ka et ümber harjutada.. 🤔 Sul ei jää niimoodi ka või ei taha nii lihtsalt harjutada?

    Meeldib

    1. Ta vahel jääb nii magama, vahel mitte ja enamasti ongi see, et ma ei taha teda harjutada nii. Nii, et olen vist selle raskema tee valinud 😀 Peamine hirm on see, et ise nii väsinud ja jään magama, tema jääb ka lõpuks minu voodis magama, aga seda ma ei taha, sest tegelikult rahulikult ma magada siis ei saa, koguaeg kontrollin unesegasena, kas on voodist välja kukkunud (mida on juba juhtunud) või ega me talle otsa pole keeranud. Ei sobi mulle lapsega ühes voodis magamine.

      Meeldib

  6. Oi ma tean seda tunnet. Mul laps 10kuune. Ja ta ei maga siiamaani terve öö. Vahepeal umbes 6elukuul hakkas pihta sama graafik nagu sul. Koguaeg ärkas ja karjus niikaua kui kussutasin magama(mis võttis ikka pool tundi kuni poolteist tundi). Siis 9ndal elukuul tuli järsku see,et ma pidin ainult 1kord üles ärkama öösel. Oi, ma olin õnnelik ja sain lõpuks magada. Ja see kestis mingi paar nädalat. Ja hakkas pihta. Iga 2 -3 tunni tagant on üleval, karjub ja ainult kussutamine aitab. Siis kell 4 ärkab täiesti üles ja passib üleval mingi poole kuueni hommikul(vahepeal mängib ja jutustab, teine hetk karjub täiest kõrist). Õnneks on mu poiss nii tubli oma vanaemaga ja vanaema alati nõus teda hoidma, ükskõik kui palju ta ärkab öösel või palju ta nutab. Niisiis meil kokku lepitud,et nädalas üks päev on ta oma vanaema juures ja me saame mehega magada 🙂 see kuu võtsime selle ühe päeva kohe nii vabalt,et läksime spaasse puhkama. Nüüd energiat jälle on ja pean vastu järgmised kuus päeva 🙂 Aga sulle jõudu ja jaksu. Ning loodan,et leiad endale päeva kus puhata ning peale seda oled kui teine inimene 🙂

    Liked by 1 person

  7. Teid on nii palju..
    Ma googeldasin juba, et äkki mu lapsel on midagi viga. Tuleb välja, et see ongi normaalsus. Mul magas sünnist saadik nii, et ärkas söömise ajaks vaid. Mõned nädalad tagasi isegi ilusti oma voodis. Olin ulme õnnelik ja siis hakkas pihta. Päeva uned poole h kaupa ja öösel iga tunni tagant ärkamine. Oma voodit vihkab rohkem, kui vankrit. Mis kurat juhtus? Ma ei muutnud midagi. Hambaid ei ole ega tule vist.
    Kõik sama. Ärkab kas röökides või siis lalised mitu tundi. Täna näiteks ärkas pool neli ja uinus pool kuus. Sellele eelnes tissiralli. Ma oma haiguse ja plika kapriiside tõttu magamata mingi neli ööd järjest. Päeval ei saa samuti, kuna selleks ajaks kui mina uinuda jõuan ärkab tema kisades üles ja ongi vsjoo. Nutsin ja haletsesin end täna hommikul. Mulle tundub kõik lõputu õudusena. Tema missioon on mind hullarisse saata 😀

    Liked by 1 person

  8. Minul kodus yks peaaegu kolme aastane. Ja saan taiega samastuda sinuga. Meil onneks oised aratused piirdusid ainult soomise ja kuiva mahmega aga isegi NYYD akrab poiss kaks kolm korda oosel yles. Onneks jaab peatselt magama tagasi aga valja magamine on meie pere suurim valuuta. “Onneks” oli meie poiss pudeli poiss ja maagd alates 3nadalast oma toas ja oma voodis. Meie mehega tegime vaheldumisi oovahetust. Ja nadalavahetusel see kes oosel lapsega jandas siis sai valja magada hommikul. Ja pyhapaeval siis rollide vahetus. Nadala keskel ma esimesed kolm kuud kunagi ei maganud lapsega lounaund Aga siis oli unevolg Nii suureks kasvanud et kukkusin lambist kui laps magas.
    Ja parimaks synnipaeva kingiks oli mei esiemed kaks aastat oo+hommikul valja laste magada synnipaeva lapsel😊. Akki saad mingi koguse rinnapiima valja pumbata ja et su mees selle siis pudeliga Annab? Edu ja teoorias peaks peatselt paremaks minema!!!

    Liked by 1 person

  9. Ta öösel võib selline olla ka uute oskuste pärast.
    Vbl aitab kui õhtuti teha magneesiumi helvestega vanni.
    Unekooli usku ma ise ei ole. Tekitada lapsele meelega kurbust,nuttu,mahajäetmise tunnet tundub mulle päris karm.
    Elad Tallinnas. Võta koristamiseks abiline. Las käib su kodu üle 1-3x kuus. Usu mind, see ei ole nii suur kulu. Ning tõesti see pole mega rikkate ning tähtsate inimeste pärusmaa.
    Pesu pesta ei jõua/ei viitsi? Las see sama abiline või Jaanus viib 1x nädalas pesud pesumajja- jällegi, see pole nii kallis kui arvad.(elektrit ja vett ju hoiad kokku, see maha arvata on piskune raha).
    Toidupood on Tallinnas kulleritega ja e-poena, palun kasuta seda luksust.
    Kuna laps saab juba lisatoitu, siis otsi lapsehoidja. Kui ta vankris magab, siis las kärutab. Kui ei maga vankris, siis hoiab teie kodus.
    Ma tean mis sa praegu selle jutu peale mõtled, maksta kellegile nende asjade eest, mis peaks olema sinu kohus(ausalt ei pea), siiani oled ju ise tasuta teinud(aga nüüd on laps, aeg hakkab otsa saama). Ja oi , see ikka nii kallis kokku, kui ma ise teen saan tasuta.- AGA see kulu on kübeke sellest, mis tulu sa saad!!! Sa saad end koguda ja olla veel hakkajam, sa saad energiat ja jõuad edasi minna.
    Lapsehoidja kohta küsi näiteks Mirjamilt(meiekäopesa blogi autor), koristaja kohta Mallukalt. Pesumaja kohta tee eraldi postitus või tuleb sõber google appi.
    Kui toitu osta e-poena, siis hoiad juba raha kokku kuna tühi-tähi jääb kauplusesse.
    Ma soovitan soojalt ja kogu oma hingega, et katseta sellist elu 3 kuud! Ja siis vaata mis see teeb rahakotile(usun et saad siis ise aru, et terve mõistus maksab).
    Ja kui kardad tagaselja rääkimist , appi mis printsess- koristuseks abi vaja, tule taevas appi- pesu ei oska ka pesta või?! Mul sellele väga hea lahendus-ära räägi teistele 🙂 !!! Aga olen kindel et kui 1-2 kuud oled nii elanud siis hakkad kõigile emadele hõiskama ja kuulutama et teate ka, normaalsem elu ja kergem elu on täiesti võimalik 🙂

    Liked by 1 person

    1. Ma vist ei oska olla, kui keegi mu elamist koristab, sest see on nii väike ja koguaeg juhendaksin, et pane see sinna ja see tänna 😀 Aga jah, tegelikult on eelarve hetkel VÄGA piiratud. Kuigi hoidja/koristaja/mõni muu abi oleks vahel isegi mõistlik. Samas need väsinud päevad lihtsalt ühel päeval tekivad – ärkan üles ja ongi järsku energia otsas ilma igasuguse hoiatuseta. Siis ongi selline “tume” päev, nagu kirjeldasin, aga seda nii tihti ka ei ole. Nii, et ei oskagi ennustada, millal võiks abi vaja minna. Eks me peame Jaanusega arutama ja vaatlema, kuidas on, kuid selge on see, et hoolimata rasketest päevadest, üldiselt läheb siiski kergemaks.

      Meeldib

  10. P.S.
    Lapsehoidja ei pea igapäev käima. 3-4 päeva nädalas, ning 2-4h on juba hea diil ju sulle 🙂 .
    Ma võin pikalt kirjutama jääda, mis abiteenuseid kasutavad väikse sissetulekuga inimesed, lihtsalt selleks et tervet mõistust säilitada selles raskes rollis, nagu lapsevanem

    Meeldib

  11. Mind hämmastab, et sa oled kuulnud enne lapse saamist rohkem emadest, kel lapsed väga head magajad. Minu meelest küll on see suht tavateadmine, et väiksed lapsed=unetud ööd. Mul laps üle aasta vana, ka magab öösiti halvasti siiani, aga ma pole vist tänu sellele depressioonis sellest unetusest, et olin arvestanud sellega, et mõni aeg saab olema selline elu. Aga siin kommentaarides on palju häid soovitusi sulle, blogi ikka maksab pidada :)!

    Meeldib

    1. Seda olin, muidugi, kuulnud, et lapsed öösel ärgata võivad jne, aga et ööde kaupa/kuude kaupa see trall kestab ja nii intensiivselt – no polnud tõesti kuulnud. Aga polnud ka uurinud, tõsi.

      Meeldib

  12. Lilli, ilmselt on asi mõneti suurtes arenguhüpetes, mida Johan praegu läbi teeb. Usu – tema areng on paljude lastega võrreldes väga kiire.

    Ma nüüd peast ei mäleta, kas teie õhtune rituaal näeb alati ette vanni? Ehk võib asi olla selles, et see teda pigem ergutab, mitte ei rahusta? Kuidas on lood unevihjetega (ilmselgelt silmade hõõrumine/haigutamine, aga ka vaiksemaks muutumine, pusserdamine, virisemine)? Jälgi igaks juhuks, ega juhtumisi selline õige moment magamapanekuks mööda lähe, mispeale ta end uuesti nö üles keerab ja edasi trallib. Lihtsalt pakun ühe variandina.

    Liked by 1 person

    1. Vann on asi, mis teda pigem siiski rahustab ja unele meelitab. Magamajäämisega nii suurt muret pole, kui öisete ärkamistega. Aga pole lugu, eks ma rohkem enda peas tahaksin, et ta terve öö magaks ja olen närvis, kui ta seda ei tee 😀

      Meeldib

  13. Mina soovitaks ka lapsehoidjat. Keegi, kes tuleks kasvoi paar korda nadalas ja annaks sulle hingetombe pausi paariks tunniks. Mul kaib keegi 3 x nadalas ja see on minu elupaastja. Mees tootab palju, vanavanemad ei ela isegi samas riigis seega minu moistuse sailitamiseks on selline inimene hadavajalik. Emad on ka inimesed ja vajavad ka puhkust. Punkt. Pea vastu!

    Liked by 1 person

    1. Kui mu aasta ja neljakuune ärkab kolm korda, olen õnnega koos 😀 Vabalt võib kuus korda ärgata ja/või tund-poolteist üleval olla. Aga olen leppinud, nii on lihtsam, ongi elav ja aktiivne laps, kes on seda ka öösel…Kui päeval on võimalus rutiiniväliseks, oleks ööseks ka paremini meelestatud.

      Liked by 1 person

  14. Mul tirts praegu aasta ja kolm kuud ning mäletan, kuidas ma ise olin pool aastat tagasi täiesti hullumas (küll veidi teistel põhjustel, kui unepuudus). Mehe vanemad lausa soovisid, et me lapse ööpäevaks nende hoolde jätaks ja läheks veedaks mehega kahekesi aega. Ma kasutasin seda võimalust paar korda, aga ega ma ei puhanud küll. Viibisime mingis suvilas, kuid seal olid esiteks sellised pisikesed asjad, mis natuke häirisid (a´la padi polnud piisavalt mõnus või kohv ei maitsenud hommikul päris nii hästi kui kodus jne). Ja ma ikkagi mõtlesin pidevalt lapse peale (on tal kõik hästi, ega ta vanaema närve ära ei söö, mis ma talle homme õhtusöögiks teen jne). Tegelikult see ööpäev on puhkuseks ka natuke vähe ja kuskil spaas olemine tekitab tunde, et tuleb nüüd sellest ajast maksimum võtta, igasugused lõõgastused, mullivannid, hea toit, ikka veidi orav rattas. Ning kui järgmine päev kell 12 peab toa loovutava ja koju tagasi vantsima, siis natuke eeldatakse, et oled nüüd puhanud ja jaksad jälle. Aga ei pruugi jaksata. Ja siis jõuad koju tagasi, kuid rõõmsa lapse/mehe tagant paistavad ikka need tegemata jäänud toimetused.
    Kindlasti on vanemaid, kellele see öö spaas läheks väga asja ette ja nad suudavad lõõgastuda. Või mõned, kellele sobiks, kui käiks koduabiline/lapsehoidja. Ma pole väga seda tüüpi.

    Mõned nädalad tagasi mõtlesin, et võiks ju lapse koos mehega maale saata paariks-kolmeks päevaks. Laps saab isaga ja vanavanematega ka natuke kvaliteetaega veeta. Ja ma saan kodus oma mõned tegemised ära teha, natuke lösutada, ärgata siis kui tahan, süüa midaiganes tahan. Ja mulle hakkas see mõte nii meeldima, et ma nüüd saangi järgmine nädal oma kaua-oodatud minipuhkuse oma kodus. Pere-elust täielikult välja ennast lülitada ei saa (ikka ilmselt helistan ja uurin ja targutan jne), aga pole vajagi.
    Võib-olla sobiks teile ka see variant, kuigi uneraskuste ja rinnalapsega on see kindlasti palju keerulisem.

    Liked by 1 person

  15. Tere!
    Ma olen su blogi vaikselt lugenud, ja ennekõike seetõttu, et meie lapsed on täpselt ühevanused (nädal vist vahet) ja küllaltki sarnase loomuga. Et siis lohutuseks – mul on täpselt samasugune laps!
    Füüsiliselt üliaktiivne, jõulude paiku tõusis püsti ja nii ka jäi, ja sellest ajast peale rahutu magaja. Mina olen selle lahendanud nii, et ta magab minu kõrval ja sisuliselt sööb palju tahab. Mis on minu osas säästlikum, eks, aga teisest küljest ikka väsitav. Et kui ta viriseb, siis ma söödan, isegi ei tõuse püsti. Kusjuures, tegemist on minu kolmanda lapsega, ja ma olen alati olnud selline rangem tüüp, et laps magagu ikka oma voodis jne. Eelmiste imikutega see toimis, praegusega lihtsalt mitte. Noh, et kui mul on valida, kas olen läbi öö püsti ja kussutan, või magan veidras asendis, imik kaisus, aga siiski magan, siis viimane..
    Lisaks siis see ka, et kolmas laps, ma ei saa teiste laste huvides teda öösiti karjutada. Ja see ka, et kolmas laps – ma tean, et see on ajutine.
    Et siis lohutuseks, selliseid imikuid on veel. Ning üks väga oluline asi – imikuga elu muutub pidevalt, ei ole mõtet harjuda mistahes süsteemiga, sest see võib kohe muutuda. Et sul ei ole erilist pointi teha unekooli või mingeid reegleid, sest niikuinii on kohe varsti seis teine. Lihtsalt teed läbi ja keskendud probleemi ajutisusele 🙂

    Aga tegelikult tahtsin vastata just sellele sinu mõttele, et kui käid väljas, siis on kõik sirge, aga kui koju tagasi tuled, siis langeb nagu mingi koorem peale tagasi. Oh, ma tean seda tunnet nii hästi. Ma olen kõikide laste kõrvalt varakult tööle naasnud, nii ka praegu, no ja alguses oli ikka see tunne, et paned ennast valmis, astud välja, kõik on nagu endine, kõik toimib, aga jõuad koju tagasi, siis on topeltõudne – imik karjub, kõik oleks nagu pahased, kõik on kontrolli alt väljas… nojah, et see läheb mööda, sellega harjub tegelt kiiresti. See on süümekate töö, inimlik, aga vaigistub ära, kui rohkem käid ja näed, et tegelikult ka ei ole maailm peatunud.
    Et siis mida ma öelda tahtsingi – ole tugev ja ära unusta, et sa ei ole ainus, pea kõik teevad sama emotsionaalset hullumeelsust läbi ning mida aeg edasi, seda rohkem sa näed, et kõik on tegelt korras, nii käibki.

    Tervitades,
    Naabrinaine

    Liked by 1 person

  16. Ahjaa, üks asi veel.
    Paljud seda nagu ei reklaami, aga tegelikult on täiesti okei ja levinud kasutada abilisi. Ma ei hakka ütlema, et palka lapsehoidja, ma tean, kui keeruline on leida nii väiksele lapsele head hoidjat, aga kasuta igasugust muud abi. Minul on juba aastaid majapidajanna, aga paljud kasutavad ka lihtsalt teenusepakkuja koristusteenust, see on suureks abiks. Pesu, nagu siin ülal soovitati, võib vabalt pesta pesumaja. Toidu ja titekaubad las toob koju e-toidupood. Kui keegi vanaemades/sõpradest tahab tulla imikut pigistama, paku neile võimalust natuke õues kärutada või kuidagi nii.
    Et see on normaalsus, see ei ole kuidagi veider või saamatusele viitav.

    Tervitades,
    Naabrinaine

    Liked by 1 person

  17. Ma ei jõua üldse õigel ajal lugeda ega kommida, aga seda tahtsin öelda, et ma usun, et see ei ole väga teie võimuses Johani unega midagi teha. Te pole sp oskamatud vanemad ja ära kuula neid, kes sellele kuidagi vihjavad. Teiseks ma kinnitan, et see ei jää alatiseks nii ja varsti, kas varem või hiljem magab Johanike nagu kullatükk nii päeval kui ka öösel ja sa naerad tagasi praegusele ajale. Seniks pea vastu!

    Liked by 1 person

  18. Pole mahti olnud vastata kõigile, aga te olete nii mõnusad ja toetavad inimesed. See oli üks halb päev, mis õnneks on pigem harvem nähtus, kui pidev ja nüüdseks on jälle “oh, kui tore kõik on” meeleolu. Ma vist elan natuke omaette kotis, et ei kuulegi teiste lugusid, aga neid on piisavalt, et kinnitada – ma ei ole ainus ja vahel mõtlen üle, mis puutub Johani ja magamisse. Elu on lihtsam siis, kui lepin ilmselgega – meie laps ongi aktiivne, uudishimulik ja elav ning see on tegelikult nii imetore! Küll ma seda energiat ka leian!

    Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s