Johani areng: tänane arstivisiit ja mõned kodused pildid temast

Kas te usute, et juba on veebruar? Ma ei saa aru, kuidas see aeg ikka nii kiiresti läheb. Enne läks juba kiiresti, aga nüüd, kui laps on, siis läheb täiesti lennates.

Käisime Johaniga üle pika aja arsti juures, eelmine kord oli detsembri keskel, nüüd tundub, et 1. veebruar on üle pika aja.

Tema edusammud tänaseks on sellised, mida olen teile rääkinud ka juba – roomamine jäi vahele, vabalt käputamine käib, teeb isegi nn “kiirkõndi”, kui midagi on eriti kiiresti vaja kätte saada või kuuleb, et vannivesi jooksma pandi – silmapilguga on vannitoas, et ta jumala eest, vannist ilma ei jääks.

Ükskõik, mille najal tõuseb püsti, seda oskas ka juba jaanuari alguses/keskpaigas. Nüüd oskab juba end istuma tagasi saada või valutult kukkuda – peps või käed ees, mitte selili ja peaga põrandale, nagu varem. Eks kukkumisi ja libisemisi on, aga need ei ehmata teda enam. Nutt tuleb siis, kui ise reageerida “aaahh!” – loogiline. Muidu tuleb nutt siis, kui ebamugav asend, millest ta välja ei saa ja see pole nutt, vaid märguande-kräun. Tõeline nutt ehk pisaratega nutt on siis, kui ta arvabki, et vot, nüüd mindi vannituppa, vannivesi voolab ja tema vanni ei saa – mingi hale ükskiku inimese nutt, et “appi, mind jäeti maha” või kui ta tõesti haiget saab.

Mänguasjadega on halvasti – ma ei tea, mida talle osta või anda, et tal põnev oleks. Äkki on pakkumisi, millest teie lapsed vaimustuses olid? Tahaksin midagi arendavat, aga jõukohast. Mänguküpsiseid (Fisher Price mänguasi) kolistab ta niisama, aga midagi sihipärast seal veel küll ei ole, aga samas see võib ainult mulle nii tunduda. See, et laulab ja räägib, pakub talle nalja, aga see, et neid saab aukudest sinna sisse toppida, on hetkel kõrvaline funktsioon 😀

Äkki on see torn, kuhu rõngaid laduda, ok? Samas, neid ta näriks ka vist niisama. Igatahes, tema tahab pulte, telefone, juhtmeid, arvuteid, tasse, taldrikuid. Ja wifi ning nuti TV ruutereid taguda.

p2090220
Yummi.

Arsti juures läks väga hästi – Johan oli heas tujus, arst oli heas tujus, areng on eakohane või isegi veidi ees – imestas, et juba nii ilusti istub, seisab, käputab. Alati on nii hea seda kiidulaulu kuulda, ma ei teagi, miks. Me ei ole ju ise nii väga midagi teinud, lihtsalt Johan on selline, aga ikka tunned uhkust, et ohh, kus mu laps oskab asju. Mitte, et need lapsed vähemägedad oleksid, kes veel ise ei istu. Vanemate uhkuse värk – mida iganes see laps teeb, on lihtsalt õitsema panev.

Mõõdud on korralikud: 9650 kaalub ja 72 cm pikk. Pikkust ma imestan, arvasin, et on rohkem. Minumeelest eelmisel korral oli sama pikkus ja vahel on pikem, vahel lühem. Aga see sõltubki mõõtmisest – ega see pikkuse mõõtmine vist väga täpne ei ole, sest laps vähkreb, pea on enamvähem kuidagimoodi paigal jne. Peaks kodus üle mõõtma…

Kaks süsti sai ka – ühe peale ei teinud teist nägugi, mida ma imestasin ja teise peale tegi väikese kisa, kuid see pidigi valus süst olema (hepatiidi süst). Nii, et tugev poiss, arstid jälle kiitsid. Raudselt kiidavad kõiki, aga no, vahet pole, hea oli kuulda.

Nii imelik oli vaadata, kui istus seal laua peal – kuidagi nii suur poiss ja minu laps – millal see veel juhtus? 😀

Ei jõua meie turvahälli ära kiita – asend lamavasse, aknad lahti ja laps magab rahulikult seni, kuni tahab. Kahjuks on juba turvatooli varsti vaja ja see lõbu saab läbi. Btw, kas te teate kedagi, kes teab kedagi, kes müüb, näiteks, Cybex Sirona’t? Just sellise kavatsen järgmiseks võtta.

Üleüldse, mul on miljon korda etem olla, kui siin üleeelmises postituses kirjutasin – no siis oli tõeliselt halb päev ja hing oli täis, siis tundubki kõik nii tumemust ja paranemismärke ei ole.

Tegelikult (nagu ikka Murphy seadus ette näeb) on nüüd jälle ülim energia, halb tuju halatud, hea tujuga otsast peale (või no jätkan) ja võtangi kõike nii, nagu on. Eks ma mingil nõrkuse hetkel ikka veel justkui võitlen mingite asjadega, näiteks mõtlen, et Johan võiks ärgata kord öö jooksul ja üleüldse olla nii, nagu mul mugavam või nagu teised mulle ikka räägivad, kuidas nende lapsed käituvad (mille üle imestatakse, et kuidas ma ikka ainult neid lugusid kuulen, aga ju siis on sattunud minu tuttavate ja tuttavate-tuttavate lasteks head magajad). Aga võtan teda, nagu ta on – aktiivne, uudishimulik, tihe öine ärkaja ega mõtle neid “standardeid” endale enam välja. Ma tean, et paljud ju nii teevadki ja pole eriline avastus, et see hästi mõjub, aga miskipärast on mul olnud ikka tükk tegemist vabalt võtmisega – ma vist olen ikka tõeline kontrollifriik ja uptight omadega olnud. Või siis asi selles, et laps on tundlik teema – esimest korda ema ja selge see, et kahtlen selles, kuidas teda kasvatan, kui võrdluseks ongi pealtnäha vaid head magajad lapsed ja rahulolevad vanemad.

Nagu te kõik lohutate – mida aeg edasi, seda kergemaks läheb ja nii ongi, hoolimata sellest, et vahel on väga tumedaid päevi. Ja mida aeg edasi, seda põnevam on – ta on kuidagi nii mõistlik või naljakas kavaldaja. Meil saab nii palju nalja temaga – teeb oma nägusid, tegusid, pättusi – kõik on lahe.

Noh, olgem ausad, esimesed riidlemised on ka olnud ja päris tõsised – plännib telekat ja neid asju täiest jõust, piirdeid ei ole sinna veel pannud, aga kohe kui näen, keelan, kurjalt, ei mingit värki. Tõstan ta sealt ära, võtan käe sealt ära, “EI! EI! EI!” korrutamine käib, et saaks aru, et see sõna on keeld – tema jaoks on see kõik mäng, tehku ma nii kurja nägu kui tahes. Kuni jaurab ja nutab, aga alla ma ei anna, ei on ei. Siis mõne hetke pärast (vaatan silmanurgast) vaatab ta vilksamisi mind, näeb, et ma otse ei vaata ja kiiremas korras teleka juurde tagasi plännima. Ja nii see käib, sada korda päevas.

Aga muidu on lahe ja me oleme temast ülivaimustuses, nagu vanemad oma lapsest ikka. Kohati on lausa armunud elevuse tunne  – sest nii lahe, et mul on laps! Kas ma üldse sellest elevusest kunagi lahti saan? 😀

 

Advertisements

14 thoughts on “Johani areng: tänane arstivisiit ja mõned kodused pildid temast

  1. Meie kutil olid selles vanuses lemmikmänguasjadeks üks väiksem metallist kastrul ja puust lusikas. Lusikat kas näris niisama, kolkis vastu kastrulit või “segas toitu” kastrulis. asendamatus asjad ligi aastani.

    Liked by 1 person

      1. IKEA teeb väga häid ja vastupidavaid metallist mängunõude komplekte (iseasi kuidas su enda närvid sellele kolinale vastu peavad). Lapsed vast teadlikult suure hooga ei hammusta – tundmatuid asju proovitakse enne pigem keelega kui julgelt hammustada. Alguses võib-olla proovib korra-kaks, kas mekib kah, ja siis enam ei proovi, sest asi pole söödav.

        Liked by 1 person

  2. Ma istun ikka kastihunniku otsas. Elutuba näeb juba toa moodi välja, aga magamistuba on nagu humana. Igas nurgas riidehunnik 😀 Nimelt kolisime oma koju lõpuks. Teine hea uudis veel. Istusin pliks süles. Lasin tal oma kätt närida. Järsku tungis midagi teravat käe sisse. Hammas! Enam ei ole hambutut meil 🙂

    Meeldib

  3. Kuna mu tütrel on kaks aastat vanem vend, siis temale on läinud peale just kõik “suure venna asjad” nagu näiteks Duplo klotsid, mida ta alguses niisama haaras ja vahtis, ning seejärel juba aastaselt viksilt torni ladus. Kõik hingega alleshoitud tite-lelud, kõrinad jms, üldse ei pakkunud huvi. Kogusid nurgas tolmu terve esimese eluaasta, kuni ma nad lihtsalt uuesti kokku pakkisin. Poeg vahtis küll selles eas üht-koma-teist kulinaid ja kõrinaid, kuid enim meeldis talle revideerida minu sahtlisisusid. Esimese eluaasta teisel poolel olid suureks lemmikuks mängupotid ja -pannid, ja üldiselt kõik asjad, mis kuidagi katsudes lärmi tegid või mida sai lahti teha ja uuesti kinni panna (luugid, kaaned, autouksed). Ja muidugi pallid, need on lemmikud siiani (3a).

    Meeldib

  4. Minu meelest see vaimustus oma lapsest ei lähegi üle vist.
    Mul kodus kahe aastane ja siiamaani mingid heldimushood, et appppii, mul on laps! Mis mõttes ta minu seest välja tuli!? Miks ta nii ruttu kasvab?! Mees ei jõua enam kuulata seda udu juttu. 😀

    Liked by 1 person

  5. Ma usun küll, et kui mitte nüüd, siis varsti see rõngatorn hakkab huvi pakkuma. Minu lapsel selles vanuses veel meeldis väga pall (oball, mida lihtne haarata) ja igast heli tekitavad mänguasjad. Nt mingi rippuv pehme öökull, mis nöörist tõmmates värises.

    Liked by 1 person

  6. Ma oma kogemusest vastan sellele viimasele küsimusele küll teisiti – jah, läheb küll üle see elevus 😀 Mul vähemalt seda esimese poolaasta ahvivaimustust oma lapsest enam pole (kahjuks või õnneks). Lugesin just kirja, mis talle kirjutasin, kui laps oli 6-kuune ja osad rääkisid, et peagi läheb see esimene suur beebivaimustus üle, kuid seal oli veel see suur elevus sees: “Praegu vaatan, kuidas sa omas mullis rõõmsalt jalgadega lamamistoolis hoogu teed ja mõtlen päris ausalt – see vaimustus sinust ei kao meil vist kunagi, olgu sa 6-kuune või 36-aastane.”
    Vahest ikka mõtlen ja vaatan oma aastast “beebit” ja heldin, aga mitte nii tihedalt nagu esimesed kuud.

    Mänguasjadest. Ostsime ka lapsele selle toru, kuhu saab rõngaid suuruse järgi ümber panna. Oli vist siis Johaniga samas vanuses. Ei jaganud ta siis üldse matsu ja lihtsalt lennutas neid rõngaid mööda tuba. Ja proovis neid närida. Nüüd vahest, kui lapsel toas igav hakkab, siis ikka püüame neid rõngaid ümber saada ja nüüd ta juba adub päris hästi.
    Küpsisetünn kingiti tüdrukule aastasel sünnipäeval. Kuna meil väga ei olegi kodus nuppudega ja häälitsevaid asju, siis oli see suur hitt. Aga jälle – mõni minut mängimist/arendamist ja juba lendasid need “küpsised” mööda tuba laiali. Enamus aega seisab see tünn meil kapi otsas, sest tal klotse ja muid vähem lärmi tegevaid asju ka toas. (Ja mul hakkas see laul “küpsised mu purgi sees – ring ja ruut ja tähekeee…” peas nii tüütult leierdama juba :D)
    Aga, nagu eespool mainitud, siis asjad, mida saab kinni-lahti teha ja potid, millele käivad kaaned peale, on juba väga hea. Mu tütrele meeldis mingi aeg klotse ka värvi järgi otsida.

    Ma ise enam väga mänguasju ei ostagi lapsele. Niikuinii tuleb neid igalt poolt. Või kui ostan, siis midagi, mis mulle endale ka huvitav on (näiteks kriidid, paber, beebiraamatud, või jõuludeks ostsin talle Infano pildiklotsid, mul on endal tükk tegemist, et pilt kokku saada, aga vähemalt on mul seal maas tema kõrval istudes ka natuke põnevam). Mänguasjad köidavadki ta tähelepanu lühikest aega, et pigem panen mänguasju lapse silme alt ära mõneks päevaks ja kui välja võtan, siis on need jälle tegijad (isegi titekõristi võib siis äge instrument olla).

    Liked by 1 person

    1. Jaa, asjade peitmine mõjub meile ka hästi ja lisaks jälgin, et teda üle ei koormaks – liiga palju asju, siis ta ei keskendu ühelegi. Rääkides mänguküpsistest, siis need laulud kummitavad mind hommikust õhtuni 😀

      Liked by 1 person

  7. Eks inimesi on erinevaid, aga tundud olevat seda tüüpi ema, kellel see heldimus üle ei lähe ja nii ongi armas 🙂
    (Mul ka ei ole läinud ja tean et ei lähe ka iial)
    Soovitaksin veel neid mänguasju, mis imiteerivad päris tehnikat. Prismas müüdi veel jõuluajal näiteks mängu telekapulte, mis olid tõesti välimuselt nagu päris puldid. Kui asetada see ka kodus päriselt lauale ja tita näeb, et te seda ka vahel krabate, siis satub vast ka vaimustusse ning tunneb huvi. See ka teeb igasugu hääli ja valgust jne. Aga eks ta ole- päris tita mänguasjad ikka harva huvitavad lapsi! Ja selle küpsise tünni laul kummitab mind vist elu lõpuni. Taban ennast kahjuks tihti laulmast seda mitte just parimat muusikat 😀

    Liked by 1 person

    1. Eiei, ega ma ka ei ole päris selline ema, kes tuima näoga vaatab lapse toimetamisi/magamisi. Ma arvan, et see esimene suur vaimustus hakkab ajapikku taanduma, sest enam ei ole ta liikumatu pisike, vaid tuleb hakata teda ohtude eest kaitsma ja piirama ja söötma ja potitama jne. Et neid heldimuse momente ei ole igapäevaselt enam nii palju. Ma ka ikka vahest vaatan oma last ja ei suuda ära imestada, kuivõrd äge ta mul on ja et ma ikka nii võimsa asjaga olen hakkama saanud jne. (Kujutan juba vaimusilmas ette, kuidas ma vaatan oma lapse esimest esinemist lasteaias ja kasvatajad on sunnitud mind teiste vanemate keskelt kuskile kõrvalruumi toimetama, et ma oma nutmisega teisi ei häiriks :D).
      Aga jah, kindlasti on emasid, kes ka oma 26 või 42 aastast võsukest vaatavad ja endiselt suhteliselt igapäevaselt oma kaaslasele heietavad, et kuidas nii vinge tegelane ta üsast välja tuli. Ja see on kindlasti omamoodi… armas (vist?:D)

      Jaa, mänguasjadest veel 🙂 Puldid ja telefonid (ning kõik muu, mis on keelatud) lähevad meie tüdrukule ka väga hästi peale. Sain lapsele ühelt kaltsukatiirult 1,50 eest mängutelefoni, millel olid küll patakad tühjad, kuid kui mu mees pakkus, et vahetab ära, siis ma egoistlikult keeldusin, sest mulle sobis see vaikne helin 😀
      Oma eelmisele kommentaarile lisan veel juurde, et kriidid ja paber tulid meie majja ikka paar kuud hiljem, kui Johan praegu. Ja seda ka järelvalve all. Aga lisaks neile, mis eelnevalt pakuti, igasugused pehmed ja karvased raamatud võivad poisile küll praegu hästi peale minna 🙂
      Mõned nö titamänguasjad kusjuures tunduvad meie peaagu pooleteist aastasele rüblikule veel endiselt huvitavad (olen vahest võtnud isegi tegelusteki talle välja, kus ta näpib neid tegelasi seal küljes ja ehitab oma isaga onni vms).

      Liked by 1 person

  8. Minu plika lemmikud FP asjad olid nende laulev pult ja laulev raamat. Küpsisetünni vastu ei tundnud üldse huvi, viisime selle talle tädi juurde ja nüüd kui külla läheme, siis vahel natuke mängib.
    Kui ma nüüd meenutada proovisin, et millega ta Johani vanuselt mängis, siis ma ei suudagi välja mõelda, uskumatu kui kiiiresti sellised asjad ununevad😃 ta oli selles vanuses veel päris titt ka, ei roomanud, käputanud ega istunud. Liikuma sai alles 9kuuselt, senikaua lihtsalt rullis end mööda tuba 😃

    Sirona kohta ütlen seda, et see on väga hea valik! Me just kolisime suuremasse tooli ümber ja oi kui harjumatu ja ebamugav see on😃 võid mulle kirjutada kui on ostusoovi, laupäeval tuleb üks huviline vaatama, aga äkki ei lähe kaubaks 😊

    Liked by 1 person

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s