Minu värskeim “baby” – õmblusmasin, reguleeritava kõrgusega töölaud ja esimene tehtud töö – puhas rahulolu

Üks lugeja kommenteeris, et räägiksin rohkem enda õmblusmasinast ka. Suurima hea meelega!

Detsembris sain pidulikult 30 ning isa kinkis selle puhul õmblusmasina, õigemini vahendid selle ostmiseks. Ma olen nii ammu õmblusmasinast unistanud, kuigi viimati õmblesin siis, kui olin vist tiinekas, käsitöö tunnis oli vaja asju teha ja kodus oli masinaks mingi metallist valge ja VÄGA vali traktorihäälne masin.

Käsitöö on üldse mulle meeltmööda – see mõte, et ma saan valmistada midagi, mida saab kasutada, mitte ei ole niisama tilulilu (kuigi tilulilu on ka vahel hea teha), on kuidagi nii vabastav! Sellest tiinekana vusserdamisest saati olen imetlenud, et issand, ma saan ju teha, mida iganes, kui ma vaid oskaksin ja kui oleks oma raha, et materjali osta.

Ma ei hakka parem ütlemagi, mitu korda on mingid kudumised, õmblemised ja muud asjad nutuga nurka või aastateks kuskile kapipõhja läinud, et siis kunagi hiljem saaks lahti harutada, kuna ikka otsustan, et ah, ma ei jätka seda. Samal ajal mõelnud, kui saamatu ja andetu ma olen. Aga tegelikult lihvib see oskust ja enesekindlust – kui on ikka metsa läinud, siis ole võimalikult varakult aus, haruta see üles ja alusta uuesti – seda kiiremini saad jaole ja seda vähem hing täis on. Enam ei põe ma üldse harutamiste ja sassiminekute pärast, sest ma tahan ju head tulemust, suva see muu susserdamine. Hetkel, näiteks, ootab pool kampsuniselga oma harutamise järge, sest otsustasin, et ma ei taha sellist. Kuna mul on nüüd uus “love” ehk õmblusmasin, siis las see kampsun seal passib, vardad sees.

Igatahes! Õmblusmasin on in da hauss! Googeldasin ja vaatasin igasuguseid. Peamine tingimus oli see, et mingit väga jura ma ei taha. Õmblusmasin peab vastupidav olema, mul on ükskõik, mis arvutisüsteemid seal peal on või mitu erivõnkelist pistet saab teha, peaasi, et basic on esindatud. Ja tohutut kallist masinat, mis on keeruliste funktsioonidega, pole ka mõtet, kuna ma ju ei oska õmmelda!

Seda ma kirjeldasin juba teeninduspostituses, kui halva teeninduse osaliseks saime, kui Euronicsis vaatamas käisime – täiesti võhik vist rääkis või ma ei tea – temast polnud mingit abi, pigem segas mind. Kuidagi labaselt või familiaarselt rääkis ja oigas seal. Euronics müüb Brotheri masinaid, mis on algajale vist ok, aga seda mainis, et paksemad materjalid ei tule ühegi masinaga kõne allagi – peab tööstuslik olema. Fine, whatev. Hakkasin googeldama.

Aastaid tagasi ostis õde Husqvarna masina ja mäletan häguselt, et Tartus olevad müüjad kiitsid seda kui vastupidavat masinat. See masin sai nüüd emale ja tema kiidab väga. Otsisin ka Husqvarna esinduse üles ja oi, sooduskampaania masinatele! Jei!

Läksime vaatama – ülihea teenindus, nii proff, kui saab olla – mõnus ja täiesti asjatundlik. Ütles kohe, et see masin õmbleb õhukesest riidest kuni õhema nahani – tuleb õige nõel valida. Aga hea töökindel masin. Igasugust muud juttu oli ka, aga mina olin juba sellegi jutu peale müüdud. Lisaks sellele, et masinal oli paaripäevane sooduskampaania (oleksin ostnud ka ilma sooduseta, see ei saanud peamiseks valiku argumendiks), võtsid nad järsku müügisaalist kangakääride komplekti (suured käärid ja väikesed) ning ütlesid, et kingitus meile lisaks. Ma ei tea, kas see oli ka mingi kampaania või tegid lihtsalt kingituse, aga see läks igati asja ette – need käärid on nii head, et olgu kui pehme ja veniv materjal iganes, kuskile vahele see ei jää ja lõikab nii peenikese riba mm täpsusega, kui ise tahan.

Niisiis, minu esimene õmblusmasin on Husqvarna Viking Emerald 118. See on lihtne ja hea masin, kus ei ole ülemäära palju värki. Ma ei oska võrrelda teiste masinatega, kuna mul ei ole kogemust (peale selle metalse veneaegse traktorihäälse masina, mis oli väga hea, muide).

p2090756

Te ei kujuta ette, kuidas ma süümekaid või ma ei tea, mida tundsin, kui selle masina ära ostsin – ma olin täiesti pillimas, sest polnud ammu endale midagi ostnud ja ma olin aastaid (!) seda tahtnud ja nüüd mõtlesin, et kas oli vaja – äkki ma ei teegi midagi. Emotsioonide laviin – vot nii tähtis on üks õmblusmasin mulle. Ma olin ekstaasis ja masenduses korraga. Peaaegu, nagu lapse saamine (hahaaa, nali).

Enne koju jõudmist käisime Abakhanist läbi, ostsime niite, lihtsat flanellkangast, et Johanile mingeid linu õmmelda – proovi mõttes, mõõdulindi, nööpnõelu ja õmblusajakirja.

Võtsin pakist välja, kohe oli vaja katsetada. Eestikeelne kasutusjuhend tuleb kaasa ja ma imestasin, kui lihtne kõik on. Ma ei tea, kas asi on lihtsalt kirjeldatud või on tõesti nii lihtne (vast mõlemat), aga samal õhtul sai masin enamvähem selgeks. Rohkem on vaja uurida ja katsetada, kuidas mingi kangas, millise pistetugevusega käitub või millise kanga puhul, millist pistet kasutada (ka see tabel on kaasas, tegelikult).

Panen siia osa funktsioone, mis on vist igal tänapäevasel masinal, aga ikkagi:

  • poolimine – esimene asi, mida tegin – juhendi järgi rullid paika, kiiresti suristas poolirulli täis ja kui saab täis, siis automaatselt lõppeb ise ära
  • niidistamine – muidu käib rull peale, nagu vanasti, aga niidi nõela taha saamine on ideaalne – mingi “klahvi” vajutad alla, niit sinna juurde, lased “klahvi” lahti ja niit on nõela taga
  • nööpaugu tegija on ka, mida ma ei ole proovinud
  • pistete pikkust, laiust ja pinget saab reguleerida – ise valid, millist õmbust, millise kanga puhul kasutad – juhendis on ilusti kirjas ja pildid lisatud, kuidas aru saada, kas piste on liiga jäik/lõtv ning kuidas oleks ideaalne
  • pisteid on seal … mingi arv. Ma ei teagi, kui palju 😀 Ülemine rida pistetest on tavapisted, alumine on vist veniva kanga pisted, nii sain juhendist aru, aga ju neid võib millisel iganes kasutada? Ma , otseloomulikult, proovisin kõik läbi ja nende vahetamine on väga lihtne
  • tagurpidiõmblus on nii lihtne – taaskord on selleks “klahv”, hoiad seda all, suristad oma õmbluse ära ja lased lahti uuesti
  • nõela asendi nupp on ka ülimugav – ei pea kettast keerama nõela üles või alla, vaid vajutad nupule, siis nõel tuleb ise vastavasse asendisse ning see jääb mällu, st iga kord kui õmblemise katkestad, jääb kas üles või alla – sinna, kuhu parasjagu ise sättisid, et jääks ning ühe nupuvajutusega saad muuta.
  • niidi läbilõikamine on ka nii mugav, masina nurgal on varjatud üliterav tera, vihjamisi lähed pihta on töö katkestatud, mitte, nagu vanasti, et nühid seal vastu mingit tera ja vahel rakendasid jõudu. Või kui seda funktsiooni üldse ei olnud, siis lõikad kääridega.

Need olid sellised ülibaasasjad, mida kindlasti on teistel masinatel ka, aga mida ma olen kasutanud. Õmblusmasinaga tulevad kaasa erinevad tarvikud, näiteks erinevad jalad erinevate õmbluste tegemiseks (lukk, varjatud õmblus ja mingid asjad olid veel, ma ei viitsi praegu juhendit lugeda), nendeni ei ole ma veel jõudnud. Lisaks on puhastushari, masinanõelad, harutamisnuga või tera, kuidas iganes nimetatakse, mingid vidinad, mida ma veel ei tea, milleks vaja … Mul veel uurimist on.

Kui ma juba õmblusmasinast räägin, siis ma pean rääkima ka lauast. Mul ei olnud lauda, millel tööd teha. Köögilaud on meil ülisuur, mõtlesin, et hakkan seal peal tegema, aga reaalselt ei taha igal õhtul muudkui lahti-kokku pakkida, enne seda sada korda lapiga nühkida, et olla kindel et seal ei ole midagi sellist, mis võiks kangast määrida jne. Niisiis, uurisime niisama Aatriumist töölaudu. Silma hakkas selline, millel saab elektrooniliselt nupust kõrgust muuta ja hea suurus ka, mulle hakkas see hullult meeldima, aga hind oli päris kõrge, praegu just vaatasin kodulehelt, et 446 € on täishind, hetkel on soodukas ka. Link sellele lauale on siin, kellel huvi: http://aatrium.ee/kontorilauad/10418-reguleeritava-korgusega-kirjutuslaud-prima-tamm-valge.html Jaanus mainis, et tegelikult võiks olla mingi vändaga reguleeritav laud, sest kui peaks elekter kaduma või rike tulema, siis on jama. Mul ei ole vaja erilist sisustuselementi või koolilaste lauda ega ka koledat kontorilauda, tahtsin võimalikult lihtsa välimusega töölauda. Aga funktsionaalset – õige kõrgus on väga oluline ja samas, iial ei tea, kus ma seda kasutama hakkaksin – lahe oli mõelda, et saab reguleerida. See oli niisama uitmõte – oleksin rahul olnud ka tavalise lauaga.

Ja mina ei tea, kuidas, aga kuidagi meil alati veab. Nimelt, läksime Magistrali Rimisse, seal 0 korrusel on Sõbralt Sõbrale pood, mis on kasutatud asjade pood ning läksime sealt ka läbi. Vahel käime niisama uudistamas, äkki hakkab midagi põnevat silma ja vahel lihtsalt, et ei viitsi kohe koju kõmpida, nagu ise naljatledes ütleme, et käime jalutamas seal. Jalutasime ükspäev ja vaatame, et üliheas korras reguleeritava kõrgusega laud seisab seal. Ee, ah? Muidu on laudadel hinnad 50-60 kanti – hullult kasutusjälgedega, aga samas puidust ja vahel ka mingi nikerdus peal, aga kuna see on mittemidagi ütlev laud ja reguleerimisfunktsioon ei paista välja ka, siis selle hind oli 10 €! Plaat oli paarist kohast kriimustada saanud, aga jalgade ja kõige konstruktsioon oli ülitugev, ei olnud suvaline laud, vaid professionaalidele mõeldud, käsitsi väga kerge kõrgust paika panna, jalgadel on ka mõõtetähised, reguleeritavad on ka jalaotsad eraldi, juhuks, kui põrand peaks ebatasane olema ja laud hakkab kõikuma, rootsi firma, Kinnarps ja googeldasin ning leidsin selle laua (varasemate aastate mudel, aga muidu sama nagu, see, mis kohe esimesena ette tuleb), siin see on, mis on mul nüüd kodus: http://www11.kinnarps.com/Documents/ProductSheets/ENG_series_t.pdf – tundub, et üsna sama hinnaklassi laud, mis Aatriumis. Jaanus, õnneks!, märkab selliseid asju (tema märkas seda lauda) ja kohe otsustab – jah, võtame! Hakkame tehingut tegema, tuli välja, et sellel päeval kampaania – kõik mööbel -50%, kui tänase päeva jooksul ära viiakse. Me elame Magistralist 5 min kaugusel ja meil on suur auto – muidugi viime! Niisiis, saime 450se laua 5 €’ga ja meile sobivama funktsiooniga. Selline lugu lauast.

Aga! Siinkohal ma pean ära näitama, et esimene õmblustöö on ka valminud! Õigemini teine, sest esimene valmis tutvumisõhtul juba – Jaanus tegi mulle nõelapadja 😀 Otsustasin voodilinade asemel voodipehmendused teha. Ma olen nii kaua pehmenduste vastu olnud, sest nii palju on uuringuid, et need on ohtlikud, kuid ma arvan, et ehk Johan on juba suur ja tugev ning nii kergelt nendesse ei takerdu. Ta peksab end vastu voodit, läbi une sirutab ja ärkab selle peale üles, et kolks käib või tõuseb püsti ja kukub pikali vastu pulkasid – igatahes otsustasin, et prooviksin esimese õmblusmasina tundmaõppimise töö teha voodupehmenduste näol. Pealegi, need tekitavad ehk rohkem seda turvalist pesa tunnet – äkki ärkab siis vähem üles.

Õmblemise võtsin kätte peale viimast krahhi, et miks ta ei maga ja kui masenduses ning väsinud ma olen – kuskilt tuli energia, et vot, ma nüüd teen. Käsitöö on nii teraapiline. Googeldasin ja vaatasin Pinterestist pehmendusi, lugesin õpetuse läbi, mõõtsin, lõikasin, jamasin nii, et seda nägu. Abakhanist tõime vatiini ka. Ja suristasin kokku. Kõik tundub teoorias väga lihtne, aga inimene, kes ei oska õmmelda (käsitöö tunni tase, see-eest tahe on MEGA), nagu mina, nägi ikka palju vaeva. Õigemini, tegelikult ma imestan, et esimene töö ja nii hästi välja tuli – lausa kasutuskõlblikult. Laskusin suisa detailidesse – ei olnud mul paela ostetud, aga mis seal ikka, mul oli üleliigset sinist kangast, mida enne Johani sündi juba ostnud olin – sellest õmblesin kokku mingid paelad ja pehmenduste ääred. Kõik õmblused triikisin ja pressisin sirgeks, sest erinevalt lapsepõlvemõtlemisest “mõttetu tegevus, pole vaja”, sain nüüd aru, et ilma ei olegi võimalik mul tööd järgmises etapis jätkata. Oleksin võinud ka ilma nende siniste äärteta teha ja mitte triikida mingeid osi, aga no, ma ei tahtnud – oli vaja ikka terve täiega “rünnakule” minna.

p2090055

Ma olin nii õmblemises sees ja nii hoolega tegin, et mingi eriline rahu tuli sisse. Muidugi, on seal palju praaki ja õppimist näha – õmblusedki pole kohati sirged, aga see ei loe – ma tean, mis olid vead, mida arendada ja kuidas õmblusmasinal miski funktsioon käitub või mu elu mugavamaks teeb. Nüüd, kui see valmis sai, siis käed sügelevad uute asjade järgi. Järgmiseks katsetan mingit lihtsamat riideeset endale teha – lõige valitud ja vuristama.

Muide, ma imestan, kui hea võib inimese mälu olla – õmblesin viimati vist 15 aastat tagasi, aga ikka on meeles, mis olid nn reeglid, kuidas õmblusmasinat käsitleda (sest see uus ja vana on imestusväärselt sarnased, mis paneb mind mõtlema, et äkki õmblusmasinad ongi kõik ühesugused), õmblusvarude mingi jutt ja kuidas lõikeid lugeda – ma alahindasin ennast, sest arvasin, et olen nii null kui null ja pean googeldama hakkama, aga midagi siiski meenus.

Aga mis on maailma parim tunne – õmblusteema on nii minu kui minu! Muide, taas mitu aastat edasi lükatud asi (kuna takistasid vana aja pähesurutud mõtlemine, et kutseharidus on jura + töönarkomaania), aga järgmisest sügisest üritan rätsepaõpingutega alustada.

Lõpetuseks saate kõik imetleda minu esimest õmblusmasina väljalaset.

 

Advertisements

20 thoughts on “Minu värskeim “baby” – õmblusmasin, reguleeritava kõrgusega töölaud ja esimene tehtud töö – puhas rahulolu

  1. Aaahh, see pehmendus on nii kift. Kusjuures tänapäeval on sellist tagasihoidlikku ja rahulikes värvides pehmendust raske leida. Ja, kui leiad, siis hind on ka vastav. Ise tehtu väärtus on aga mõõdetamatu. Tahaks ka õmblemises rohkem kodus olla, aga ma polnud isegi kooliajal väga taibukas. Pole antud, noh 🙂
    Kadedaks teed.

    Liked by 1 person

    1. Kusjuures, neutraalseid pehmendusi on tõesti raske leida ja kui olen kellelgi ilusaid näinud, siis enamasti on nad need teha lasknud. Aga õmblemine ja käsitöö ongi vist kannatuse ja suurte pusimiste/harutamiste jada, kuni ühel päeval on enamus vigu ära tehtud ja hakkab edenema 😀

      Like

  2. Hehe, mul olid mingi hetk samad emotsioonid! Ammmmmmmu olin endale õmblusmasinat tahtnud, aga ikka leidsin mingeid vabandusi (aega pole, raha pole ja sada muud häda). Aga ühel hetkel oli ülihalb tuju ja oli vaja ennast lohutada (:D) ja nii üks õmblusmasin minuga koju rändaski. Valituks sai see mudel http://viva.ee/est/%C3%95mblusmasin_Janome_SKYLINE_S5 ja issand-kui-rõõmus-ma-olen. Mul sarnane kogemustepagas nagu sul – käsitöötunnis ja tiinekana sai õmmeldud (kodus oli käsivändaga Singeri masin :D), aga kogu see protsess on vist nagu jalgrattasõit – kui kunagi selgeks saadud, siis naljalt meelest ei lähe.
    Esimene õmblustöö oli pesa kassile, see tal lemmikkoht nüüd, aga endale seelikuid kleite ka õmmeldud. Selles osas sul täiesti õigus – nii teraapiline ja mõnus tegevus!

    Liked by 1 person

  3. Võin väita, et masin sai küll väga hästi valitud. Meil on kodus umbes 10 aastat vana, kirjelduse ja funktsioonide järgi tundub, sinu masina eelkäija ja teeb siiani väga korralikult kõik tööd ära 🙂
    Esimene töö on ka igatahes väga hästi õnnestunud.

    Liked by 1 person

    1. Mõtlesin, et vast kõige kiirema ja praktilisema hariduse saab kutsehariduskeskusest, niisiis, plaan on sinna minna. Mis mulle eriti meeltmööda on, on see, et peale 2 aastat saab edasi spetsialiseeruda meeste rätsepaks, kui on soovi ja meeste riided on tegelikult mulle eriti südamelähedased. Nii, et tõeline soov on sinna jõuda ja see ka läbi teha.

      Like

      1. Uurisin ka nüüd TTHK kohta. 2a aga päris tihedad päevad. Praegu tunniplaanis neil 8.30-15 iga päev. Või on seal ka kaugõppe variant ja mul jäi see märkamata?
        Igaljuhul soovin Sulle edu ja ehk näeb järgmine aasta juba samas koolipingis 😀

        Like

      2. Jaa, seal on õhtuõpe olemas ja isegi vist mingi nädalavahetuse õpe. Igatahes, suvel uurisin neilt õhtuõppe kohta, kuna olin väga optimistlik, et ehk sünnitan lapse ära ja hakkan sügisel juba koolis käima (suur haha). Siis nad vastasid, et päris tihe graafik jah, 2 korda nädalas ja umbes 15-21 vist oli see aeg, kui ma ei eksi, pean meilist uuesti üle vaatama. Aga kui Johan on aastane ja Jaanusega ning lapsehoidjatega saan asja korraldatud, siis on see täitsa mõeldav. Kui tööle vaja minna, siis niikuinii enam kuskile ei jõua.

        Like

      3. Aa, eksisin, igal õhtul on. Eelmisel suvel sain neilt sellise vastuse: Õhtune õpe on kindlasti intensiivne ja raske.
        Ajakava planeerime peale vestlusi kui oleme saanud täpse sisendi sisseastujatelt.

        Eelkõige näen seda E-N algusega 16.00 -17.00 ja lõpuga kuskil 21.00.

        Like

  4. Sa oled lihtsalt nii vinge naine 🙂 Täielik eeskuju mitmes mõttes.

    Ahjaa, ja Johan on algusest peale olnud 1:1 mu nüüdseks juba koolis käiva õepoja nägu (ja tegu :D), seega on kuidagi eriti tore su blogi jälgida.

    Liked by 1 person

  5. Seoses klienditeenindusega. See on puhtalt ettevõtte süü, et müüjad nn lambad on. Rohkem koolitusi tarvis. Tööandja on ise väga kitsi selle koha pealt ja voila, tulemus käes.
    Töötasin ehituspoes, kassas. Ometi pidin päevast päeva igasugusele küsimustele vastama. Katse eksitus meetodil tegin asju selgeks endale ja mõni kord oli ikka kohutavalt häbi oma teadmatuse pärast. Sain sõimu aeg ajalt. Mulle keegi koolitusi ei pakkunud. Küsimise peale öeldi vaid, et sa kassas ju. Milleks? Ometi olin mina suurena osa ajast, kelle juurde esimesena pöörduti. Juhatasin kliente edasi “teadjate” juurde ja sain siis ka, et mida ma üldse siin teen, kui nii loll olen. Vot 😀

    Liked by 1 person

    1. Jaa, seda küll, aga samas on asi kinni ka tavalises suhtlemises – mõni kohe ei oska normaalselt käituda 😀 See on näha, kas asi on teadmatuses või niisama lahmib ja mulle tundus, et ta oli nagu lahmiv külamutt natuke – nats targutav ja õiendav. Või nagu turul, et nohh, osta ära! 😀

      Like

  6. Aitäh selle ülipõhjaliku postituse eest! Pean ka ikka eeskuju võtma ja ostu ära tegema. Oled väga tubli ja esimene töö on megailus! Piltide järgi ei ütleks küll, et see algaja tehtud on. Tõesti mõnusad mahedad toonid.

    Liked by 1 person

    1. Aitäh! Tee see ost ära jah – ma olen endiselt nii sillas ja milline vabadus – tõesti saab teha odavalt ja ägedalt mida iganes, kui endal vähegi ideid on (kui pole siis abiks internet) ja aega (seda leiab ka, kui tahe on ikka niiii suur!) 🙂

      Like

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s