Pole nagu raha ka, et riideid osta … Wait! Ma saan neid ju nüüd ise teha!

Teate, ma olen täiesti üllatunud, kui lihtne see õmblemine ikka on! Eelmises postituses olin õhinas, et uskumatu – 15 ja rohkem aastat õmblemisest möödas ja ma suutsin midagi tarbimisväärset kokku keerata. Seekord jälle!

Olime perega kutsutud Jaanuse vennatütre sünnale ja mina mõtlesin, et nii nõme – kõik mu riided on suvalised, tumedad ja universaalsed, tahaks midagi värsket ja kevadist – kopp ees nendest talvedžempritest.

Ega ma ei planeerinud endale midagi osta, kuna raha ka raisata ei ole ja ausalt öeldes, ma ei ole harjunud enam endale midagi ostma (nii hale, kui see ka ei tundu). Aga no, pole mul seda endale šoppaja soolikat sees – see-eest meeste- ja lasteosakonnas ma võiksin täiega aega veeta ja ainult värki kokku kraapida. Mistõttu mul ongi kappi mingisugused vanad, ilmetud kampsunid jäänud ja mis vähegi ägedam, siis see, kas ei mahu selga või pole millegagi kanda.

Käisime Ülemistes Rimis ja mõtlesin, et ah, lähme jalutame paaris poes ka, no niisama. Siis vaatasin, et oh, kevadkollektsioonid! Kaubandus, mõnikord ma armastan sind! Näiteks siis, kui talvest on kopp ees, aga kaubanduses on juba jaanuari lõpus/veebruaris kevadvärvid. Tekib mingi ootusärevus, et ok, talv on ilus ja puha, aga aitab küll nüüd. Ja kevadkollektsioonist jäidki silma need teada-tuntud heatuju-värvid nagu korall ja hele piparmünt, mis panevad alati südame põksuma, aga ainult seni, kuni terve ilm neid kahte värvi täis ei ole. Ehk siis, suveks on mul nendest vist villand, sest muud ei näe, kui nendes kahes värvis maxiseelikuid või bikiine. Aga see selleks, praegu pole suvi ka.

Ok, raha ei taha raisata, õigemini enne palgapäeva polegi, mida raisata, aga siis tegime Jaanusega avastuse – meil on ju õmblusmasin! Ma saan ise endale midagi valmis vuristada! Läksime kangapoodi, leidsin kaalukangaste seas mingi väikese tüki kleidipitsi ja sinna alla mõtlesin teha lükrast topi, et see pits kõiki mu võlusid ei paljastaks ja kui muud sellest asjast ei tule, siis niisama saan skilli, nagu Jaanus ütles. Valisin need kangad ainult värvi pärast – peas lõike ideid ei olnud. Kokku läks u. 7 € kanga ja niidi peale.

Probleem – mul pole ühtegi normaalset lõiget, millest midagi teha ja materjali on ka vähe. Abiks internet, nagu ikka. Miks ma enne ei teadnud, et teiste riiete järgi on nii kerge õmmelda!? Netis oli üks õpetus, millest sain teada, et saan suvalise t-särgi järgi lõike. Noh, tegin enda maika järgi. Paberile joonistasin pool maikat ja kuna ma tahtsin pikemat pluusi või tuunikat, siis joonistasingi veidi pikema. Selle järgi lõikasin välja nii lükra, kui pitsi osad ja õmblesin kokku. Täiesti tavalised särgikujulised asjad tulid.

Lükra on selles osas lollikindel, et tõmbab liibukaks ehk siis istub seljas normaalselt, kui väga mööda ei pane. Ainus jura oli selle õmblemine – ma ei osanud veniva kanga pistet või ei osanud õmblemistehnikat – mingi jant oli, välja see ei tulnud, nii et täielik käkk on see alumine topp, aga oma funktsiooni ta täidab. Alumise lükratopi jätsingi maikaks – õmblesin kõik ääred läbi ja valmis. Selleks on overlocki vaja … (vihjamisi järjekordne kingiidee)

Pealmine pitsist top oli nats riskantsem – tegin pikema maika, nagu ütlesin, aga tahtsin varrukaid ka. Neid saaks ka mingi pluusi pealt, aga kuna Johan teises toas magas (selge see, et tegutsesin öösel, millal siis veel, eksole?), siis ei tahtnud kappi tuhnima minna. Selle asemel oli mul õmblusajakirjas mingite pluuside varruka lõikeid. Pikkadeks varrukateks kangast ei jätkunud – fine, tulevad lühikesed. Joonistasin varrukad kalkale lõike järgi ja voila! Pluusi käeauk ja varruka auk tulid erinevad st, varrukas oli suurem, niisiis, mõtlesin, et mis seal ikka, õmblen need omavahel niimoodi kokku, et tekivad mingid voldikesed, nagu asi oleks sihilik.

Pluusi kaelaauguga oli sama jama – liiga suur ja lotendav. Ette tegin samuti väikese voldi, et tõmbaks veidi kokku ja taha õmblesin riideriba, et jääks mulje “oo, milline fun back”, kuigi tegelikult oli pluusi lihtsalt koos vaja hoida.

Pikkuse tegin veidi üle puusade, laiuse üleüldse tegin nii laia kui riie lubas (palju ei lubanud), lootsin, et see petab mu suurenenud keha, õigemini kõhu ära (ma näen endiselt üsna rase välja), aga noh, tegelikkuses teeb see riie mind eriti jämedaks. Aga mul on üsna ükskõik, sest see toon on üle pika aja jälle nii ilus ja pealegi, ma ise tegin! Viimati sain tiinekana ühe topi tehtud – vist käsitsi ajasin kaks riideruutu kokku ja käeaukude kohal jätsin lihtsalt õmblemata ning oligi valmis. Ja läksin kultuurimajja diskole. Nii, et seda enam on uskumatu, et sain sellise kahekihilise pluusiga hakkama. See oli nii lihtne ja tegin seda ühel õhtul (ööl) mõni tund, millest enamus aega kulus mõtlemisele, kuidas kangast jagada. Kogu töö lõpetasin täna hommikul, st lõikasin niite ja korrigeerisin pikkust.

Ja oligi mul sünnariietus valmis!

p2100094

Advertisements

7 thoughts on “Pole nagu raha ka, et riideid osta … Wait! Ma saan neid ju nüüd ise teha!

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s