Tere tulemast tagasi inimeste sekka, Lilli!

Mul pole ammu juba nii lahedat õhtut olnud, kui eile! Kuna peale seda, kui rasedaks jäin ja töölt ära tulin (kus olin harjunud suhtlema tuhandete inimestega ja olema koguaeg nn pildis) tekkis minus teatav ahistatud olek – olin järsku paks ja “mängust väljas” titeema – siis ma ei osanudki end enam välja ajada. No, ei taha, ei leia aega, pole motti, ei suuda, pole selga midagi panna – sada häda. Ilmselgelt paistis see juba teistelegi silma, nii ka Mallukale ja eks emad tunnevad olukorra ära, et ok, naine, sul on vaja välja saada ja nii ta meile õhtu ära korraldaski.

Ta kirjutas Jaanusele, et nii, vot see kuupäev annad Lillile vabaks, 16.03, kell 20.00 olgu Tai Boh’is. Jaanusel oli selle üle täiega hea meel – eks tal on ka olnud kiired tööajad ja teab, et mul on olnud ammu juba vaja end kuskile tuulutama minna, ilma kuttideta.

Me oleme enne ka kokkusaamisi planeerinud, aga alati on kummalgi midagi vahele tulnud – kiire, lapsed haiged, misiganes. Seekord, thank god, oli kõik fine ja Tai Boh’i me suundusime.

Enne minekut oli kuidagi eriline tunne, esiteks, kevadetunne oli niigi – ilm ilus, õhus mingi kevadelõhn, teiseks, pole ammu kleiti selga pannud ja end nats sättinud (kuigi juukseid teha ei jõudnud ja huulepulk jäi ka maha, täitsa ükskõik) ja kolmandaks – ma pole miljon aastat restoranis käinud – täiega see tunne oli, nagu läheks deidile, nii äge!

Muide, selle probleemi, et mida selga panna, lahendasin nii, et mul oli mingit erkrohelist kangast mingi aeg Abakhanist ostetud (otsustasin, et tahan olla fresh), googeldasin selle kohta, kuidas teha kleiti, joonistasin oma suva järgi lõike ja suristasin kokku (vahepeal kirudes, sest noh, endale proovida, korrigeerida siit-sealt nii lihtne ei ole). Kleit tuli mõningate vigadega, aga seal hämaras käis küll. Teen sellest eraldi postituse, miks just selle lõike valisin ning kui lihtne seda teha on – päriselt ka on! Peamine – jee, ma ei kandnud musta, mida mul on kapp täis.

Ma ei olnud enne Tai Boh’is käinud, aga nii mõnus koht! Sõime 3-käigulise õhtusöögi ja loomulikult, jõime punast veini. Loomulikult seetõttu, et me mõlemad oleme punase veini hoolikud ja Chianti oli ju-ma-lik, as always. Lihtsalt, et kui kaua ei ole mõnusalt istunud, rahulikult (takistusteta, kellelegi järgi jooksmiseta, jahtunud söögita) toitu ja veini nautinud ning lihtsalt naisteplära ajanud, siis ongi kõik eriti ju-ma-lik.

winner

Mallukaga oleme netis enne ka suhelnud ja lõpuks ometi saime kokku – ma pean ütlema, et meil oli nii lahe, klapp oli sama, mis netis, ajasime naistejutte, veinijutte, titejutte, maailmajutte – igasuguseid jutte ja meil oli siuke lõõgastus peal, et vähe ei ole. Nii, et haters – shut up.

Õhtu lõppes sellega, et saime resto ees kokku Manna la Roosa rahvaga – Mammu Couture’i Mammuga, Meelis Krikiga ja teiste meeleolukatega, kes Fashion Week’i Mammu etenduse aftekat pidasid – mõneks ajaks ühinesime ka nende lauaga, kuid ega’s midagi – ei saa eitada fakti, et tittede emad me siiski oleme ja päris hommikuni partytama jääda ei saanud. Aga no, tore/põgus meeting oli sellegipoolest.

Ega midagi, mingi aeg pidime raske otsuse vastu võtma, et fine, lähme koju, kuigi oleksime tahtnud muretult edasi chillida, sest nii hea oli end vabaks lasta ja natuke meelt lahutada!

Veel tänagi on nii mõnus tunne, nagu oleksin puhkusel käinud – kuidagi laetud ja mõnus olla. Ma teadsin, et ma vajan seda, aga nagu ikka, kui asi tehtud, siis alles saan aru KUI väga ma seda vajasin ja kuidas ma pean endale rohkem aega bronnima, siin ei ole mingeid allahindlusi enam.

Johan on täna, muidugi, klammerdunud minu külge, sest eile olin nii kaua ära (hull kaua küll, 4 h, kuigi raamatupidamises käisin 2 kuud, igal nädalal 2 korda 3h olin ära, see teda küll ei traumeerinud, ju siis suuremaks saanud) ja täna ei tohi ma kahte sammugi astuda, juba tuleb jorisedes mulle jala külge, aga pole midagi – küll ta ära harjub minu käikudega ja küll ta aru hakkab saama, et ma tulen ikka tagasi ka.

Malluka muljeid eilsest saate lugeda siin: what a night

Ja laenan tema tehtud pilte ka, sest miskipärast ei mõistnud ma ise ühtegi pilti teha.

Igatahes, thanks, Mariann – kordame!

NB! Miskipärast ei mõistnud me kumbki normaalselt pilte teha, niisiis siin on 2 random Manna la Roosa pilti ja üks tõsine Tai Boh’i pilt. Rahvast oli Mannas palju, aga me suutsime leida hetke, mil diivan tühjaks jäi ja Mallu sai kaamera settinguid katsetada ehk siis needki vähesed pildid sündisid lihtsalt sellest, et ah vaatame, mis valgus on, mitte et oh, teeme ägedaid pilte. Ja tegelikult Tai Bohis hirnusime ja plärasime enamus ajast, nii, et ma ei tea, kuidas see ontlik koduperenaise nägu sinna sattus. Aga ilmselgelt oli meil õhtu nautimisega rohkem tegemist, kui pildistamise ja epsimisega – täiega fun oli, mis siis et tõestusmaterjal puudub 😀

Nii, et tere tulemast inimeste sekka, mom!

moms

 

Advertisements

18 thoughts on “Tere tulemast tagasi inimeste sekka, Lilli!

  1. Oi, mul sinu üle kohutavalt hea meel! Sain ema nõusse täna õhtuks lastevalvesse tulema. Läheme mehega kohtingule üle miljontriljon aasta.

    Ei tea, mis lahti, aga Saskia ripub samuti mul küljes, kuigi ma ei käi mitte kusagil ilma temata. Näiteks olime täna ujumas. Mees läks titebasseini ja ma tegin samal ajal trenni. Ei saanudki, pidin kõik aeg vaateväljas olema. Magamise ajal peab ta pea mul kaenlaaugus olema või üks jalg üle minu. Arrrgghhh… 😀

    PS. Nägin sind eile unes. Andsid Johani mulle hoida, aga ta lasi jalga ja mul oli mega paanika. Lõpuks leidsin ta mingisugusest kontsertisaalist üles. Segane värk, aga nii reaalne 😀

    Meeldib

    1. Hahhaa, kui hea uni! Aga ma arvan, et lastel on selline iga, avastavad maailma ja avastavad, et ei taha meieta olla 😀 Järgmine etapp on deit Jaanusega – meil on seda täiega vaja!

      Meeldib

      1. Mul Teinepool juba tuli jutuga, et kui Tegelane veidi vähem minust sõltumas on, võiks teatrisse minna. Või kinno, siin ju avati värskelt ja puha. Aga enne, kui plika aastaseks saanud on, seda siiski ei juhtu.

        Meeldib

      2. Jaa, parem on vist minna sinna, mis ei ole ajaga piiratud, näiteks kino ja teater on liiga range ajaga, õigemini mina kartsin neid – ei saa rahulikult plehku pista, kui vaja 😀 Kuigi nüüd juba tunnen ka, et võiks – väga tahaks!

        Meeldib

  2. Pean ära mainima, et see hateri värk on nii kahe otsaga asi. Mulle näiteks väga sinu blogi istub, Malluka
    oma jälle üldse mitte. Aga kui ei meeldi, siis järelikult hater! Pigem lihtsalt ei lähe see pohhuisti jura peale. Väga loodan, et Malluka pohhuismikoolituse jutt oli naljaga. Mulle just meeldib, et su emotsioonid on nii siirad ja see, et sa kõike “üle mõtled” näitab ainult, kui väga sa hoolid. Ma võtaks seda pigem tugevuse kui nõrkusena. Igastahes hea meel, et said end välja elada ja aja head asja edasi 😊

    Meeldib

    1. Ega iseloomu ei muuda muidugi, on asju, mida ma tunnistan, et peaksin nats lõdvemalt võtma ja ehk mingi aeg õnnestubki seda teha, aga eks ma olengi selline, nagu alati, päris teiseks ei pööra jah 🙂 hateri jutt oli lihtsalt, et tema populaarsusega kaasneb ka palju neid, kes mõtlevad temast halvasti mingite muljete põhjal, aga minu meelest põhjuseta – inimesed võivad erinevad olla, aga ta on tema ise ja oma asjas ehe, so be it ja ongi äge.

      Meeldib

  3. Väga tore, et oli väga tore, aga miks Sa siis nii apaatne ja oma vanusest 10 aastat vanem välja näed? Ja mis kortsus roheline õudus Sul seljas on?

    Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s