Soe pühapäev pere ja vaipade keskel

Oh, täna oli kuidagi nii pühapäevane päev. Tõeline kevad! Selline tunne, nagu oleks mai ja kohe-kohe saaks päevitama minna.

Päev algas sellega, et saime hilinenud aprillinalja osaliseks –  https://www.facebook.com/aMidaHenryTeeb/ jagas aastatagust esimese aprilli postitust, mida mina, ilma igasuguse aprilli mõtteta lugema hakkasin. Mida rida edasi, seda rohkem kasvas hämming kuni jõudsin isegi vihaseks minna seal, kus rääkis, kuidas loomanahku peab kandma ja loomad peavad teadma, milleks nad siia ilma sündisid. Või kuidas kaheaastased lapsed on nende usu kohaselt suguküpsed ja seetõttu ei tohi ema neid enam sülle viia, äärmisel juhul ainult isa juurde transportimiseks. Et neil olevat peres selline usk. (Hetkel, kui seda kirjutan, siis naeran, kui geniaalselt absurdne see ikka on ja kuidas ma nii tola olen 😀 )

Lugesin Jaanusele ka ette ja tema oli ka püha viha täis, kui tabas, et eiei, see lugu ei ole kuidagi loogiline ja tundub nii üle võlli. Mina vastu, et eiei, ta ikka räägib ausalt ja. Endal ärritusest nahk märg juba ja mõtlesin, milliseid planeedi ja loomadehävimise artikleid talle saata võiksin (mida ma tõenäoliselt ei oleks teinud). Jõudsin ka seda mõelda, et oleks siis tegemist 1. aprilliga, aga täna on ju 2. Siis hakkasin vaikselt ära tabama, et oot, mis see postituse kuupäev oligi ja … vaikus. Vaatasime Jaanusega üksteisele otsa: “Ei ole! Kas tõesti nii peenelt pani ära? Ei saa olla! JA ONGI!!!” Ehk siis aplaus Henryle, me oleme omameelest hullult targad, aga saime nii, et tolmas.

Hommik oli mõnusalt alustatud, postitust ette lugedes oli meil puder, võileivad, kohv laual, Johan söödetud ehk heas tujus ning peaaegu jõudsin juba ahastusse minna, et milliseid inimesi on olemas, aga kui naljast aru saime, oli hommikusöök kuidagi veel parem.

Ilm paistis tulevat ilus ja soe, mõtlesime, et ok, Johani lõunaune paiku lähme teeme jalutuskäigu. Mulle hullult meeldib Jaanuse ja Johaniga jalutada – enamasti Johan magab ja me saame Jaanusega rahulikult jutustada, värske õhk, pea klaar. Toas on ikka mingid omad asjad – arvuti (sest töö nõuab), Johaniga tegevused, mingi seisev olek, aga nii, kui välja saame ja seda enam, et koos, on kohe aju klaar, saame segamatult jutustada maast ja ilmast ning see on kuidagi nii mõnus “meie” aeg. Ma vahel igatsen meid ehk mind ja Jaanust, sest lapsega võivad omavahelised jutudki kaotsi minna – keegi tuleb kilgates, röökides või salapärase kolinaga poole jutu vahele, mistõttu peab reageerima ega saagi väga keskenduda. Aga samas, Johan on siiski osa meist ja see on ka kuidagi armas. Kui Johan ka jalutuskäigul ärkab on meil koos parem jalutada – Jonts saab kummagi meie sülle ja muudkui tutvustame talle ümbrust ja naudime ta reaktsioone. Igatahes, kõikidega koos on igal juhul mõnusam.

Lõuna paiku astusimegi uksest välja ja kui vahel aknast paistab ilm päikeseline, siis ikka mõtlen, et ah, tegelikult on raudselt külmem. Vaatasin ilmateadet ka ja imestasin, et 10 kraadi sooja, aga ikkagi miskipärast arvasin, et ah, päris kevad ikka ei ole, panen talvemantli selga. Paar sammu õues ja juba kahetsesin. Läksime pumpasime Statoilis vankri kummid täis ja siis tulin koju tagasi, et talvekas nurka visata ja kevadmantel selga panna, sest mul oli lausa palav. NB! Ma tahaksin endiselt täiskummist ratastega vankrit vist, aga siis peab vedrustus ülim olema, et laps end sees ära ei põrutaks.

Jaanus oli targem, tal oli juba tuulekas seljas, mina panin kevadmantli ja suundusime jalutama. Aaappi, kui mõnus ilm – päike küttis, oleksin ma varjulises kohas bikiinidega olnud, siis ma olen veendunud, et ei oleks külm hakanud ja naha punaseks saanud. Jalutuskäik viis meid lõpuks Järve Keskusesse, sest aegajalt käime seal Aatriumis, küll niisama vaatamas, mis uut ja vahel ka ostmas. Enamus mööblit ongi sealt või taaskasutusest, muid mööblipoode väga rüüstanud ei ole.

Meil on juba päris pikalt üks ost mõttes olnud, mida on vaja teha ega kaua edasi ei lükka – uus vaip. Hetkel on põrandal hele vaip, mis on ikka korralikult päevi näinud. Kuigi see on korduvalt sügavpuhastust saanud, siis ikkagi on see paksult tolmu ja kübemeid täis, mida tolmuimeja ka välja ei suuda imeda, sodi on kuidagi sõlmes seal. Teine jama on see, et vaip on suhteliselt kerge ja libisev, nii, et tolmuimejaga on raske toimetada – vaip rullub kaasa. Aga peamine põhjus, miks seda ostu enam edasi ei saa lükata, on see, et Johan veedab enamus päevast sellel vaibal mängides ja muudkui aevastab. Ning kui tal nüüd väga pikalt nohu oli, siis mõtlesime, et see võibki hoopis tolmust või mingisugusest allergiast olla – vaip, milles on nii palju jama, võib igasuguseid hingamisteedehaigusi tekitada. Nohu oli tal mitu nädalat ja mitte nii, et lausa hingetu, aga siiski piisavalt häiriv ja panime tähele, et kui terve päev mujal veetsime, oli tal parem, kui koju tagasi tulime, oli nohu ka tagasi. Endal meil on samuti halb, õhk on niigi kuiv ja kui tolmune vaip lisaks, siis pole ime, et pidevalt on nohune tunne, silmad vesised või valutavad.

Tegime mõned päevad järjest iga päev vaibapuhastust ja põrandapesu, et tolmu vähendada ja niiskust juurde saada – siis hakkas veidi kergem, aga päris iga päev selliseid protseduure ei taha ette võtta, niisiis, tuleb osta üks korralik vaip, mis ei ärrita, ei ole takune ega peida endas tohutut kihti tolmu. Ainus jama, et vaibad on kallid. Need vaibad, mida meie tahame.

Suvalist pole mõtet võtta, mis on samasugune, nagu praegune – õhuke, libisev, takune, tolmune. Me tahame suurt, rasket, libisemiskindlat ja et sellel oleks mõnus olla ega oleks kare või ärritav. Aatriumis on üks vaip, millel on kõik need omadused, aga kui me telliksime selle enda mõõtude järgi (hetkel on 200*300, aga tahaksime suuremat, et mööbli alla ulatuks, näiteks 50 cm nii pikkusele kui laiusele lisaks), siis on selle hind umbes 700-1000. Vist. Või kui ostaksime sealse näidisvaiba, siis ka see ei oleks odav – väiksemate mõõtudega, kui meie praegune, on üle 400€). Nii, et sellise uuringu tegime täna Aatriumis. Jälle.

Tegelikult kummaline on see, et oleme seal korduvalt käinud vaipasid vaatamas ja näidiseid või nn valmisvaipasid väga palju uusi ei tule. Oleme korduvalt seisnud selle sama vaiba juures, millest just rääkisin ning alati on teenindajad hakanud, et jaa, see on hea või jaa, see on neutraalne. Eelmine kord rääkisime teenindajaga juttu ja ta ütles minu tellimise küsimuse peale kohe, et jah, saab tellida, aga see on nii kallis. Umbes, et ei, teie küll tellima ei hakka või ei ärge üldse vaadakegi, aga noh, muidu kataloog on siin. Täna käisime seal, oli mingi teine teenindaja ja rääkis asju, mida ma ei olnud veel kordagi seal kuulnud ja rääkis ära, miks see on kallim, mis võimalused on jne, ei mingit hinnangute andmist või et, ah, võtke see odav. Eelmine kord seisis teenindaja lihtsalt kõrval ja kordas meie sõnu: “See on tõesti mahedama tooniga. Jah, see on küllaltki neutraalne. Jah, see on hea vaip.” Ma tahan ju asjalikku infot, ma näen ise ka mis värvi see on. Igatahes, läksin jutuga vaipadesse, aga mida ma tahtsin öelda, et täiesti hea teenindaja oli seekord, kes rääkis põhjalikult lahti kõiksugu vaibajutud, võttis ja näitas, kuidas tegelikult maas võib teine mulje jääda, kui seinas ja no, kõigest. Nüüd olemegi Jaanusega hädas, vaip on kallis, Johanile ei taha päris allergiaid või astmat tekitada – mingi otsuse misiganes suunas peab vastu võtma, aga saime aru, et tervise huvides nii me enam elada ei saa.

Kui keegi teab, kust saaks HEAD vaipa, siis olen huvitatud. Või ehk on keegi ise ka taolise olukorraga kokku puutunud ning teab, milline peaks sellisel juhul vaip olema, mida ise kasutate jne? 

Ilusast pühapäevasest jalutusest läksin mingisse vaibateemasse. See selleks.

Mis veel tegime … tulime koju, Jaanus tegi pastat, Johan sai aedvilju kanaga ja siis unelesime niisama. Endiselt ja iga päev mõtlen sellele (ehk lausa heietan), kui hea, et mul on nii mõnus perekond ja kui hea, et ikka see laps sai valmis tehtud. Selle “et ikka see laps sai valmis tehtud” lausega kõlan ma nagu mingi vana inimene. 😀

P3130843P3130859P3130876

Advertisements

12 thoughts on “Soe pühapäev pere ja vaipade keskel

      1. Hahaa, mõtlesingi, et misasja. Kuna viimane sõna oli dust, siis mõtlesin, et mingi special tolmuvaba vaiba mudelinimetus 😀 hahaaa 😀 vain spa radio dust 😀

        Like

  1. Mul tekkis vaibaallergia peale seda, kui elasin korteris, kus kogu põrand oli vaibaga kaetud 😃😃 ja sellepärast on minu põrandal ainult väikesed kaltsuvaibad, mida vähemalt kord nädalas kloppida ja kord-paar aastas pesta 😃

    Like

    1. Jaa, sellises korteris elasin ka kunagi, kust oli seinast seina vaip ja sealt kolisin mõne kuu jooksul välja – täielik allergia lõi välja. Tahangi head vaipa, mis ei oleks seinast seina ja oleks heast materjali. Meie tuba on väga suuuur.

      Like

  2. Sõbranna viskas lapse allergia tõttu kõik vaibad välja. Poisil tuli astmahoog tolmu tõttu. Tolmuvaba vaipa pole olemas.
    Mina ei kannata samuti vaipasid. Seal sees käib elu 😀 Hea, et ma madratsi peal julgen olla 😀 😀

    Like

  3. Kusjuures minu arvates on narma vaibad täitsa pehmed. Mul on kodus kõik narma vaibad, kaasa arvatud elutoas ja laste mängutoas. Ja päris mõnus on seal istuda ja mängida. Ja väikeste lastega peres on need head, sest on väga kergesti puhastavad, kui midagi maha aetakse. Ja lahe on see ka, et saab kahtepidi kasutada.

    Like

  4. See kõlab ehk veidralt aga mina olen tellinud omale kõik vaibad osta.ee lehelt. Esiteks vaatan, et tegemis on villase vaibaga, sest see on ainule materjal mille peal lasen oma 10 kuusel roomata, kõik sünteetilised (mis alati hinnalt ka odavam) on välistatud. Olen saanud väga suuri India ja Pärsia käsitöö vaipu. Tihti on vaibad juba keemiliselt puhastatud või vajadusel lasen esimesel korra keemilisse viia ja hiljem puhastanud ise. Loomulikult on kõik maitse asi ja mis stiilis kodu aga sellelt lehelt olen küll saanud kauneid pakse ja villaseid vaipu aga eks peab “jahtima” sest neid liigub seal mitte nii tihti. Kindlasti on vaip midagi mis püsib igaviku, eriti kui investeerida kvaliteetsesse paksu vaipa.

    Like

    1. Täisvillaste vaipadega olen seda täheldanud, et nad võivad karva ajada ja kuna minul on väga tundlik nahk ega karedat villast ei kannata, siis beebidel pidi veel tundlikum kõik olema ja villaallergia tihtipeale välja lööma. Samas, kindlasti oleneb vaibast. Mulle, muidugi, räägiti villaallergia jutte korduvalt teenindajate poolt, kellega vaipade juures kokku puutusin. Ma peaksin ka hakkama järelturul silma peal hoidma, pigem olen seda vaiba osas vältinud, aga ehk ei ole hullu midagi.

      Like

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s