Plära

Nonii, nüüd võib vist öelda, et Johan kõnnib. Pole juhuslikud sammud, vaid võib edukalt ühest toa otsast teise tuisata. See tekitab temas sellist elevust, et ta omameelest arvab, et on võimeline lausa jooksma, mis lõppeb sellega, et lendab suure hooga kõhuli.

Kõhuli lendamise peale ei hakka ta nutma, vaid kilkab edasi. Roomab diivani või mille iganes juurde, et selle najal end uuesti püsti ajada ja pistab jälle suure õhinaga jooksma.

Oeh. Uskumatu, ta on nii ulmeliselt suur. Mingi täielik hüpe on toimunud, et ma isegi ei oska enam blogida sellest – ta on nagu mõistlik inimene, kellega suhelda. Ok, ok, päris seda veel ei ole, aga iga päev on lihtsalt nii palju lahedam ja naljakam temaga aega veeta.

Eriti imelik selle kõige juures on see, et ta on ainult 8-kuune, ikka veel! Mul on tunne, et ammu oli juba 8-ne ja nüüd hakkab 10-seks saama või midagi. Ei, saab alles 9-kuuseks ja niimoodi tuuseldab ringi, avaldab oma arvamusi ja nõudmisi, et vähe ei ole. Täiega äge kutt on!

Üldiselt on mul kirjutamises mõõnaperiood – pea on täiesti tühi. Tegutsemises on vastupidi – igasuguseid asju tahaks teha, ei tea, millises suunas joosta ja tegelikkus on see, et eriti midagi kasulikku ei tee. Ma olen täiega kodune titemammi, kes ei teegi muud, kui kasvatab last. Aga samas nagu … ok, fine, so be it.

Üks asi, mida ma viimasel ajal teen, on tähtis õhtune/öine programm – Investigation Discovery vaatamine. See on mu absoluutselt lemmikkanal vist aegade algusest ja viimasel ajal olen taas aega leidnud, et huviga mõrvamüsteeriume jälgida. Ma ei tea, mis kiiks mul sellega on, aga selliste asjade osas olen alates lapsest saati täiesti naelutatud teleka ette, ka siis, kui ei lubatud seda vaadata, leidsin salaja aja, et seda teha või lunisin, kuni lihtsalt ei olnud võimalik mulle ei öelda.

Selle kanali vaatamine on üks väike osa, mis minu jaoks tähendab, et oh, milline vabadus 😀

Kodu ja pesapunumise tunne on endine – ainult perega tahaks olla ja kodu sättida. Unistus oma kodust on nii hull, et lausa ahastama paneb. Aga samal ajal on maailmavallutamise tuju ka. Mitte midagi aru ei saa.

Ühesõnaga, rahutus on sees. Heas mõttes vist. Tahaks kodus olla, tahaks tööle minna, tahaks tööd teha, tahaks oma “asja” teha, tahaks eluaeg titemammi olla, tahaks magada ja tahaks öö läbi üleval olla – igast asju tahaks.

Btw, täiesti teemast väljas (nagu kõik selle postituse lõigud), aga vaatasin Eesti Blogiauhindade lehte. Mingi aeg panin enda blogi ka pere- ja beebiblogide kategooriasse kirja ning nüüd, kui ükspäev sellele lehele sattusin, siis avastasin, et oo, ma oleksin võinud ju aasta uustulnuka kategooriasse end hoopis lisada. Sinna kuuluvad need, kes alustasid blogimisega aastal 2016, aga kuna mul on tunne, et olen seda sada aastat teinud, sest nii suured sündmused on vahepeal olnud (rasedus, sünnitus, titendus), siis ei tulnudki selle peale. Ajast mitte midagi aru ei saa, kus või mis aasta või mis nädalapäev on või…

Ok, mis postitus see selline on üldse? 😀 Vist lihtsalt märguanne, et olen elus, aga omadega “ära”. Seda tahtsingi kõigile öelda! Ja ära märkida, et Johan peaaegu kõnnib, sest blogi on mu avalik kroonika – kui miskit ära ununeb, saan siit lugeda. Niisiis, ok, sai dokumenteeritud. Lähen nüüd seda edasi mõtlema, kuidas tahaks igast asju teha ja rahutult ringi trampima. Tšau.

ripsmed

Ja sama suvaline, nagu sai terve see postitus, on ka küsimus: miks poistel/meestel alati nii pikad ripsmed on? Oleks mul tütar, siis raudselt tal selliseid ei oleks.

kimstory

Advertisements

11 thoughts on “Plära

  1. Hahaaa, nii hea postitus mu meelest, sai naerda, eelkõige selle meemi tõttu lõpus 😀 Vahel on selliseid suvalisi seosetuid inimeste mõtteid kõige parem lugeda 🙂

    Liked by 1 person

  2. Minu plikal on ka pikad ripsmed! Praegu vähemalt. Ta õel olid titena samuti pikad ripsmed, nüüd enam pole.

    Tore teada, et sa blogiauhindadest osa võtad, on kohe kelle poolt hääletada. 😀

    Liked by 1 person

  3. Vaatasin su instapilti ja mu omal oli sügisel täpselt sama müts ja kombe.Ja mu pojal on ka ilusad pikad ripsmed ja mul endal lühikesed 😢

    ja ma ei saa ikka üle sellest,kuidas Johan nii kärme on ja juba kōnnib!

    Like

    1. Kui sa seda sinist tuuletõkkekombet mõtled, siis selle võtsime nüüd kasutuselt ära. Kasutusaeg on ülipikk! Nii rahul! Ripsmed on mul endal ka enamvähem, aga Jaanusel ja Johanil on need niiii ilusad, et tahaks endale ka! 😀 Kõndimise osas nii palju, et ega ta nii veel ei kõnni, et pikalt käekõrval, aga üle toa võib vabalt tatsuda ja vahel, kui väga hoogu läheb, siis üritab lausa joosta, aga no siis lendab ta enamasti kõhuli 😀

      Like

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s