Kellele meeldib lastele raamatuid ette lugeda? Lugege seda!

Kui ma millegi eriti laheda asja jälile jõuan, siis ma pean infot jagama.

Eelinfoks nii palju, et mulle meeldib Johanile hullult raamatuid ette lugeda, kuigi enamasti on see lugemine mulle endale. Avastasin, et enne magamaminekut juttudeks on ta liiga väike, teda ajab ühes kohas olemine närvi ning kui ma raamatut loen, siis tahab ka enda kätte ja rebida. Noh, proovitud ja mõnda aega ok, aga no ei tule sest lugemisest midagi välja.

Nüüd olen avastanud uue asja, loen talle ette enne teist päevast und. Kui midagi teha ei ole, endal üsna jõuetu olla, selline ebamäärane pealelõunane-õhtupoolik aeg, parajalt uimane, Johan ei taha üksi mängida, vaid jaurab, aga päris unne ka veel ei lähe, siis olen hakanud valjusti raamatut lugema. Kui ma istun diivanil, siis teda häirib, et ma seal olen ja ei ole huvitatud mitte millestki muust, kui mu tähelepanust, kui aga istun diivani ees põrandal, on ta ükskõik, kus ja mängib oma asjadega. Nagu teab, et jah, olen seal tema päralt. Noh, mis mul seal põrandal ikka teha, ammu igasugused mängud temaga mängitud, kuidagi ei jaksa ka, siis tegin uuesti katset talle raamatuid lugeda ja seda seetõttu, et ma ise igatsen lugemist ning eriti lasteraamatuid. Need on kuidagi nii helged ja armsad, endale ka mingeid häid lapselikke jutte vaja.

Kuigi, olgem ausad, lisaks lasteraamatutele lugesin hiljuti ette pika jutu Kivirähu/Kivirähki (?) “Maailma otsas”. Nii, et sellised pärastlõunased jututunnid, nagu kuskil Vikerraadios, on meil juba üsna tavalised. Üldiselt kuulab isegi Jaanus neid jutte huviga – teeb arvuti taga tööd, taustaks on “jutusaade”, vahel kommenteerib ja naerab, Johan on rahulik, mängib oma mänge või kolistab enda mängunõudega – kõik on chill.

Õde tõi ükskord Johanile raamatu “Une-Mati väga uued udujutud”, autor Heiki Vilep, illustratsioonid Heiki Ernits. Kohe nägin, et oh, see on üks tore raamat, sest olgem ausad, raske on leida ägedaid, loovaid ja geniaalseid lasteraamatuid, see on kohe kindlasti üks nendest. Hakkasin siis Johanile neid jutte ükspäev ette lugema – läksime Jaanusega nendest nii hasarti, et lõppkokkuvõttes lugesin ühe pärastlõunaga terve raamatu ära.

Kui te otsite lahedaid lasteraamatuid, siis seda soovitan eriti palavalt. Muidugi, on peaaegu kõigile Ernitsa illustratsioonid armsaks saanud, aga pean tunnistama, ma ei olnud Heiki Vilepi raamatutega enne üldse kokku puutunud ja miks olekski pidanud – polnud ju lapsi. Need on täpselt sellised, nagu lastejutt peab olema – otsekohesed, kuidagi geniaalsete seostega, seiklusrikkad, kaasaegsed, mitte mingid pingutatud titekad või teeseldud lastekad. Need on sellised, nagu laps ise oleks kirja pannud. Kuidagi eriti lahedad ja armsad lood. Samas, on need head ja värskendavad ka täiskasvanutele.

Näiteks, on seal lugu Päevavaras Petsist, kus on kirjas, et Pets varastab kalendrist päevi ning vanemad inimesed hädaldavad muudkui, kuidas aeg läheb liiga kiiresti, midagi teha ei jõua. Tegelikult oli jutu point see, et inimesed raiskavad tihti aega ega hinda seda, lihtsalt lapselikus võtmes – Päevavaras Pets varastab kalendrist päevi. Kuidagi, lahe.

Või Naerev Beebi – kuidas Naerev Beebi on superkangelane, nagu Batman ja Superman, sest kui panna üks beebi sõjaväelaste ja kurjategijate ette naerma ja lõkerdama, on kõik relvitud ning naeravad kaasa nii, et ei suuda liikuda. Pikk jutt sellisest superkangelasest.

Või Nuti-Mati lugu sellest, et sai endale nutitelefoni. Paljud vanemad kindlasti ei tahaks mingit nutijuttu lastele lugeda, et seda neist eemale hoida, aga me ei saa eitada, et nutindus on igal pool ja see lugu oligi sellest, kui tobe see kohati on.

Ühesõnaga, seal on 10 sellist lugu ja igaühes neis on mingi lahe point. Juba sellest raamatust kirjutades, tekib tunne, et tahaks seda uuesti lugeda. Eriti tekib veel see tunne, et miks ma ise nii ägedate asjade peale ei tule, kuidagi nii hea, et kade hakkab. Jaanuses on küll see soon olemas, pean lihtsalt ta väljamõeldud lugusid salvestama, mida vahel Johanile lambist ette loeb – need on nii naljakad, et ma jään alati kuulama.

Kui teil on ka sama lahedaid raamatuid välja pakkuda, siis võite aga kõik siia ette laduda. Astrid Lindgrenist ma muidugi ei räägi, see on klassika, mis toimib alati! Lahe on lugeda, Johan võiks juba suurem olla, et ta aru ka saaks ja huviga jutu ajal pilte jälgiks – see oleks nii nunnu.

 

Advertisements

2 thoughts on “Kellele meeldib lastele raamatuid ette lugeda? Lugege seda!

  1. Meie pere absoluutne lemmik on Kivirähk. “Mees, kes teadis ussisõnu”..ahh mul mingi kolm korda läbi loetud. Mehel vist rohkemgi. “Kaka ja kevad”, “Karneval ja kartulisalat” kaunistavad kuti riiulilt.

    Liked by 1 person

  2. Mu kolmesele meeldib väga “Kaka ja kevad”, samas ega tema ka jaksa tervet lugu ära kuulata, ta tahaks pigem ise rääkida, mida ta pildil näeb.

    Liked by 1 person

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s