Jaa halamine alga! Kolllm-neli …

Oh, nüüd on see uudis väljas ja saan rahus oma tunnetest rääkida!

Kõik on tore ja armas, AGA! Mul on nii paha olla! Paha selles mõttes, et süda on paha, väsimus on selline, et silmanägemine on alla igasuguse kriitilise piiri, kuidagi nõrk, jõuetu, iiveldav, hale on olla. Ma ei mäleta seda Johani ajast, et nii hull oleks olnud. Üldiselt, ma talun väga hästi seda, et on jama olla, aga nüüd on kuidagi nii nutune olla. Nii nõrk ja halb, et tahaks nutta, nagu väike laps. Täitsa kummaline.

Koguaeg õnneks ei ole, aga enamus päevast on selline.

Eks nutuseks ajab see ka, et aegajalt lööb ajju – mida me teeme?! Meil on pere jaoks üliväike korter, rahaga on pehmelt öeldes keeruline, mõlemad oleme nii aja- kui majanduslikust planeerimisest täiesti kurnatud, suuremat kohta ei saa lubada – paras kamarajura käib 24/7. Aga samas, siis hakkan seda kõike lahti hekseldama.

Ok, praegu on nii. Me oleme parajas vanuses – mina üle 30, Jaanus üle 40, kuhu me ikka pereloomise enam lükkame? Ma ei soovi Johani suuremaks kasvatada, et siis uuesti kogu seda beebimajandust ette võtta, pigem olgu korraga ära.

Esimene põhjus selleks on see, et soovin, et lapsed kasvaksid koos, neil oleks kaaslane terveks eluks. Teine põhjus – meil on kõik suuremad ja kallimad titeasjad suht olemas – turvahäll täiesti korras ja kehtiv, vanker (mida tegelikult tahaks tandemvankri vastu välja vahetada), riided (nii suve- kui talveriided küll poisile ja palju sinist, aga minul pole probleemi lapsele “poisteriideid” selga panna. Selle kriteeriumi järgi kannan ise koguaeg poisteriideid, sest roosasid asju on mul vist kapis 1 ja see on ka tegelt aprikoosivärvi. Ja noh, alati on vana hea Paavli Kaltsukas.

Lapse sündides ei tule ette mingeid väga suuri kulutusi – mähkmeid hakkab minema topelt, aga loodetavasti mitte enam kaua. Johan on juba praegu vägagi potisõber ja 9 kuu pärast seda enam ning usun, et massiliselt mähkmeid enam ei lähe. Teoorias 😀

Söögi osas loodan, et läheb sama ideaalselt, kui Johaniga ehk siis 6 kuud on rinnapiim, täiesti tasuta.

Aja osas on natuke hirmutav. Tööd peab palju tegema, majanduslikus mõttes ei ole võimalust hoidjaid palgata, perekondlikus mõttes toetust ei ole – minu ema elab kaugel, käib tihti tööl, Jaanuse poolt ei ole ka kahjuks lapsehoidjat, õed-vennad on ka hõivatud – kõigil ju töö. Ei ole nii, et tuleb keegi ja annan lapse üle ukse paariks tunniks. Nagu siiani olemegi toimetanud – meie kahekesi nuputame ja ajame end hulluks 😀 Aga mida aeg edasi, seda vähem on nn võitlust ja aina rohkem olukorraga leppimist – see ongi see aeg, tuleb endast parim anda ja olemas olla. Algul oli päris palju seda “enda aja” tagaajamist, kuni saime aru, et see “enda aeg” on üks keeruline asi. Tahaks ärgata ja vedeleda, see oleks enda aeg, aga ei. Või arvutisse minna ja lihtsalt olla. Ei. Pika peale siiski harjub ära. Ei ole see, et tahaks kuskile välja lällama või midagi. Tahaks lihtsalt istuda käed-jalad laiali ja mitte midagi kuulda. Olla vaikuses omaette ja korraks hingata natuke. Või magada. Esialgu oleks seegi enda aeg. Eks seda ole ka vahel, aga pole midagi vabastavat, loed sekundeid, et iga hetk saab see läbi, ei suuda end kuidagi välja lülitada. Mommy brain.

Ühesõnaga, jah, tegelikult on praegu teise lapse saamine ideaalne, sest hoolimata raskustest, me ehitame tulevikku, aga kui me praegu teise lapse ära jätaksime, siis pole garantiid, et hiljem seda teeksime – võib-olla on veel raskem, aga võib-olla on väga hästi ning mida siis pole, pole last. 40-selt ei tahaks enam teha ka väga, sest Johani kasvatades tunnen, et vanematel inimestel on õigus – tited on ikka noorte värk 😀 Magamata ööd ja sahkerdamine ei ole päris see. Ma oleksin võinud juba varem lastega pihta hakata, aga no polnud isamaterjali.

Teen 30ndate algul lapsed ära ja ehk olen veel arvestatav liige tööturul ning muudes asjades – see on mu plaan. Ma viimasel ajal igatsen nii hullult tööd, et see on õudne! Sätiks, jooks kohvi ja paneks ukse kinni ning läheks teeks asja! Selline võimas töömuti tunne on! Ma arvan, et emad on väga head töötajad! Ma tunnen, et emadus on igatahes mulle väga palju juurde andnud. Aga emad oskavad end rohkem väärtustada ja igasugust jura ei lase endale enam pähe istutada stiilis “btw, pigista seaduse koha pealt silm kinni ja ole tööl 24/7 sama raha eest”. See jääb ära.

Ma ei tea, kuhu ma oma jutuga nüüd iganes jõuan. Et siis rasedus algas teisiti, paha olla, samas jällegi põnev, mis saama hakkab. Mures olen meie tuleviku pärast, samas tean, et see on õige otsus ning õiged otsused ei tähenda kergeid otsuseid. Tunne on sees väga õige ja sisetunnet peab usaldama, olgugi et, reaalne mõistus ütleks, et hull oled peast. Ühesõnaga, ägedus ja segadus samal ajal.

morningsickness

Advertisements

22 thoughts on “Jaa halamine alga! Kolllm-neli …

  1. Ehee 🙂 Tuttav tunne. Mina oksendasin 5 kuud 🙂 Kõik rääkisid, et iiveldus ja oksendamine kaob 12nädalaks. Kaduski – oksendamine jäi 😀 Lisaks migreen, tutiluuvalu, kõrvetised. Jah, mul oli ka üks kuu normaalne 6 või 7- ei mäleta enam 😀 Aga kui ma näen oma printsessi (hetkel 3,5 kuud), siis tean et peaksin seda hullust veel 1-2 korda üle elama. Lapsi tahaks, aga rase ei taha olla 🙂 Jõudu, jaksu. Äkki jääkuubikud aitavad?

    Liked by 1 person

  2. Selle kohta öeldi, et poisid ei pidanud emmet piinama- rasedus kergem.. Aga tüdrukut oodates pidi enesetunne paha olema… Ei tea, kas ka tõsi.

    Like

  3. Minu esimene rasedus oligi 9kuud oksendamist ja appi-mul-on-nonstop-nii-halb. 🙂 Ja nagu vanarahvas väitis, siis pidi tüdruk nii tulema – tuli ka.
    Nüüd teist oodates iiveldan ja oksendan vähem (18ndl praegu), aga ilmselt nende õndsate rasedatega võrreldes ikka palju. Ei oska üldse arvata, kes tuleb 🙂

    Like

  4. Lilli, kunagi pole kõige õigem aeg. Ikka leiad midagi, mis võiks teisiti olla 😊 Saate hakkama, usu mind. Olen elanud 140€ kuus. Elukoht oli küll ema juures, aga poja oli juba olemas. Jäin hinge.

    Mul on teie üle nii hea meel!

    Teemasse. Poja ajal iiveldas kohutavalt. Siis oksendasin ära ja asi vask. Plika ajal oligi ainult iiveldus. Kogu aeg rõve olla ning kõik lõhnad ja maitsed vaid võimendasid seda. Ainuke, mille järgi isutas, oli kohv 😀

    Mul oli arsti aeg ilusti kirjas juba, kui hakkasid tekkima kõhklused. Aga ei, täna käisin ära ja lasin spiraali panna. Aitab. See emakas on kinni.

    Liked by 1 person

  5. Kohati oleks nagu enda mõtteid lugenud! Minul küll rasedus kaugemal ja hetkel enam iiveldus ei piina, kuid ega ma seda seisundit ikkagi ei naudi, ei nautinud esimese raseduse ajal ega ka nüüd. Laste vanusevahe tuleb mul suurem (pea 3 aastat), seega ma natsa pelgan, et ongi liiga suur vahe juba, tuleb uuesti titemajandusega harjuda, aga no päris meelest veel vast kõik see pole 🙂 Tõid välja head argumendid, miks ikkagi kaks järjest on mõistlik, kuigi ka meil on see, et korter väiksevõitu jne. Ja mulle endale suureks üllatuseks ka mina mõtlen mõnipäev, et oeh, saaks hoopis tööle 🙂 Teise lapsega siiski nii pikalt vist kodus ei saa ega kavatse olla juba puht majanduslikel põhjustel, samas näen, et see ongi see kõige “õigem” töö üldse, kui ühest väiksest vääksust kasvab juba täitsa asjalik tegelane 🙂 Ilusat tulevat emadepäeva! 😊

    Liked by 1 person

  6. Mina tean just sellist varianti, et poistega on enesetunne halvem ja tüdrukutega pigem mitte. Enda näitel täpselt nii oligi – poisiga okendasin esimesed 4 kuud, siis oli kuu aega õndsust ja läks iiveldusega lõpuni välja. Tüdrukuga küll iiveldas esimesel trimestril, aga ma ei oksendanud kordagi.

    Muide, Lilli, ma olen küll… khm, veidike vanem kui sina, aga kahe raseduse näitel võin öelda, et nooremas eas oli magamine just prioriteetsem. Olen omal ajal päevikusse kirjutanud, et täitsa õudne, kui beebi esmalt 7,5-tunnise unevahe pealt 5,5-tunnise peale läks. Minu jaoks maailma lõpp. Kui ma praegu piiga kõrvalt 5,5 tundi järjest magada saaksin… Ma vist ei oskaks ka nii palju magada.
    Aga samas võtan magamatust (ühes öise töötamisega) oluliselt kergemalt, olen rahulikum, kannatlikum jne kui nooremana.

    Muide, talvised lapsed pidid paremini magama. Poisiga nii oligi – magas igas asendis, igal pool, pikalt, tunde, valges, lärmis, kus iganes. Tüdrukuga (2 päeva enne sinu poissi sündinud) – oh ei. Mitte et mingid hullud uneprobleemid oleksid, aga siiski 180 kraadi teistmoodi. Kõik asjad.

    Sulle ilusat ootusaega! Küll olmeasjad ka lahenevad, usu mind.

    Liked by 1 person

  7. Armastan su blogi! Avastasin selle suhteliselt kohe, kui blogima hakkasid – olin selleks ajaks ka esimest otsa rase juba ja vaevlesin iivelduse-oksendamise käes. Noh, lohutab ju see, et suure tõenäoususega on see mööduv. Minul läks ka pikemalt, kui need kurikuulsad 12-13 nädalat. Igal juhul palju õnne teile ja mõnusat arenemist ühtse perena! Ei ole head ega halba aega, nagu sa ka välja tõid. Ilusat lähenevat emadepäeva!

    Liked by 1 person

  8. Oii see raseduse alguse väsimus!!! Mul oli vanem laps aastane pisike kui teist ootama jäin ja ma paar korda lihtsalt kustusin diivanil istudes nii ära, et magasin sügavalt 5-10 minti teadmata mida mu aastane samal ajal teeb – uni oli küll mega magus ja kosutav aga ärgates oli ehmatus suur, et nii juhtuda sai.

    Teile kolmele aga palju õnne ja muretut ootust 🙂

    Liked by 1 person

  9. Esimene laps oli poiss ja no mitte mingeid sümptomeid peale suure kõhuga ja kõrvetiste polnud. Nüüd iiveldasin ikka mõnuga. Huh. Äkki on pliks.. Kunagi ei või teada. Õnneks jäi iiveldus järgi peale 2. 5kuud

    Liked by 1 person

  10. Mind huvitab hoopis see, kas jäid imetamise ajal uuesti rasedaks? Mitu korda päevas veel imetad?
    Me tahaksime ka varsti järgmist last, aga ise veel imetan nii päeval kui öösel ja see ilmselt pärsib rasedust.

    Like

    1. Pärast 6-ndat kuud ei loe enam imetamine nii väga, sest laps saab ka lisatoitu kõrvalt! Mõnel ei loe ka esimesed 6 kuud, sõltub inimesest 🙂 et on ka neid, kes imetavad, kuid pärast essat vahekorda sünnitusjärgselt uuesti rasestuvad.

      Like

      1. Mul ei ole näiteks päevad veel peale sünnitust alanud (laps üle 9 kuu vana ja saab rp ka), seega usun et imetamine natuke ikka pärsib rasestumist. Aga küll nad varsti hakkavad 🙂

        Like

      2. No, minul ka ei olnud need alanud veel, aga see ei pidanud nii väga lugema, kuna ovulatsioonid võivad ikkagi toimuda. See oligi meil nii, sest vastasel juhul rasedaks ei oleks jäänud 🙂

        Like

    2. Jaa, imetamise ajal jäin rasedaks. Põhiline on õhtuti, vahel öösel ning varahommikul on ka alati (umbes 5-6 paiku). Aga vahel harva on ka päeval, nii, et sellist suurt ja pidevat imetamist ei toimud, nagu päris titeajal.

      Like

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s