Kodus käidud, pulmad peetud – palun veel!

Tere tulemast tagasi! Kes on mu blogi jälginud, see teab, et tegime pika nädalavahetuse kodusaarel Hiiumaal. Ohhjeerum! Mul oli tunne, et ma tahan sinna jäädagi! See tunne on mul alati, tegelikult, kui seal olen.

Algul arvasin, et lapsega minek, väsitav jne, aga hoopis vastupidi – see oli nii lõõgastav, et nuputasin paaniliselt igasuguseid asju välja – kuidas ma saaksin sinna ometi jääda! Ei nuputanud ma midagi välja ning pühapäeval tulime praamiga tagasi.

Aga Hiiumaal käimine oli tõesti äge – sõbranna on mehele pandud (käisime pulmas), Sääretirpi on taaskord jalutatud, adrus möllatud, sugulased ja sõbrad on üle vaadatud, mereõhk sai kopsudesse ja isegi väikese päevituse sai näkku.

Mis mulle eriti meeldis, on see teadmine, et Hiiumaal on mu nn safety net või kommuun, kuidasiganes seda kutsuda. Kõik on ümber omad inimesed, Johan käis ka ühe sülest teise, mul oli miljon lapsehoidjat, plärasin kõikidega, nagu alati – kuidagi nii kodune ja hea tunne, mida linnas ei ole. Linnas on selles osas päris üksik ja anonüümne olla, mis on ka omamoodi hea, aga nüüd, kui mul on laps, siis ma ei taha enam üksik ja anonüümne olla. Linnas on küll tuttavaid, aga kõigil nii palju tegemist, kõik sahmivad ringi, seal on justkui aega küll. Ah, ega ma ei oskagi seda tunnet kirjeldada, lihtsalt nii hea oli kodus olla! Jaanusel oli ka kolmanda päeva alguseks tunne, et midagi hakkab peas liikuma ja linna/tööstress lahjenema – siuke hull väsimus, aga hea väsimus tuli peale. Ja unega, muidugi, oli Hiiumaal ülihästi – Johan magas harjumatult palju.

Pühapäeval tagasiteel põikasime veel Jaanuse sugulaste juurest Ristilt läbi, mis jääb üsna tee peale, siis käisime Jaanuse ema juures ja kui lõpuks koju jõudsime, olime täiesti laibad – me magasime varakult see õhtu ning terve järgmise päeva vist ka. Ainult ärkasime, sõime, kuidagi läbi udu jälgisime Johani, aga tegelikult ikka kordamööda magasime kuni õhtuni. Kuidagi nii väsinud olime.

Teisipäeval ehk eile oli silm klaarim – käisime Lohusalus sõbranna lapse sünnal, kes sai kaheseks.

Nii, et meil on olnud kuidagi tihe sahkerdamine.

Johan, muidugi, naudib sellist sahmimist ja alati, kui kuskil käime, on tema pudikeeles rohkem “erinevaid sõnu” ja näos erinevaid ilmeid – see kõik on talle arendav ja selle üle on mul ainult hea meel.

Rääkides minu enesetundest, siis Hiiumaal oli lausa imeline – see värske õhk ja mereäärne elu mõjusid nii hästi, et iiveldust peaaegu ei olnudki. Õhtuti tuli ikka veidi ja hommikuti, kuid kohe mingi näks sisse ja õue – kuidagi parem oli.

Linna jõudes tuli see värk tagasi, koos suure väsimusega. Nii, et eile, enne, kui sünnale läksime ja liftiga alla sõitsin, mõtlesin, et ok, nüüd ma oksendan selle lifti täis – ikka nii paha oli olla. Sõbranna andis prooviks 2 looduslikku närimistabletti, mis pidid selle vastu olema – veel ei ole proovinud, ootan seda iivelduse tipphetke, mis üldiselt on mul õhtuti. Siis annan teada, kas mõjus ka.

Ega midagi, rase olen endiselt, mis on hea. Pidin Pelgusse vereanalüüsile minema ja topsikuid viima, aga vist on aega sellega. Kuidagi teine rasedus ja keskendumine ei ole enam see sama, nagu esimesega, mil lugesin ja tegin oma nimekirju. Võib-olla see veel tuleb, aga eriti ei usu. Pigem on mulle ikka veel uskumatu see, et olen rase. Kõhtu ka on ja ei ole – vahel suurem, vahel väiksem. Saaks ajada niisama kaalus juurdevõtmise kaela ka, kui ei teaks, aga noh, ma tean, siis tean, et see on väike punnkõht küll. Või mis ta nii väike – Johani ajal oli poole raseduse pealt selline minu teada, nüüd juba alguses. Aga mis seal ikka.

Lähen nüüd üritan asjalik olla. Rõhk sõnal “üritan”.

hiiumaalhiiumaal2hiiumaal1hiiumaal3

Advertisements

8 thoughts on “Kodus käidud, pulmad peetud – palun veel!

  1. Räägi parem, kuidas Johan magab?
    Ma mäletan, et rääkisid, et Tal pole üldse mingit ajakava ega midagi, ei saa ju sundida.

    Like

  2. Minu oma ei maga öösiti siiamaani. Päevauned on ilusti jonksus. Öösel ärkab. No ei sahmerda ringi vaid hakkab läbi une siplema ja virisema. Kuna hambad tulevad jätkuvalt nelja kaupa, siis äkki lõpeb see, kui kõik 20 suus on. Ehk kaheksa kiku pärast siis?Nüüd kasvatab kihvasid..
    Rinnast olen ta olude sunnil võõrutanud. Ei muutnud see samuti midagi. Vähe aega möödas muidugi..
    Ühel ilusal päeval ehk 😁

    Jaksu sulle Lilli!

    Liked by 2 people

    1. Vanust 1 a ja 5 kuud poisil ning pole ühtegi head ööd olnud. Öösiti minimaalselt ärkab 4-6 korda, max 10-12 x . Ja nii sünnist saadik.
      Arstid/ neuroloogid läbi käidud. Kõik korras. Kasvab välja sellest. Seda öeldi täpsel pool aastat tagasi 🙂 eks paistab.
      Meeletult kurnav on küll. Eriti kui tugisüsteem pea olematu on.

      Like

      1. Oh, siis on üsna sarnane seis – meil on viimased ööd ka veel hullemad. Ei tea, kas hambad või niisama rahutus. Aga ka olematu tugisüsteem – ei mingit puhkust! Emadus on tõepoolest teaduskatsetus sellest, millise piirini võib ühe organismi viia 😀

        Like

    2. olen mõelnud ka rinnast võõrutamisele, pole veel täislaksuga ette võtnud, aga varsti vist peab ära tegema. Jeerum, see saab keeruline olema, st ma arvan, tegelikult võib-olla on mõlemal elu kergem.

      Like

  3. Et siis ühine vastus – Johan ärkab umbes 4 korda vist ja kindlatel kellaaegadel. Harjunud sellega juba ega saagi võidelda 😀 Mõned lapsed on sellised. Magama läheb päris hästi ja lõunal magab ka hästi.

    Like

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s