Mis naistel viga on?!

Paar päeva peale Johani sündi olin kurb – ma planeerisin rohkem lapsi, aga kuna ma tean, et ühtegi sünnitust ma elusees enam üle ei ela ja vabatahtlikult sellist jura ei tee, siis kahjuks ei saa rohkem lapsi ja kõik.

Läks see mööda ja järsku tuli, et oh, teeks veel ja teeks paremini ning nii ma siis olengi olnud isegi õhinas, et milline järgmine sünnitus küll oleks ja kui hästi ma nüüd ikka kõike teeksin jne. Kuni …

Kuni vaatasin saadet Roaldi nädal, mis oli filmitud Pelgulinna Sünnitusmajas. Ok, võin öelda, et kuna kõik on nii värskelt meeles – see haigla, töötajad ruumid ja tunne, siis peaaegu terve aeg pillisin, kui seda vaatasin, niisama heldimus peal. Siis vaatasin huviga intervjuud ühe naise Railiga, kes läks teist last sünnitama, oli väga positiivselt meelestatud, et oh, teeme ära. Mõtlesin, et lahe, täiega teeb ära, ma teen ka ära, teine on lebo. Ning siis filmiti seda, kui Roald oli ukse taga ja kuulas, kuidas naine vahetpidamata “uuuuuuuuuuuhuuuuhuuuuhuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuu…” karjub. Ja siis ma mõtlesin, et okkeii. Pekki.

Siis tuli meelde, et see uu oli oi kui valus, kui mingit hingetõmbepausigi ei suutnud teha. Ja see uu oli minul hiljem lausa röökimine, sest uu’st ei piisanud. Ja röökimine oli ka ilma sissehingamiseta, sest valusööst oli nii rets, et polnud mahti sisse hingata. Hiljem kirjeldas Raili ise ka, et arvas, et teine laps ja kergem, aga tegelikult oli raskem ning laps oli suur, 4 kg. Eks mul oli ka suur laps ja seetõttu kindlasti raske, aga ütleme nii, et minu huvi ja enesekindlus ning hasart, et oh, milline see sünnitus küll olla võib ja kui äge keha ja vaimu valitseja ma siis olen, kadus kuskile miinustesse.

Lõpuks ometi tuli see tunne koos uu’ga meelde, et jeerum, mida ma arvasin?! Et tuleb üks selline sünnitus, noh natuke tulid valud ja siis järsku tundsin pressi ning oligi laps käes. Ei, Lilli. Isegi, kui see sünnitus tuleb natuke kergem, siis see natuke ei ole piisav sellise valu juures. Ja ma olen vabatahtlikult nõus sellise asjaga. Mis naistel viga on, ma tõesti ei mõista. Miks?!

Aga ok, peale selle, et ma ei saa aru, miks ma uuesti sünnitama tahan minna, siis üldiselt on rasedus päris ok. Iiveldus on kaduma hakanud, võib-olla õrnalt õhtuti annab veel tunda, aga see pole pooltki enam nii hull, kui oli.

Kui Johaniga ei olnud ei iiveldust ega erilisi isusid, siis nüüd, lisaks iiveldusele, on mul ka isud tulnud. Näiteks täna tuli kartulikrõpsu isu. Asi, mida ma ei mäleta, millal viimati sõin ja sedagi tõenäoliselt kuskil külas olles. Täna oli selline isu, et kui ma kohe seda ei saa, siis on täiesti jama. Ma räägin ikka aastatepikkusest pausist, mil viimati sellist asja ostsin. Niisiis, sõitsime linnast väljas, tee peale jäi Tõdva A&O kauplus ning läksin ja tõin krõpsupaki ära. Peaaegu terve sõin ühe hingetõmbega tühjaks enne, kui vastu hakkas.

Ja hapude asjade isu on ka, aga see vist normaalsem, kui kartulikrõpsuisu.

Ma ise arvan, et kuigi ma võtan toidulisandeid ja asju, siis keha on võib-olla nii tühi (võrreldes Jontsu ootamisega), sest see vahe kahe raseduse vahel on väike ning terve aeg on imetamise aeg olnud lisaks.

Kaalu osas olen ma ikka poole suurem, kui Johani ootama jäädes, nii et ma ei teagi, mida sest asjast arvata, kui palju võin juurde võtta ja mida teha, et laps väga suur ei tuleks, sest no on tõesti päris hull suurt last sünnitada. Mul muud kogemust ei ole, ei tea võrrelda, aga tõenäoliselt on hullem küll.

Ühesõnaga, mul on rasedusjuttude laviin täna.

Ja muidu on ka kõik hästi – kuumalaine on mind punaseks kärsatanud, täna käisime isegi Kalamaja Päevadel pooljuhuslikult ning sõin Ruhnu Karus mega head sööki. Meeegaaa heaad! Ideaalne raseda naise söök – soolakurk, kala, kartulisalat ja kilu-munavõiku.

Ühesõnaga, pole ilusaid ilmasid niisama maha norutanud, vaid oleme hommikust õhtuni väljas olnud. Johanile on see ülimõnus olnud ja eriti huvitav on tal koju jõuda – siis jookseb ühest toa otsast teise ja röögib õnnest, ei tea, mida ära teha, et jess, koduuus!

Nii me elamegi, Jonts on üliäge naerupall ja asjapulk, me Jaanusega üritame ka siis sammu pidada.

Ning veel infot lõpetuseks – Johan sai täna 10-kuuseks! Palju õnne, musirull!

Kasutame tädi (minu õde) ära, et ise kala süüa.

kalamaja
Kohustuslik “Kalamajane” pilt
Advertisements

13 thoughts on “Mis naistel viga on?!

  1. Palju Palju Õnne Johanile!!! Muidugi ka emmele ja issile 😉 ! !
    Küll see aeg läheb ikka kähku ja kiirelt juba sul poja 10 kuune. Eks seda aja kiirust näebki aint lastepealt :).
    Ma arvasin ka, et teine sünnitus on kergem kui esimene aga…… kui kuulsin hetk enne sünnitust, et poiss pea 4 kg, hakkasin põdema küll 🙂 ! ! Aga täiesti asjata põdemine oli. Ja teine sünnitus oli lühem ja ise suutsin nn. välja pressida. Poiss oli 55cm ja kaalus 3980g.
    Palju Palju Päikest Teile ja edu ja jakus ;)!!

    Liked by 1 person

  2. Vaatasin ka seda saadet, tõesti üliemotsionaalseks tegi, tuletas kõik detailid meelde. Ma ei teagi, miks osad räägivad, et sünnitusega seonduv läheb ajaga meelest. Mul ei lähe vist kunagi midagi meelest, meil tita vajas ka pärast sündi kohest arstide abi. Ja need uued intensiivravi perepalatid Pelgus on ikka kiiduväärt ettevõtmine. Maarjamõisasse võiks ka midagi sellist teha! See ikka nii suur asi, kui saaks äreval hetkel lapsega 24’7 koos olla. Aga see selleks. 🙂

    Isud on kummaline nähtus. Mulle meenub, et kord tahtsin meeletult kilu ja kui mees lõpuks õhtul sellega laekus, siis ei tahtnud ma seda näha ka. Juba nägemine ajas seest keerama. Naljakas. 😀

    Aga Johanile ja emmele, issile palju õnne minisünnaks, ja mõnusat jätkuvat ootusärevust uue pisikesega!

    Liked by 1 person

    1. Jaa, ma vaatasin ka, et intensiivipalatid on võimalikult mugavaks tehtud! Midagi ei ole öelda, siiani olen seda meelt, et kiidan Pelgut ja arste. See, kuidas telekas olid, et igal sammul soovivad õnne ja näitavad ette ja küsivad, kuidas on, oligi päriselt nii, mitte lihtsalt telekas esinemine. Ja tänan heade soovide eest! 🙂

      Meeldib

  3. Mul oli selline isu kodujuustu ja tomati järgi. Arbuus ja maasikad olid teisel kohal. Ma vist muud ei söönudki.
    Poja ajal sõin porgandit ja õuna. Lausa hullusin. Kutt vitsutab neid nüüd ise kahe suu poolega 😁

    Meeldib

  4. Jah eks iga naise sünnitused ole erinevad…vist on võimatu ennustada kuidas läheb. Aga minu kogemus on selline, et esimene laps tuli mega vaevaliselt ja lõpuks peale 24 h sünnitamist saabus ta ka vaakumi abiga alles ning teine laps 1,5 aastat hiljem tuli nii et u 1h oli valus, aga täitsa talutavalt siis järsku pressid…paar pressi ja valmis 😀 mul polnud tunnetki et sünnitanud oleks ja üli värske, kerge ja rõõmus oli olla…:D

    Liked by 1 person

  5. Kas see Raili polnud see, kellel oli eelmisest sünnitusest 13a möödas? Siis vöib küll taas raske sünnitus olla, aeg nii pikk. Mul oli kahe sünnituse vahe 2a6k ja kuigi esilekutsumine kestis 5 päeva, siis laps sündis löpuks kolme pressi ja ühegi ömbluseta :). Esimene laps oli poiss, polnud iiveldust ega hapu isu. Teine oli tüdruk, iiveldas ja joogiks sobis ainult sidrunimahla konsentraadist tehtud vesi :D.

    Meeldib

  6. Armas! Alati võib suhelda uue sünnituse osas sünnitoetajaga. Ka näiteks siis, kui sa sünnitusele kaasa sünnitoetajat ei tahagi. Teise sünnituse jaoks saab väga palju ära teha, et uus kogemus oleks mõnusam. Sul endal ju protsess tuttav ja keha ka mäletab, sest kahe sünnituse vahe on päris lühike.
    Nii armsalt ja ehedalt kirjutad. : )

    Liked by 1 person

  7. Minu oma on sinu omast 4 kuud vanem aga mul pole ikka veel üle läinud see tunne, et never again. Ilmselt ei lähegi kunagi üle.
    Teistel nagu tundub, et läheb ajaga paremaks ja köik chill, mul kutt ikka totally pörgubeebi, ei jöua ära oodata millal ta juba suureks kasvab ja kodust välja kolib

    Meeldib

    1. Hahaa, see pole naljakas, aga “millal kodust välja kolib” natuke on ka. Samas, kui asi väga hull, siis abi peab saama ja kuskile seda rääkima minema. Enda tervise huvides ja muidugi, lapse ka. Loodan, et see läheb üle!

      Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s