Johan on ühene! Räägin ja näitan, kuidas tähistasime!

Ja ongi mul 1-aastane poeg!

Pidasime eile väikest kodust pidu ja see oli väga armas! Nagu ütlesin, Jaanusel on väga tihe töövärk, kõik nädalavahetused kinni ja juuni lõpp-enamus juulit läks meil auto ka rivist välja, mille remont ületas kuupalga, niisiis, otsustasime, et suurelt seda pidu üldse ei pea, ei bronni mingit kohta ega kutsu palju külalisi (kuigi oleksime tahtnud, et sõbrad ka osa saaksid võtta), aga samas nii, nagu tegime, oligi väga tore.

See, et üldse peo moodi asja peame, oli ka mul suht viimase hetke plaan. Mõtlesime, et niisama väike kook ja palju õnne ning ongi tähistatud (oumaigaad, kui mage ema :D). Aga siis ikka kripeldas, et eiei, teeme siis ikka sünnipäevalaua ja puha.

Külalisi oli esialgu planeeritud ligi 15 – minu poolt ema, õed, lisad, Jaanuse poolt ema ning õde-vend peredega, aga kahjuks jäi haigestumise tõttu Jaanuse pool tulemata ning otsustasime siis, et teeme nendega hiljem eraldi, kuna kõik ühe kandi inimesed ka. Niisiis, jäime ema, õed ja lisad (õe elukaaslane ja nende “laps” prantsuse buldog).

Meil on korter peo pidamiseks ikka päris väike ja suvel on siin justkui kasvuhoone – nii palav, olgugi et, aknad on lahti, kustiganes võimalik, ventikas nurgas, et õhk liiguks (mida ei saa tegelt lapse juures kasutada väga) – no saun. Nii, et tegelikult, kui oleks see ruum rahvast täis olnud, siis oleksid kõik siin vist lääpas olnud ja end täis higistanud.

Pulgakooke ma ei teinudki, hoolimata minu suurest lauakatmise ja kaunistamise soovist, aga kuna esimene laar läks nats pekki (HELP! Tegin “imelihtsaid” pulgakooke! Tulemus: valguvad ajuvälimusega ollused pulkade otsas.), siis mõtlesin, et ei hakka selleks peoks nendega enam mässama, teen uuesti rahulikult mingi aeg ja kasutan lugejate häid soovitusi! Ja kuna olime lihtsalt perekeskis, siis mõtlesin, et annan inimestele süüa! Pole vaja sadat sorti snäkki, sest lastekarja siin jooksmas ei ole.

Nii, et tegin lihtsalt ahjus kanapoolkoibi ja kanatiibu ning salatiks ei olnud mingit “traditsioonilist” kartulisalatit, vaid see, mida ise kõige rohkem Jaanusega sööme – hunnik rukolat, basiilikulehti, tomateid ja õli+pipar. Mozzarella fänn Jaanus ei ole (muidu ma topiksin seda kõikjale, sest ma võiksin sellest elatuda), aga ema tõi paki fetat, niisiis, kes tahtis, lõikas seda ka endale juurde.

Ja muudeks snäkkideks said erinevad puuviljad ning ahjus tehtud bataat ja suvikõrvits. Mõnus, lihtne, kodune ja suvine laud.

Kuna algselt oli meil palju rohkem rahvast planeeritud, siis tellisin ka õe käest Gustavist tordi ning selle ta tegi ikka, vau, millise! Kahe korrusega ning tema töökaaslane Kristel voolis peale Johani lemmikmänguasja, keda me kutsume Nämpsiks ehk pikemalt Nämbit (sest see loom on suud liigutav käpiknukk, kes teeb Nämm või Nämps ja kuna Lemps on Lembit, siis Nämps peab ju olema Nämbit?! – Jaanuse tuletis). Ah, lapsevanemad ma ütlen 😀 Igatahes, Nämps Nämpsiks, aga see tort tuli üle ootuste – esiteks Nämps oli nii tõetruu, teiseks, kõik ülekülvatud õhupallidega jne, tellitud ning vormitud nimetähtedega, nii äge lastetort, täismöll!

Ja maitse! See oli kräsupeakook, milles olid maasikad sees ja need maasikad olid nii hea värske maitsega! Ma ei teadnud, et kräsupeakook saab nii ilus seest olla (mitte ei ole see segatud möks, mis poes on). Nii hea!

Torti sai, muidugi, palju, aga polnud hullu, andsin enda õele kaasa ning Jaanus käis õhtul autoga tiiru ja viis enda õe-venna peredele ka, niisiis, kõik said osa.

Aa, laua kohta veel – mul ei olnud ühtegi laudlina, laud ise kole, niisiis, tõime Abakhanist kaalukangastest ühe tüki, mille äärigi ei jõudnud ära õmmelda. Vot selline peokorraldus!

Minust rääkides, siis kavatsesin olla hullult ilus, aga kuna sättimiseks aega ei jäänud, siis suva, jäi ära 😀 #momlife

Jagan teiega ka mõningaid koduseid pilte eilsest. Johanil oli ülitore, ajasid koeraga üksteist taga, kõik muudkui väntsutasid – nii tore, et kell 1 öösel alles mõistis rahuneda ja magama minna (kuigi üritasin korduvalt). Tal oli liiga elev tunne, ikkagi sünna!

Advertisements

10 thoughts on “Johan on ühene! Räägin ja näitan, kuidas tähistasime!

  1. Nii armas ja tore pere! Palju õnne teile kõigile!
    PS! Minu arust ongi väga tore, kui need esimesed sünnad ei ole tingimata kärts-mürts, 100 inimest, mängutuba. catering, suuur hunnik kingitusi ja miiiis kõõõõõõik veeeel. Emme-issi higised, tormavad, asjatavad, tegelevad, kuigi nemad on ju ka päeva kangelased. Kindlasti oli teil aega eile rohkem mõelda selle päeva peale aasta aega tagasi, vaadata kella, mõelda, et oh, nüüd me olime juba seal, nüüd me tegime seda, nüüd oli ta juba 3-tunnine, jne. Piltidel ma ei näe küll muud kui puhast idülli, täitsa ausalt!

    Like

    1. Ah nii armas, aitäh! Kusjuures, nii see oligi, et saime rahulikult mõelda, et ahah, nüüd ma juba karjusin ja nüüd olin ma juba seitsmendas taevas jne 😀

      Like

  2. Päris suur näed juba välja. :/ Soovitan rohkem liikuda, muidu hakkab nende beebikilodega ikka sul päris palju tööd olema peale rasedust… Palju õnne pojale!

    Like

  3. Issand, kes ütleb rasedale naisele, et too näeb suur välja! Väga nõme. Minu arvates näed sa väga hea välja arvestades, et kaks rasedust nii lähestikku ka. See selleks. Palju õnne perele 🙂

    Liked by 2 people

    1. Aitäh, ma ei tea, kas asi pildis või niisama inimesele meeldib ära susata, aga tegelikult ma olen vist paar kg ainult juurde võtnud. Eelmine rasedus oli ju alles, sellest ka selline kehakuju, mitte et ma tunneks, et peaks end kuidagi välja vabandama 😀 Inimestel on kitsad vaated ega siin muud polegi 😛

      Like

  4. Väga huvitav, kui erinevalt inimesed teisi näevad. Ma just vaatasin, et nii hea näed välja, et ma poleks elus arvanud, et sa ennast ei sättinud ja esialgu pilte vaadates ei tulnud meeldegi, et rase oled. Läksin kohe uuesti pilte vaatama ja ikka ei saa aru, kust sa täpsemalt suur välja näed. 😀
    Muidu sellised peod minu lemmikud. Tütre esimese sünna tegime suure kärtsu ja mürtsuga. See oli viga ja siiani kahetsen. Häid mälestusi ei jäänud. Liiga palju inimesi, liiga palju erinevaid isiksusi ja liiga vähe ruumi. Sellel aastal tegime peo kõige lähedastematega ja siiani meenutan seda heldimusega. Laps oli õnnelikum, ei kartnud kedagi, keegi ei kurjustanud, et pidi kooki liiga kaua ootama (head mured inimestel eks) jne.

    Liked by 1 person

    1. Jeerum, vot seda, et keegi lapse sünnipäeval midagi kirub, ei oska mõeldagi. Igatahes, oli tõesti armas, ma usun, et eks suuremad peod on ees, kui Johan nendest ise ka osa saab, mitte ei mõju väsitava trallina.

      Like

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s