Johani areng: kasvukõver, oskused ja muu aastat kokkuvõttev jutt

Mõtlesin, et teen sellise kokkuvõtva postituse, kuhu panen ta mõõdud-kaalud ja muu info, et endal või kelleliganes huvi, oleks hiljem kergem leida.

Kes ei tea, siis lapsega käiakse kuni aastaseks saamiseni iga kuu perearsti vastuvõtul, kus mõõdetakse, kaalutakse ja tehakse soovi korral vastavalt immuniseerimiskavale erinevaid vaktsiine.

Meie oleme otsustanud lapsi vaktsineerida, süstid jm on Jonts kõik kätte saanud.

Lisaks perearstile oleme käinud  ortopeedil ja neuroloogil – lihtsalt kontroll, mis kinnitas, et kõik on väga hästi, lisavõimlemisi pole kordagi teinud, pole basseinides käinud jne, see-eest vannitamine on alati olnud meie suures vannis ning seal oleme teda ujutanud ja temaga mässanud väga palju. Üleüldse, oleme tal lasknud vabalt liikuda, piiranud mingite vahenditega või misiganes ei ole – ta on olnud sünnist (ja enne seda) väga aktiivne, tugevate jalgadega ja suure uudishimuga, nii, et midagi arendanud juurde ei ole. Pigem oleme jälginud, et ta suures õhinas endale liiga ei teeks.

Liikumise osas nii palju, et roomamine jäi tal üldse vahele, 5-kuuselt oskas end põlvedele panna ning 5-6 kuuselt juba käputas ning oskas end püsti ajada. 8-kuuselt hakkas kõndima: 8. kuu esimesel päeval tegi 3-4 sammu, siis oli pikk vaikus ning 8. kuu lõpus hakkas vabalt ringi tatsama ning sellest ajast oli üsna kohe enamasti kahel jalal, mitte roomamisega pooleks. Pigem kukkumisega pooleks 😀

5,5-kuuselt sai ta oma esimese lisatoidu ning peale seda hakkas kiiresti sööma kõikvõimalikke muid asju, kuna nägime, et mingeid vaevusi see talle ei tekita, kasv on tal kiire, ise on suur ja energiline – kõik läks ludinal. Liha hakkas ka umbes poole aastaselt saama.

9-kuuselt tehakse perearstil ka vereproov, mis andis tõestust, et toiduga on ka hästi, sest veres on kõike piisavalt, mida vaja. Johan on üldse väga hea isuga – sööb suuri koguseid ja kõike. Putru sööb hommikul suure kausitäie (minu kogus), nn praadi sööb suure taldrikutäie (ka minu kogus või gramm vähem) – söögiga meelitamist ja mängimist olnud ei ole.

Kõige parema meelega sööb kätega või annan talle lusikaga ise, kuid kui ta ise lusikaga üritab süüa, siis läheb suhteliselt palju ikka mängimiseks ja plägamiseks, nii et päris nii me veel ei saa, et sööme kõik korraga rõõmsalt oma sööki. Räägitakse, et teise lapsega tuleb isesöömine kiiremini, kuna õpib esimese pealt, võib-olla küll.

Esimesed sõnad või väljendid on ka tulnud – emme ja mämm kujunesid juba ammu, kuigi mingit mämmi ma ise talle ei õpetanud, aga ma ei tea, kust ta sai (kust tited üldse pudikeele võtavad, eksole) arvata, et söök on mämm. Igatahes, mämm on see, kui ta tahab süüa või juua. Emme on emme. See kujunes ka vist häälitsusega ja me kohe, et oo ta ütles emme, tegelikult tõenäoliselt ei öelnud, aga nüüd küll ütleb. Issit oleme ka harjutanud, siis ta isegi sisiseb kuidagi, nii et hakkab tulema.

“Ei tohi” on tal selge – kui mina seda ütlen, siis ta kas karjub või vihastab, aga katkestab selle tegevuse, mida ei tohi, nii, et tubli poiss! Ja mingisuguse eitttohhh ütleb vastu ka. Algul arvasin, et on häälitsus, aga tundub, et kordab minu “eitohit”. Samas, kui ma talle midagi annan või kuskile viin, siis ka teeb seda eitohhi või eitahhi, mis annab mõista, et äkki see tähendab, ei taha? Igatahes, midagi vaikselt tuleb.

Aga sõna, mis on selge ja mis oli esimene selge, mida järgi ütles, oli potil istudes “kaka”. Nii, et tore, lapse esimene sõna. Algul jällegi arvasin, et juhuslik häälitsus, sest lapsed teevad kakakakakaaa, aga iga kord, kui potil käib, teeb oma sedasamust häda, siis mainib selle ära või kui on mähkmesse teinud, hakkab ka korrutama ja teada andma. Nii, et vist ikka teab, mis see on.

Potiga on see, et suuremat häda teeb hea meelega sinna, vaatan, et vahel isegi oskab vannitoa ukse taha minna (kus see pott asub) ja potti nõuda, aga esimese hädaga nii hästi ei ole. Perearst ütles, et poistel pidigi see tavaline olema, et võtab aega, sest nad ei suuda niimoodi kinni hoida või mingi seletus oli asjale. Et pabistamiseks pole põhjust.

Ja magamisega! See kurikuulus meie teema. Magamisega on nii, et mõni aeg tagasi, peale viimast arstivisiiti ja vaktsiini hakkas kuidagi eriti pikalt magama, mõtlesin, et noh ajutine, sai süsti ja see teeb uimaseks, aga ei! Ma ei ole julenud hõisatagi, aga ta vist hakkab voodiga ja kõigega leppima! Nii, et panen ta magama, ärkab võib-olla vaid korra või alles varahommikul 6 paiku, nt! See on mingi … lambist ja imede ime! Ma ei ole mitte midagi teinud teisiti, pigem arvan, et hakkab protesteerimisest välja kasvama.

Igatahes, paar korda on olnud veel eriti luksus, näiteks eile öösel oli nii, et sain ta magama 21-22 paiku ja siis ärkas korraks 1-2 paiku, aga suutis end uuesti magama kisada (natuke aega jauras) ega hakanudki märatsema, röökima, paanitsema, vaid kisas, jälgisin asja, tajusin, et temaga on ok, mingit hirmu ja paanikat tal pole, 10 min max tegi häält ja pani uuesti magama. Ja magas hommikuni poole 8ni! See on ime meie jaoks.

Ta ei saa elusees ise rahunetud, täiesti endast väljas, kargab voodist püsti ja õudus silmis – see oleks tavaline öö ning nii korduvalt, aga see, et ärkab, kisab ja jääb ise magama, oujea. Mainin veel selle ära, mida paljud on maha teinud – ta magab enda voodis, mitte minu kaisus, ma ei saa üldse muidu magada, sest esiteks, laiutab ja püherdab, teiseks rullib voodist välja (paar koledat kukkumist on olnud), aga mul pole nii palju tekke ja patju, et ümbrust vooderdada ja ma ei taha ka seal hunnikus niimoodi olla. Ühesõnaga, et lepib oma voodiga nii, et ei nõua öösel minu kaissu (mõned korrad vähemalt on nii olnud) ja see on nii äge.

Kuigi mõtlesin, et ei mainigi seda, sest kohe, kui mainin, hakkab sama vana jant pihta, aga no ütlen siis nii palju, et neid öid on juba olnud, ma ei ütle, et nii nüüd hakkabki olema, aga 1-2 ööd on meie jaoks juba tõeline edusamm.

Hammastest ka! Esimesed 2 tulid kunagi alla ära ja hiljem 4 üles, siis oli paus. Alles eile avastasin, et lõpuks ometi tuleb alla külgedele ka neid rohkem. Johan on ikka raudmees – ei mingit virilat olekut, ühel ööl oli natuke (ja siis mõtlesin, et saidki need head ööd läbi), aga kui eile avastasin, et mõlemalt poolt korraga hambad lõikunud, siis kõik arusaadav ja isegi tasane selle kohta olnud. Valuga on tal üldse hästi, ei vereproovi ega süstide ajal ei kisanud, pigem oli huvi, et action käib. Kukkudes ka ei kisa, ainult siis, kui ikka palju haiget saab või kui kukkudes mingi vajalik asi käest ära lendab või midagi taolist.

Kokkuvõttes võin öelda, et Johan on nii mänguline, aktiivne ja tahab KÕIKE! Kärus ta enam püsida ei taha, pigem tahab jooksu panna ja kui ta selleks võimaluse leiab, siis paneb kilgates ajama. See on tore! Käime temaga jalutamas nii palju, kui saame, niisiis, mõte osta kahe väikese vanusevahega lapse vanker (käru ja kookoni pool), väheneb aina rohkem. Mul on tunne, et äkki ostangi hoopis vankri + istumis/seisulaua. Eks vaatab, hetkel on küll see, et lõunaund magab ta pigem toas ja õues mürgeldab, ei jää enam õues väga uniseks, sest jooksuhimu on suurem.

Panen siia lõppu kasvukõvera ka sünnist kuni aastaseks saamiseni (õigemini 9 päeva enne aastaseks saamist on viimane tulemus). NB! Vaatasin alles nüüd, et viimane kaalumine valesti märgitud, mul oli lehel trükitud 10,2 (justkui oleks alla võtnud), tegelikult oli 11,2. Siia panen õiged andmed. Ja hetkel kaalusin teda, kodukaal näitab 11 kg, nii et … orienteeruv 😀

Kuupäev Kaal Pikkus Peaümbermõõt
21.7.16 4125 52 36 Sünniandmed
24.7.16 3978 Haiglast lahkudes
3.8.16 4420
23.8.16 5370 58
28.9.16 6970 63 42
26.10.16 7640 67 43
14.12.16 8800 70 44,5
1.2.17 9640 72 46
22.2.17 9920 73 46
22.3.17 10300 75 47
26.4.17 10600 77 47,5
24.5.17 10600 78 48
12.7.17 11200 80 48 9p enne sünnipäeva

 

Advertisements

5 thoughts on “Johani areng: kasvukõver, oskused ja muu aastat kokkuvõttev jutt

  1. Saskial tuleb “emme” ainult siis, kui mingi mure on. Muidu oli selle lapse esimeseks sõnaks issi. Nagu esimeselgi 😀

    Mul tuli paar päeva tagasi õnnepisar silmanurka. Plika oli esimest korda kärus ja jäi isegi magama sinna. Ei julgegi hõisata. Aanoh magamisega on endiselt nagu ta on jah 😀

    Võtame ka nüüd vaktsineerimise teemasse.

    Liked by 1 person

  2. Ohhh… See naeratus 🙂 Algusest peale nii super ilmeka näoga laps, et isegi mina, rändom inimene, tunneks ta teiste seast kohe ära. Palju-palju õnne teie väikesele perele, ja lahedat kasvamise jätku!

    Liked by 1 person

    1. Ta on tõesti ilmekas, vahel vaatan ja naeran, aga mõtlen, et ju kõik oma lastest nii mõtlevad. Eks mõtlevadki ja ongi tore, oma last peabki imetlema 😀

      Like

    1. Jaa, mulle ka, muide! 🙂 Ma aegajalt loen talle seda raamatut ette (mu lapsepõlve üks lemmikutest), aga ta kahjuks ei ole veel huvitatud kuskil paigal olemisest ja jutu kuulamisest 😀

      Like

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s