Panin taaskord enda võimed proovile: Johani esimene juukselõikus

Vaene laps, kui ta ema on selline, et ah, ma saan ju ise ka tehtud!

Vaatasin, et Johanil on juuksed juba väga pikad ja peab lõikama hakkama. Kuigi isegi seda, kas lõigata või mitte, kaalusin pikalt, sest mingi sentimentaalsus tuli, et oi, tema lokikesed ja ma ei taha neid mitte kunagi lõigata, suva, kui vanaks saab. No, täiesti heldimus, et ahh, minu beeeeebi! Segi ikka.

Eriti ei aita see ka, et kõik ahhetavad, et oi, mis lokid (kuigi me Jaanusega, kräsupead, nagu oleme, oleme seda ahhetust omal nahal terve elu tundnud), siiski tema puhul on see kuidagi eriline, sest kõik muudkui imestavad, kaasaarvatud me ise. Ei tea, mis tal peavad siis olema, kui ise oleme ikka… kräsud – ei ole laines, ei ole mingis lokilaadsed asjad, tihedad, takkus kräsud. Kui ei ole kräsud, siis järelikult on juuksevahendid, sirgendaja, kõva krunn vm mängus.

Aga kuna ilmad on palavad ja no selline kräsupea nagu Johanil, uskuge või mitte, on villase mütsi eest, juuksed tikkusid juba silma, olid kõrvade peal ning tagant nii sassis, et koguaeg pidi niisutama, et neid saaks lahti kammida, st kammimine oli vannis, siis otsustasin raske südamega, et ok, peab hakkama piirama seda pahmakat. Pealegi, loll põhjus küll, aga ta oli juba aastane. Kuskilt olen mingit nõmedat ütlust kuulnud, et kui enne aastaseks saamist lapse juukseid lõigata, siis pidi ta õnne ära võtma 😀 Jaa, ma ei poolda selliseid endeid, aga no, hoidis tagasi ikka! 😀

Otsisin siis juuksurid välja ja puha ning leidsin ägeda lastejuuksuri Juuksik, mis asub Roccas. Seal on lastele mängunurk, juukselõikuse ajal saavad multikaid vaadata ja muud meelelahutust, profid juuksurid harjunud sellega, kui laps peaks hakkama jaurama, ühesõnaga tundus täiesti hea koht, kuhu Johan juuksurisse viia.

Täna tuli see tunne, et ei, ma ei pane sinna aega, ma tahan ISE oma lapsel esimest korda juukseid lõigata. Ehk siis lõigi see sentimentaalsus välja. Küsisin Jaanuselt ka ikka luba, et kuule, kas ma võiiiin… ? Jaanus ütles, et noh, natuke ikka võib, endal hirm nahas, et jeerum, mis soeng sealt välja võib tulla. Olgu öeldud, et juuksur ma ei ole 😀

Võtsin siis oma juukselõikuskäärid, veega täidetud spreipudeli juuste niisutamiseks, et neid saaks kammida, panin Johani enda ette istuma, telekast lülitasin käima multikad ja pihku surasin beebiküpsise – täisvarustus. Ja hakkasin hakkima.

Minu eesmärk oli pealt lühemaks saada, et silmadesse ei tuleks, kuklalt ning kõrvadelt suurem pahmakas ära lõigata, et nii palav ja sügelev ei oleks ning see, et ehk jääks pähe mõni lokk ka siiski alles. Kuna tal on nii kräsus juuksed, ise ka nii väike, siis mingit hajutatud soengut ehk ilusat poisipea-blendimist polnud vaja teha, see ei paistnud välja niikuinii, kuigi ma üritasin ikka. Aga üldiselt võin öelda, et Johan oli ülitubli – küpsis suus, multikad ees, keegi tegeleb ja mässab (talle meeldib hullult, kui temaga tegeletakse, nt küüsi lõigatakse, kreemitatakse, juukseid kammitakse, tuleb välja ka, et kui juukseid lõigatakse). Igatahes, käitus nagu tõeline rahulolev boss kuskil spa’s. Kääride vastu tal ka isegi huvi polnud, mis oli imelik.

Kogu protseduur kestis kokku vast 15 min max, tulemus mind päris ära ei ehmatanud, suuri kahetsusi ei tekitanud, kuigi praaki on omajagu, aga vähemalt lapsel tundub mõnus olevat.

Noh, siis vaatasin seda lokikuhilat ja mõtlesin, et oiii, Johani lokiiid … Ma teen vähemalt pilti nendest südamerahustuseks. Aga Jaanus oli veel segasem, ta keelas mul neid ära visata, et eii, jätame alles, esimene juukselõikus. Mhh, ei, Jaanus, ole normaalne, me ei saa igasugust jama koguda, sest nunnu on. Minu jaoks on nii creepy, kui jäetakse juuksed alles. Ma saan aru, et kahju loobuda, aga no, mis nendest vaadata, kunagi hiljem tekitab judinaid, mingit surnud koed 😀 Aga Jaanus võitis, pani väiksesse kilekotti ja hoiustas asjade juurde, kus on muud Jontsu asjad, nagu jalavõru sünnitusmajast jne. Noh, ok, olgu siis lokid ka seal.

Mul ei ole head enne ja pärast pilti (pole proff blogija, eksole). Tegin mobiilipildid peale lõikust, panen siis need, et näete, et kuskil pealael või kuklal on ikka juukseid alles ka.

Meenutuseks üks “enne” pilt:

jontsusünna
Nüüd olid juba veel pikemad ja taga on paaaaks pahmakas, ikka pusas pahmakas. Ikkagi, nüüd on mul nii kahju, kui seda pilti vaatan! 😀

Ja suvalised “pärast” pildid (laialipaisatud mänguasjad on osa sisekujundusest juba):

Tal on suus, muide, mängusaag …

Selline sai siis tema esimene trimmimine. Nagu näha, lokid on alles, lihtsalt kael, mis enne oli kaetud nendega, on nüüd vaba, kõrvad ei mattu juustesse ja silmade eest ei pea ka midagi ära lükkama.

Minu jaoks on ta nüüd kuidagi … nii suure poisi näoga. Ta on aastane, ta on esimese juukselõikuse saanud – asi ametlik, mul ei ole enam beebit! Selles mõttes on hea, et uus on tulemas, sest nii väsitav, kui ka beebiiga ei ole, on see mingis mõttes ikka… hullult eriline, ma ei taha veel beebidest loobuda! Oh mind.

Advertisements

7 thoughts on “Panin taaskord enda võimed proovile: Johani esimene juukselõikus

  1. Minu meelest väga kift näeb välja.
    Aga sellega seoses meenub üks lugu juukselõikamisest.
    Mul on esimemese ja teise lapse vanusevahe 1.3a Tüdruk siis vanem. Pojal olid juba sündides hea juuksepahmakas no ja aja möödudes see kasvas. Hetkest millest jutustan , olid tal need juba tagant õlgadeni. Ma kuidagi ei raatsinud neid veel ära lõigata. Poiss võid võis olla vast 6-7 kuune . Mäletan, et püsti veel ei ajanud ennast, aga istus ilusti. Elasime sellel ajal oma majas ja siis on alati õues toimetamist. Panin oma põnnid lõunaunne ja sain siis rahus väljas tegutseda. Kui arvasin, et aeg sealmaal on kui nad võiksid ärgata, läksin tuppa. Esimese hooga ma ei saanud arugi mis juhtunud on. Igatahes vaatas mulle võrevoodist vastu väga teistmoodi olemisega poja. Nühlis silmi ja purustas suuga.
    Kui mulle kohale jõudis, mis teistmoodi on, ehmatasin ikka korralikult ära. Tuli siis välja, et vanem õde oli kusagilt käärid saanud (siiani müstika, et kus kohast) ja poisi nudiks lõiganud. Põhjalikum vaatlusel oli imekombel ainult kaelal tugevam punakas jutt. Mujalt vigastusi ei leidnud. Vaene poiss istus nagu õnnetusehunnik oma võrekas, juuksekarvu kõik kohad täis. Sellest ajast peale lõikas see tüdruk omal ise tukka, nõuet pole ühtki pilti kuni kooliajal, kus tal tulla asemel juuksed otsa ees ei turritanud. Tagantjärgi on see nagu naljakas, aga sellel momendil ikka korralik ehmatus, mida see lapse aju ikka välja mõtle. 🙂

    Liked by 1 person

  2. Minu kutt sai samuti esimese lõikuse aastaselt. Mäletan hästi neid emotsioone. Oligi kohe sellise suure poisi näoga pärast 🙂
    Oeh.. Miks ta nii ruttu suureks kasvas.

    Plikaga tahaks juuksurisse minna. Tal nii ilusad juuksed, et kardan midagi ära rikkuda. Lähen nüüd ise üle saja aasta ja uurin, kas mu juuksur on nõus.

    Liked by 1 person

  3. Mu poisi esimene juukselõikus oli juba 6-kuuselt. Tal on väga korralik parukas juukseid peas ja soojal suvel on sellisega ikka väga palav ja paha. Temast peaaegu 2 aastat nooremal õel olen ainult tukka lõiganud, sest noh, tal on nii armsad imeõhukesed pehmed juuksed, otstest lokkis 😀 Ja nüüd, lasteaia-mineku eel on ka patsimaterjal olemas.

    Liked by 1 person

  4. Mul on kaks väga krussis juustega last, samamoodi ma ise ja abikaasa. Ma oleks andnud ei tea, mis, et minu ajal sellised harjad olemas oleks olnud. Oma lastel kasutasin hullult mingit palsamit, et hari läbi käiks, kuni meenus, et kunagi keegi kiitis neid pusaharju ja ausalt, ausalt, see tõesti kammib imehästi, ilma palsamiteta ja isegi, kui ala nädalas korra läbi kammid. Meil on sellest sarjast nii Muumi kui Lotte oma. https://pood.minulaps.ee/et/c/pusaharjad

    Liked by 1 person

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s