Eesmärk kõigile: te peate seal ära käima! Ja muud igapäevast juttu.

Tulin niisama juttu ajama. Saime auto korda, jee! Kuigi samas ma pean ütlema, et nii hea oli autovaba olla - sõita bussidega, planeerida aegu, käia kohtades, kus muidu ei käiks, sest mingid stampmõtted on peas (kus parkida jne). Inimene on ikka harjumuste ori. Igatahes, nii imelikult kui see ka ei kõla, tekitas autopuudus mingi vabaduse … Loe edasi: Eesmärk kõigile: te peate seal ära käima! Ja muud igapäevast juttu.

Kui mul on niigi tiine looma tunne, siis miks ma ei võiks lihtsalt kuskil urus varjatult oma aega oodata?

Blogipuhkus sai läbi, mitte, et see mul üldse planeeritud oli, aga ma võin öelda, et ega millestki erilisest rääkimata pole jäänud ka. Igasuguseid päevi on olnud. Vahepeal läks meil auto katki, mis on siiani remondis, siis oli jaanipäev, mille me kodus veetsime, sest auto on katki, siis oleme linna peal ja niisama rändamas käinud ning … Loe edasi: Kui mul on niigi tiine looma tunne, siis miks ma ei võiks lihtsalt kuskil urus varjatult oma aega oodata?

Jõudsin eliiti: mind on märgatud Perekooli foorumi Kägude poolt!

Nüüd ma tean, kuidas blogijad kursis on, kui nendest Perekooli foorumites räägitakse! Alati mõistatasin, et huvitav, MIKS nad teavad, mida neist juttu on, kas nad tõesti otsivad ja tuhnivad spetsiaalselt, õudne, kes tahaks seda jama lugeda? Aga ei pruugi spetsiaalselt otsida! Mina, näiteks, vaatasin, kust tulevad minu blogi klikid ja märkasin, et hunnik klikke on … Loe edasi: Jõudsin eliiti: mind on märgatud Perekooli foorumi Kägude poolt!

Ei mingit “kõhubeebit” mulle

Käisin üleeile esimesel ämmaemanda visiidil. Õigemini, sajandal, sest mul on tunne, et polegi vahet sisse tulnud. Mul on alati mulje jäänud, et Pelgus käib nii palju rahvast, kõik on suht anonüümne ja keegi midagi minust ega kellestki ei tea, ei mäleta, aga ootesaalis ei pidanud ta mind isegi nimepidi hüüdma, vaid oli selline tore äratundmine, … Loe edasi: Ei mingit “kõhubeebit” mulle

EBA ja minu muljed sellest, milline pilt avanes live’s. Ning muudest eluasjadest.

Te ei kujuta ette, kui õnnetu ma eile olin, et ei saanud EBA'le minna! Jaanus oli terve päev kuni ööni ära, mina kantseldan last, siuke parajalt mandunud tuju peal, kuidagi nukker olin. Siis mõtlesin, et ok, ma olen rase, mul on isu ma ei tea, mille järele ja see tähendab vaid üht - tuleb minna … Loe edasi: EBA ja minu muljed sellest, milline pilt avanes live’s. Ning muudest eluasjadest.

Algas teine trimester! Juba.

Eelmises postituses jäi see oluline asi kilkamata, et esimene trimester on edukalt läbitud, jee! Nii kiiresti ja märkamatult, aga see läks Johani oodates ka nii kiiresti. Enamus sellest ajast sa lihtsalt ei saagi aru, et oled rase, ei jõua väga kohale, ootad uuringuid, ei suuda nii suurelt veel rõõmustada. Ja kui see Oscar test, KV … Loe edasi: Algas teine trimester! Juba.

Meie pere uutest liikmetest

Nii palju häid asju on vahepeal toimunud! Esimene ja väga tähtis asi! Mul oli täna Oscar test ehk esimene ultraheli. Ma ei tea, miks ma olin enne seda täiesti närvis, aga olin. Täiesti pabistasin, et mida nad küll ütlevad, sest kui esimese rasedusega olin koguaeg teadlik rase, pidevalt ainult "issand, ma olen rase" oligi peas, … Loe edasi: Meie pere uutest liikmetest

Nüüdsest oleme jalamehed – vanker ja käru on läinud!

OUMAIGAAD! Juhtus uskumatu asi, mis on paljudele küll täitsa suvaline info, aga minu jaoks on see maailmaime! Johan magas põhimõtteliselt terve öö! Oujeaa! Ärkas küll umbes 3 paiku, aga selle asemel, et tavapäraselt voodis püsti trampida ja täiesti kõrist röökida, nagu ta oleks maha jäetud, lihtsalt lamas, lalises, jutustas, kuni jäi uuesti magama. WHAT?! See … Loe edasi: Nüüdsest oleme jalamehed – vanker ja käru on läinud!

*ei suutnud pealkirja välja mõelda

Head lastekaitsepäeevaaaaa! Närvitsemise ja enesehaletsuse hoog on edukalt üle elatud ning ma usun, et paljud emad teavad, et see ongi kõigest mingi hoog. Iseasi, kas paljud tahavad seda nõrkusehetkel avalikult üldse tunnistada, aga mina olen selline, et kõik välja. Mul on nii hea meel kuulda lugusid teistelt emadelt, sain kirju, kõnesid ja mis peamine oligi: … Loe edasi: *ei suutnud pealkirja välja mõelda

Reality check

Ok, sain auru välja. Eelmises postituses ma lihtsalt tundsin, kuidas keeb üle, lööb kaane pealt ja samas, nii üksik oli/on olla. Aga jällegi, ma niisama jaurasin siin, nagu laps, sest tegelikult ega ma ise mustersuhtleja ei ole, pigem olengi eemal hoidnud, mida siin siis imestada. Selline tunne, et teised peaksid justkui mõtteid lugema või kuude … Loe edasi: Reality check