"Ma alles sünnitasin" vabandus ei toimi enam – oleks aeg end püsti ajada

Teate, ma heietan KOGUAEG sellest, et jeerum, ma olin rase ja sünnitasin. Peaaegu 4 kuud hiljem ei jõua mulle ikka veel kohale, et mul on laps - vaatan teda ja mõtlen, et ta on minu laps. Kuidas see veel juhtus? Ja vaene Jaanus peab seda suht iga päev kuulma, et "Issand, Jaanus! Meil on laps!" … Loe edasi: "Ma alles sünnitasin" vabandus ei toimi enam – oleks aeg end püsti ajada

Advertisements

Jooksmise MÕTE on peas. Hästi.

Ma ei tunne ikka veel enda keha ära! See on lihtsalt nii imelik! Nüüd siis saan aru - mingeid "allahindlusi" siin enam ei ole. Ok, kõht. Teada värk, et selle vähenemine võtab ikka aega, aga no samas ma tunnen, et rasedusest tingitud kõht on ära kadunud, ei ole see, et taastun (ma arvan). Mulle tundub, … Loe edasi: Jooksmise MÕTE on peas. Hästi.

Lõpuks ometi sain end kaaluda! Seekord jäi kaal terveks.

Pühapäeva õhtul käisin õe juures, sest tal oli mulle hunnik kukeseeni anda! Jee! Millest ma tegin kartuli-kukeseenevormi, mis Johani jaoks nii jee polnud. Mida ma ka juba aimasin, aga õnneks elasime ka selle öö üle ja päris hästi isegi. See selleks. Kuna minu kaal läks viimastel raseduspäevadel katki (haahaa!), uut ei ole IKKA VEEL ostnud, … Loe edasi: Lõpuks ometi sain end kaaluda! Seekord jäi kaal terveks.