Minu naistepäev ehk argipäev.

Kes luges seda artiklit, mis juhtus Hanna-Liina Võsaga migratsiooniametis? See oli nii naljakas ja samas ma tundsin, et ok, mina olen selles olukorras Hanna-Liina. Asi oli nii, et ta läks passi uuendama ning ametnik, mingi vanem proua, oli hakanud rääkima, kuidas päris elus ta küll enda nägu ei ole ja vaadaku pilti aastast 2007, kui … Loe edasi: Minu naistepäev ehk argipäev.

Tühi on olla

Kuidagi nii tühi on olla - energia kadus kuskile ära. Johan muudkui kasvatab hambaid, igal ööl ärkab täpselt kell 1 (siis on ta kõige pikemalt üleval), kell 3, kell 6. Mingi 3-tunniste vahedega käib see värk ja ma teen, mis ma teen - nii see hetkel lihtsalt on. Eile öösel, kui 1-st ärkas, siis enne … Loe edasi: Tühi on olla

Päev, mil tahtsin end hullumajja sisse kirjutada. Või lihtsalt metsa röökima minna.

Eile oli nii pikk ja närvihaige päev, et õhtuks mõtlesin - issand jumal, ma jäin ellu. Olgu öeldud, et ma olen lapse saamisega täiesti närvihaigeks läinud - absoluutselt stressi ei kannata, st täiesti nii närvi võin minna suhteliselt tavalise olukorra peale, et silme eest must ja käed värisevad. Raudselt on see täielikust üleväsimusest, see pole … Loe edasi: Päev, mil tahtsin end hullumajja sisse kirjutada. Või lihtsalt metsa röökima minna.

Johani 1. minisünna: minu muljed + meie idüllilised perepildid!

Johan sai täna 1 kuuseks või no selleks ajaks, kui selle postitusega maha saan, siis juba eile. Mida ma siis oskan selle kuu kohta öelda. Näiteks seda, et niiiiiiiiii hea, et ma enam rase ei ole! No, ausalt, vaatan ma kust otsast tahan - rasedus ei ole mulle! Enne sünnitaksin, veedaksin kisava titega magamata öid, … Loe edasi: Johani 1. minisünna: minu muljed + meie idüllilised perepildid!